Taimed minu elus. Tervis, toit, ilu | |||||
Gustav Vilbaste   |
Küsitluskavad arhiivimaterjalides (Avelt). Eesti rahvapärased taimenimed. – Vilbaste TN 8. Eesti Üliõpilaste Seltsi üleskutse. – Vilbaste TN 8. Korjake rahvapäraseid taimenimesid! Koguge teateid taimede kohta! – Vilbaste TN 8. Saatke teateid arstirohu-taimedest! – Vilbaste TN 8. Ülesandeid noortele rahvapäraste taimenimede asjus. – Vilbaste TN 8. ja vastav kirjandus: Vilbaste, Gustav 1968. Rahvapärasest botaanikast. – Rahvapärimuste koguja 6. Toim. Tampere, Herbert; Ellen Liiv. Tartu: Eesti NSV TA Fr. R. Kreutzwaldi nim Kirjandusmuuseum, lk 52–58. Vilbaste, Gustav 1993. Eesti taimenimetused. Tallinn: Emakeele Selts. Vilberg, Gustav 1928. Koguge taimede rahvapäraseid nimesid! – Eesti Kirjandus 5, lk 287. Vilberg, Gustav 1934–1935. Meie kodumaa taimi rahva käsitluses I–II. Tartu: Loodusevaatleja Kirjastus. | ![]() Gustav Vilbaste (1885-1967) | |
Võrumaa, 30 juuni 1923 Koguge taimede rahwapäraseid nimesid! Taimedeilm on wallanud alati inimesi. Ühed taimed on arstirohuks, wähendades walu ja waewa, teised pakuwad silmale ilu ja wärwide vaheldust. Sellepärast andis inimene neile kõigile nimed, et ta wõiks kõnelda omasugustega ühest wõi teisest tema tähelepanu äratanud taimest. Rohkem-esinewail taimil on igalpool nimetus, mis wahest küll läheb täiesti lahku oma naabrikihelkonna nimest, sest seal wõis waadata eelmise taime peale teisest seisukohast. Neid rahwapäraseid taimede nimesid on tarwis koguda, et selgitada nime tekkimislugu. Nõndanimetatud teaduslik nimestik on meil juba olemas („Kodumaa taimestik" I. Tartus 1918), kuid taimenimedega on seotud palju asjaolusid, mis laseksid walgust heita endisesse tarwitamisse ja waatekohtadele, mille mõjul antud taimele nimi. Ka on kavatsus wälja anda edaspidi Eesti taimestiku nimestikku, kus oleksid tähendatud kõik rahwasuus tuntud nimed. Sellepärast palun kõiki asjast huwitatuid ja rahwakeelsete nimede tundjaid taime nimetusi mulle saata järgmise aadressi all: T a r t u, „ L o o d u s e" toimetus, G. Wilberg. Soowitaw on, et eestikeelsele nimetusele lisataks juurde wastaw ladina-, saksa- wõi wenekeelne nimi, wõi jälle kuiwatatud taim. Taimede määramise juures wõib muu seas abiks olla käsiraamat: G. Wilberg, Eesti taimestik koolidele, Tartus 1922. Senni on saatnud rahwakeelseid nimetusi õpetaja L. Oskar Wiljandist 30 nimetust ja Haapsalu seminari õpilane W. Lao 106 liigi kohta 248 rahwakeelset nimetust, enamasti Hiiumaalt ja Haapsalu ümbrusest. G. Wilberg. PM 10. veebruar 1930 |
Aruanne rahwapäraste taimenimede kogumisest Kirjakeel tungib igal teadusealal peale suure jõuga ja häwitab hoolimatult rahwapärasuse mõtete wäljendamises. Kool ühtlustab keelt, kirjandus aitab sellele kaasa ja kogu nähete sõnastus muutub aegamööda ühetaoliseks, raamatuliseks, milles põlissõnad wahelduwad aina kunstlikult loodud sõnadega. Niisugust teeb käib ka rahwapäraste taimenimede tarwitamine, sest kui mõnikümmend aastat varemalt tunti weel igalpool mitmesuguseid kohalikke nimetusi, kui wanemad inimesed tunnewad neid ka praegugi, ei tunne neid enam nooremad, eriti need, kes käinud eesti koolis, kus harilikumad taimed, mis ümbritsewad kodu ja kooli, tarwitatakse waid kirjakeelse üldnimetuse järele. Wiimane aeg on siingi päästa sellest omapärasest wanawarast, mis weel päästa wõimalik. Seda päästmist on toetanud agaralt mitmed asjasthuwitatud ja on saatnud mulle rahwapäraseid taimenimesid, samuti ka taimede tartvitamise seletusi arstirohuna, wärwainena, nõiduswahendina, või külwi-, künniaja teatajana, wiljasaagi jne. ennustajana j. m.)> Erilist tänu vääriwad teadete saatmise eest järgmised isikud ning koolid: Kloodi kool õp. A. Schneider ja 7 õpilast, E. Saalwerk Kurnalt, M. Mikk Kuressaarest,A. Tiitsmaa Läänemaalt. P. Rummo Kehtnast, Went Rõugest, W. Lao Haapsalust, J. Sultson Räpinast 2 korda, M. Eisenschmidt Urmastest, J. Samuel Kruut Walastest, L. Oskar Wiljandist, L. Einlow Hagerist, Luigelaht Wõõpsust, M. Krawtsow Tapurlast, G. Aru Kuudast, A. Johanson Tarwastust, H. Flink Wl.newerest, P. ja L. Kure Kaftre Kiwissaarest. M. Wilberg Saunjast, W. Schmidt Mihklist 3 k. P. Kochtitsky Sauelt. E. Wiirok Antslast ja Sõrmest, G. Wiljond Kohtla-Järwest, M. Sild AwiKullamaalt, Agn. Thar Hallistest, M. Sild Awinurmest 5 k. M. Rooswald Tudulinnast, G. Tikerpuu Pühalepast, J. Jürgenson Koselt, Eerik Sitz Martnast 2 k., dr. E. Lepik Wiidumäelt, K. Pehkman Tartust, A. Jaanits Tartust, G. Ränk Karjast, J. Karma Palamuselt, J. Õunapuu Palwerest. Anija kool õp. R. Känd ja 16 õpilast, Ed. Kaasik Jöelehtmest 3 k.. Wirumaa Rahwaülikooli õpilased 1825. ja 1926. aastal, H. Freimann Amblast, Wärska kool Setumaalt õp. J. Hanson ja õpilased, Jõhwi gümnaasium õp. J. Erm ja 17 õpilast, Narwa-Jõesuu kool õp. H. Kalmo ja 16 õpilast, Rootüküla kool õp. Ed. Hõbenik ja 19 õpilast, Kohtla-Järwe kool õp. A. Eero ja 29 õpilast, Albu kool õp. J. Raudsepp ja 2 õpilast. Silla kool Kullamaalt õp. J. Uustalu ja 22 õpilast, Waltu kool õp. J. Sülla ja 16 õpilast, L. Lutsberg Waltust, Falk Tartust, üldse oli 1. weebr. 1936. a. mu kogus 23.839 nimesedelit ja 4562 seletust taimede käsitamise üle wanemal ajul. Lisa oodatakse endistelt saatjatelt, samuti loodetakse uusi saatjaid. Läkitada aadressi all: Tartu, Kastani tän. 119. Dr. G. Wilberg. Taimenimede komisjon https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=tallinnateataja19170712.2.51 |