Kas Gröönimaa sai endale meteoriidi?

Nils Bohri Instituudi Geofüüsikaosakonna teatest:

9. detsembril kell 08.11 UT (meie ajas kl. 10.11, kohalikus ajas kl. 05.11) nähti suure meteoriidi langemist 50 km Narsarsuaq'i lennuväljast kirdesse (44,26° läänepikkust, 61,25° põhjalaiust). Positsiooni määrang tehti soodsalt asunud Taani ja Norra kalalaevadelt (teated kolmelt laevalt).

Langemise fikseerisid ka Norra seismojaamad Svalbardis ning Finmarkis. Nõrka värinat registreeriti ka Soomes ja Saksamaal. Gröönimaa jaamad põrget ei registreerinud.

Pealtnägijate sõnul muutis tulejälg öö päevaks 100 kilomeetri raadiuses; võrreldi aatompommi plahvatusega.

Planeeritakse oletatava meteoriidi langemise kohta uurida satelliitidelt ERS1 ja ERS2, lennukiga vaadelda ei õnnestunud lumesaju ja halva ilma tõttu.

Valget aega seal peaaegu polegi, lund on sadanud selles piirkonnas 9. detsembrist saati 3-100 cm, kevadeks katab väiksemaid osi 3-meetrine lumekiht. Nii ei loodeta enne suve sealt midagi leida. Aga juba hoiatatakse, et Taani seaduste järgi kuulub kõik leitu Gröönimaale.

Võibolla ei saagi me enne suve teada, kas tegemist oli meteoriidiga (maale jõudnud meteoorkeha) või boliidiga (ülihele meteoor). Antud juhul hinnati vaatluskirjelduste järgi selle "keha" heleduseks -20 kuni -25 tähesuurust (Marco Langebrock, Holland) ja sellise heledusega boliide on vaadeldud.

Helle Jaaniste
19. detsember 1997


[ Eelmine | Järgmine | 1997. aasta uudised | Uudiseid astronoomiast | Tartu Tähetorn ]