Taimed minu elus. Tervis, toit, ilu | |||||
Toetajad |
Küsitlus ei kogu/jaga teie kohta täiendavat informatsiooni ega saasta teie seadet küpsiste või muu nuhkvaraga. Täname osalejaid ja toetajaid
Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM FO) folkloristika osakond alustas tööd 1947. aastal Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi alluvuses kui rahvaluule alusuuringute ja publitseerimiskeskus. Alates 2000. aastast kuulume Eesti Kirjandusmuuseumi koosseisu. 2001-2007 oli FO Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Tippkeskuse (EKFK) staatuses ja 2015-2023 Eesti Uuringute Tippkeskuse (CEES) eestvedaja. Üheks meie uurimisteemaks on aegade lõikes olnud rahvateadused sh etnoastronoomia, etnobotaanika. Tartu Ülikooli farmaatsia instituut https://farmaatsia.ut.ee/et loodi iseseisva institutsioonina 1842. aastal. Alates sellest ajast on see olnud koduinstituudiks proviisoriõppele, kus on läbi aegade õppinud üle 7000 tudengi. Farmaatsia instituudi teadustöö põhisuunad on farmatseutiline tehnoloogia ja analüüs, farmakognoosia ja sotsiaalfarmaatsia. Tegeletakse ka uuringutega akadeemilise ja praktilise farmaatsia ajaloo ning etnofarmaatsia alal peamiselt ravimtaimede valdkonnas. Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut (PKI) alustas tegevust 1. jaanuaril 2005, ühendades varasema agronoomiateaduskonna, eksperimentaalbioloogia Instituudi, keskkonnakaitse Instituudi, Polli aianduse instituudi, zooloogia ja botaanika instituudi ja taimebiotehnoloogia uurimiskeskuse EVIKA. PKI botaanikud on uurinud Eesti taimestikku (uus Eesti taimede levikuatlas 2020), taimeökoloogiat (eriti käpalisi), rohumaid, ravimtaimede levikut jne. Elurikkuse ja loodusturismi õppetooli valdusse kuulub soontaimede ja sammalde herbaarium, mis on suurim Eesti soontaimi sisaldav taimekogu. Eesti looduseuurijate selts Eesti teaduste akadeemia juures (LUS) asutati 10. oktoobril 1853. aastal. Baltimaade vanima järjepidevalt tegutsenud teadusliku seltsi ülesanded on jäänud suuresti samaks nagu asutamisel – teaduslikult uurida, kirjeldada ja ning oma tegevusega aidata kaitsta Eesti loodust. LUSi raamatukogu on Baltimaade suurimaid ja väärtuslikumaid loodusteaduslikke raamatukogusid, mille vanimad raamatud pärinevad 16. sajandist. LUSi allüksused tegutsevad hoogsalt isekeskis, näiteks Eesti botaanikaühing, Eesti mükoloogiaühing, Eesti terioloogia selts jpt. Lisaks üldkoosolekutele korraldab LUS näiteks teoreetilise bioloogia kevadkoole, looduseuurijate päevi ja ka rahvusvahelisi konverentse, 2022 NEOBIOTA, Põhjamaade entomoloogide kongress. 2001 aastal loodud MTÜ Eesti Folkloori Instituut (EFI) on seadnud eesmärgiks säilitada ning uurida folkloori, kombeid ja usundit ning nende teemaga seondatavaid nähtusi, edendada kultuuriuuringuid, populariseerida ja publitseerida tulemusi ning arendada koostööd teiste samalaadsete organisatsioonidega. Tartu Tähetorni Astronoomiaringi (TTAR) aluseks sai 1948. a. sügisel moodustatud TR Ülikooli Üliõpilaste Teaduslikul Ühingul baseeruv astronoomiaring. Alates 1963. aastast sai ringi statsionaarseks tegevuskohaks Tartu Tähetorn ja pikaajaliseks juhendajaks Hugo Raudsaar. 1996 aastal sai ringi nimeks MTÜ Tartu Tähetorni Astronoomiaring, selle server, Hugo on Eesti esimeste veebiserverite seast, ning praegu elab siins lisaks astronoomia.ee-le ka praegune küsitlus. Ring oli üks esimesi tunnustatud teaduse populariseerijaid (2006).
|