Rahvusvahelise Meteooriorganisatsiooni ringkirja järgi oli 1997. a. leoniidide maksimum 17. novembril kl. 11 UT (maailma-aeg) korrigeeritud tunniarvuga seniidis umbes 130.
Kuidas siis vaadeldi?
Eestis oli ilm pilves, oodatav maksimum langes valgele ajale, nii polnud meil võimalik midagi näha.
Umbes sama kehtis kogu Euroopa kohta. Siiski püüdsid entusiastid nii Saksamaal kui Hollandis vaadelda ja mõnel õnnestus leida ka selget taevast. Aga päev tuli ka neile liiga vara. Natuke parem oli ilm Kanaari saartel. Leoniidide tunniarvuks saadi Euroopas keskmiselt 30.
Paremad vaatlustingimused olid Ameerikas. Hollandi Meteooriühingu liikmed olid kohal Kalifornias ja neil õnnestus meteoorivaatlus täielikult. Tunniarvuks said nad 120 +/- 20 leoniidi (kell 10-13 UT). Nähti palju väga heledaid (kuni -10 tähesuurust) meteoore. Hollandlased koos kohalike meteooriküttidega organiseerisid ka fotojahi: kolm vaatluspunkti mitmete fotoaparaatidega. Nad arvasid, et õnnestus tabada 40-50 heledat leoniidi ning boliidi ja paljusid neist mitmest punktist.
Aga kõige paremini iseloomustavad meteoorivaatluste õnnestumise juhuslikkust kaks teadet Havailt:
17. nov. kl. 13.31.51-13.31.53 UT; selle 2 sekundi jooksul ilmus TV-süsteemi vaatevälja 100-150 meteoori ja seda 10-kraadise suurusega taeva-alas.Purse koosnes meteooridest heledusega -2 kuni +4 tähesuurust.
Arvutatuna ümber tunniarvuks seniidis saame 180000-200000 meteoori tunnis. Kui purse välja arvata, oli TV-leoniidide tunniarv Mauna Keal ajavahemikus 13h-16h UT 30-40.
Helle Jaaniste
27. november 1997