Veiko Belials (1966) on ilmselt 90ndatel ilma tegema hakanud eesti ulmeautoritest tuntuim. Ta debüteeris Marduses 1/93 jutuga "Nöörid", millele järgnesid samas ajakirjas järgmisel aastal 5 väga head lühijuttu, peamiselt õuduszhanrist.

Luules oli Veiko Belials debüteerinud juba 80ndate teisel poolel ajakirjas Noorus. Ta on avaldanud ka kaks luulekogu "Vihmaste õhtute nukrus" ning "Ja libahuntidest ja lollist vennast".

Peale Marduse on Belialsi jutte avaldanud veel ajakirjad Põhjanael, Põhjatäht, Looming ja Vikerkaar ning ajaleht Kuller (varem Liivimaa Kuller).

Paljud Veiko Belialsi avaldatud jutud moodustavad omaette sarju (Ashinari kroonikad, Malcolm McCoy, Ganymedes, Kuller Cato).

1997. a. sügisel ilmus kirjastuse Varrak "F-sarjas" Belialsi esimene romaan - kangelasfantaasia "Ashinari kroonikad", mis tavakirjandusringkondades on vaat et sõbralikumaltki vastu võetud kui ulmefännide seas.

Jüri Kallas (1967) töötab toimetajana kirjastuses Elmatar, kus on ilmunud ta koostatud sajandialguse ulme antoloogia "Olend väljastpoolt meie maailma" ja H. P. Lovecrafti esimene eestikeelne jutukogu "Pimeduses sosistaja". Mõlemad raamatud paistavad silma põhjalike autoritutvustuste ning suurepärase valikuga.

Elmatar on hetkel üks kahest eesti kirjastusest, mis oma ulmesarja üllitab.

Jüri Kallase ulmealaseid artikleid on avaldanud ajakirjad Mardus ja Favoriit ning ajalehed Rahva Hääl, Liivimaa Kroonika ja Liivimaa Kuller. Tema tõlkeid on ilmunud "Liivimaa"-lehtedes ja eelpoolmainitud antoloogias.

Ta on eestindanud Robert E. Howardi, H. P. Lovecrafti, Henry Kuttneri, Robert Blochi, Robert A. Heinleini, Alfred Besteri, Roger Zelazny, Aleksandr Grini, Aleksandr Beljajevi, Ilja Varshavski, Kir Bulõtshovi, Viktor Pelevini jt lühiloomingut. Huvilised võivad intervjuud Jüri Kallasega lugeda 1996. aasta 2. mai Eesti Päevalehest.

Krista Kaer on kirjastuse Varrak peatoimetaja ning tema eestvedamisel üllitab see kirjastus ulmesarja "F-sari", milles on tänaseks ilmunud 8 raamatut.

Krista Kaera loetakse üheks paremaks kui mitte parimaks ulmekirjanduse eestindajaks viimasel kahel kümnendil. Ta on tõlkinud Ursula K. Le Guini raamatuid ja jutte (mh "Pimeduse pahem käsi", Meremaa tetraloogia, jutud "Pimeduse laegas", "Need, kes lähevad Omelasest ära"), Clifford D. Simaki romaane ja lühiloomingut ("Härjapõlvlaste kaitseala", "Sillapea") ning Robert Silverbergi ja Terry Pratchetti loomingut. Ta jututõlkeid on mh avaldanud ajakirjad Täheaeg, Põhjanael ja Nõukogude Naine.

Lisaks ulmekirjandusele on ta eestindanud ka kriminaalromaane (Dick Francis, Dorothy L. Sayers) ja tavakirjandust.

Mitte eriti õnnestunuks tuleb lugeda ta 90ndate ulme ülevaateartiklit möödunud aasta Vikerkaare ulmenumbris.