Taimeilm on alati vallanud inimesi. Ühed taimed on arstirohuks, vähendades valu ja vaeva, teised pakuvad silmale ilu ja värvide vaheldust. Seepärast andis inimene neile kõigile nimed, et ta võiks kõnelda omasugustega ühest või teisest tema tähelepanu äratanud taimest. Rohkem=esinevail taimil on igalpool nimetus, mis vahest küll täiesti läheb lahku oma naaberkihelkonna nimest, sest seal võis vaadata eelmise taime peale teisest seisukohast.

Neid rahvapäraseid taimenimesid on tarvis koguda ja selgitada nime tekkimise lugu. kirjutab Gustav Vilbaste 1923. aasta juulikuus ajakirjas Loodus ja  Eesti Mets. 

Ligi 100 aastat tagasi läbi viidud küsitlus ja sellele reageerinud sadade eestlaste töö on meile andnud suurepärase ülevaate meie taimede vanematest nimedest rahvasuus ja loonud andmekogu, kuidas neid kasutada. Selliseid korjandusi on meie taimede kohta läbi viinud meie folkloori suurmehed Hurdast alates, õnneks on ka uuemaid taimeuuringuid.

Sajandi jooksul on muutunud maailm meie ümber, Eestimaale on asunud uusi taimi nii inimese kaasabil kui ka ilmaolude muutumisel. Inimeste teadlikkus taimede kasutamisel on kasvanud, teisalt on paljud taimede meie igapäevaelus tähtsuse kaotanud.

Gustav Vilbaste 135. sünniaastal algatame uue kolmeaastase taimede alase folkloori korjanduse teemal Taimed minu elus.

Esimesel aastal kogume elektroonse küsitluskava abil teadmisi meie ravimtaimede kohta, teisel aastal taimede kohta, mis on leidnud koha meie toidutaimede peenardel. Kolmandal aastal kiikame ilutaimede järele aia taha, nurmele ja metsa. Oluline on kokku koguda inimeste enda kogetu – milliseid taimi nad kasutavad, milliseid rahvapäraseid nimetusi kasutavad, millised on ravimisel tekkinud head ja vead, nende taimede söögikõlbulikkus, nende panus meie ilu heaks, põnevad juhtumised taimedega ja mängud, mida nendega mängida. Kõik see, mida olete ise kogenud, mitte raamatutest lugenud.

Küsitluskavas pakume igal aastal välja 101 taime, aga globaliseeruvas maailmas ei tea me sageli, millised uued põnevad taimed on meile kasvama tulnud ja kasutusse läinud ning milliseid põnevaid nimesid neile on antud. Nii näiteks puudub Eestis põhjalikum informatsioon kasvõi astelpajust, arooniast ja võõrkakrast. Kui mõni taim ei taha oma teaduslikku nime teie jaoks avaldada, siis võib kaasa panna pildi mõnest taime iseloomulikust osast.

Kaasa lööma kutsume kõiki taimehuvilisi, taimekasvatajate kogukondi, kooliõpetajaid ühes õpilaste loovtöödega, vanemaid inimesi läbi raamatukogude ja kõiki, kes pärimusest hoolivad.

×

Eesti taimenimede kogumisest

Kogumisvõistluse korraldab Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond koostöös Tartu Ülikooli Farmaatsia instituudi ning Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudiga.

Kogumistöö kontaktisikud: Kristel Vilbaste (kristel.vilbaste@gmail.com), Ain Raal (ain.raal@ut.ee), Eliise Maidlas (eliisemaidlas@gmail.com), Toomas Kukk (tomkukk@gmail.com), Mare Kõiva (mare@folklore.ee), Andres Kuperjanov (cps@folklore.ee).