Eelmine aasta oli astronoomias/kosmoseuurimises edukas. Eriti palju oli uudiseid, mis käiksid alajaotusse "Elust kosmoses": küllalt kindlad andmed planeetidest teiste tähtede juures, arvatavad elusaine jäänused Marsilt pärit meteoriitides. Marsi suunas asusid teele ka kaks automaatjaama. Kahjuks on aasta lõpust teatada ka üks kurb sõnum: 20. detsembril suri kuulus ameerika planeediuurija Carl Sagan. Ta oli tuntud kui maavälise elu otsimise ja uurimise entusiast. Tema initsiatiivil ja osalusel paigutati automaatjaamadele Pioneer ja Voyager läkitused teistele tsivilisatsioonidele. Kõigele lisaks oli ta ka hea astronoomia popularisaator, seda nii kirjasõnas kui TV-s (kuulus seeria "Space").
Planeediuurimuses tuleks kindlasti märkida Galileo head tööd Jupiteri juures.
Palja silmaga taevavaatlejale oli 1996. aasta heleda komeedi Hyakutake aasta. Selles osas on alanud 1997. aasta sarnane: loodetavasti pakub Hale-Bopp sellel kevad-talvel sama või isegi paremat vaatemängu. On ka Marsi vastasseisu aasta, mis kordub iga kahe aasta tagant. Marss jääb küll kahjuks suhteliselt kaugele ja vastavalt on väike ka tema näiv läbimõõt, kuid paistab see-eest küllalt kõrgel horisondi kohal. Parim aeg vaatlemiseks on märtsis (vastasseis Päikesega on 17. märtsil). Marsi juurde jõuvad ka eelmisel aastal väljasaadetud automaatjaamad ja kui kõik hästi läheb, oleme aasta lõpuks Marsi osas kindlasti targemad.
Tõnu Tuvikene
1. jaanuar 1997
NB! On ilmunud 1997 a. Tähetorni kalender, seda saab nii Tähetornist, Tõraverest kui ka mõnest raamatupoest (Tartus "Greif" ja "Teadus"). Hind on madal: Tähetornist ja Tõraverst 5 krooni, poest 7,5 krooni.