Kontakti kaotamise kõige tõenäolisemaks põhjuseks (tõelist põhjust me vaevalt küll kunagi teada saame, kui just tulevikus kosmonaudid asja uurima ei saadeta - aga siis pakub see tõesti ainult ajaloolist huvi) peetakse aku tühjakssaamist 27. septembril ja sellest tingitud kella seiskumist ning maanduri ajaarvamise sassiminekut. Selle tõttu ei lülitatud saatjat õigel ajal sisse ja välja, mis peale muude probleemide viis ka maanduri sisemuse allajahtumisele. "Väljas" on ju ikkagi kuni -80 kraadi külma! Allajahtumine võis omakorda viia mõne komponendi parameetrid tööpiirkonnast välja või ka ta lõplikult ära rikkuda.
Kokkuvõttes võib projekti "Pathfinder" lugeda täielikuks õnnestumiseks. Maandur töötas Marsi pinnal kolm korda planeeritust kauem ja kulgur "Sojourner" koguni 12 korda. Alates maandumisest 4. juulil 1997 tegi maandur enam kui 16000 pilti ja Sojourner 550 pilti ning määras 15 pinnaseproovi keemilise koostise. Kokku saadeti Maale enam kui 300 MB informatsiooni. Ainuke asi, mis pooleli jäi, oli nn Super Pan, mis kujutab endast 360-kraadist panoraampilti mitmes spektripiirkonnas. Sellestki jõuti üle kanda 83%. (Super Pan'i ei tohi segamini ajada tavalise värvilise panoraampildiga, mis on juba ammu olemas).
Üks huvitav seik on seotud Sojourneriga. Viimane korraldus temale enne side katkemist oli sooritada tiir ümber maanduri. Kuna Sojourneri ühendus Maaga käib vaid läbi maanduri, siis ei tea me tema tegemistest midagi. Sojourneri patarei sai juba ammu tühjaks ja erinevalt maandurist elas ta selle kaotuse valutult üle ning tegutses vaid päikesepatareidel edasi. Kuidagi kurb on ette kujutada Sojournerit üksinda kõledal planeedil tiirutamas ja asjatult uusi korraldusi ootamas...
Tõnu Tuvikene
5. november 1997 kell 18:00