|
[ Jutt |
Jutulabor: juuli 1999 |
Uued arvustused ]
| 20.04.2004 13:44:25 |
Fredy |
Hello
Sellise jutu lugemine teeb kurvaks! Jääbki arusaamatuks, kas autori sõnavara ongi nii piiratud või on sellel sügavam ja taotluslikum sisu, mida mina paraku välja nokkima pole suuteline.
Stefan Batory oli Poola kuningas 1575 -- 1586. Liivi sõda lõppes 1582 ning Lõuna-Eesti läks Poolale. Batory oli esimene Poola kuningas, kes valitses Eestis. Leedus on Batory ülikool.
Tema lähedane sugulane Erzsebet Bathory mõisteti 1611 eluks ajaks vangi 612 naise tapmise pärast. Ta suri 1614.
Autor on oma varjunime vist valinud Erzsebetile mõeldes. Teda võidi tõesti soerdiks pidada. Sagedamini valib naine mehe varjunime; seekord tundub, et mees esineb naise nime all.
Nimi eeldab õudusjuttu. Teemat nagu olekski, aga teostus on häbematult halb. Sõnastusest räägiti. Põhjarahvastel pole ka kunagi olnud suuri linnu; see vähendab usutavust. On näha, et autor on võimeline märksa paremaks. Ootame.
Hea on teemavalik, etno-folkloorne fantaasia, loodud maailm. Miinuseks (juba jälle!) kogu toimuva segasus ja ähmasus. Ulmaline nägemus, milles põhjendatud sündmuste rida raske jälgida. Lugejasõbralikumaks tuleks see tekst kirjutada! Katariina märkused sobimatute sõnade kohta õiged, autor pidanuks kangelaste keelekasutust põhjendama. Kokku miksitud ajastud peaks samuti miski loogilise seletuse saama. Täiesti jabur ona aga ugride ja slaavlaste vaen, mida ikka pole olnud, seda pole olnud ja kui tahame ebaajaloolist fantasyt teha, peab selleks ka lugejani viidav põhjus olema. Küsitavusi tekstis veel palju, aga kõik neid pole üles mõtet lugeda. Kuid asi vääris lugemist ja väärib kahtlemata paremaks tegemist!
| 06.08.1999 00:50:34 |
Katariina |
Lugesin jutu mitu korda yle, et proovida, kas mul järsku pikapeale õnnestub aru saada, mis siis ikkagi lõpuks toimus. Ega päriselt ei õnnestunud kyll. Mäh maailmad? Kes kust otsast mammutid? ;) Juhul, kui kirjutajal endal peaks toimuvast täpsem ettekujutus olema, siis võiks lugejalegi väheke selgitada. Kui hiromantia yle mingi teatud piiri läheb, siis ei suuda lugeja enam ära mõistatada, mis võiks vihjete taga peidus olla.
Kirjeldused olid muidugi tase omaette ja väga ehedad. Tõeliselt värvikad ja detailirohked, teksti lugedes tekkisid elavad pildid silme ette. Eriti stiilne oli vyrstisydame talletamine veikese loomakolju sees. Ja mammutikarjad kraatris olid ka väga elusa olemisega.
Sõna valdab isand Soerd samuti kõvasti yle eesti keskmise. Iriseda tahaks ainult selle kallal, et karmi kiviaega kirjeldades ei tasu võõrsõnadega liialdada. Veel vähem sobivad nad kiviaegsete omavahelisse vestlusesse. Yks kromanjoon ei kutsu teist "fundamentalistiks", isegi siis, kui too kivikirveid armastab. Kindlasti mitte ei arva maagid, et mammutitesse on "akumuleerinud 60%" millestki; ei ole selliseid elukaid nagu "eliitshamaanid", maagide kohta ei ytle kaashõimlased, et nad "konkureerivad" või "manipuleerivad" ja kindlasti ei kasuta nad oma trumme, et midagi teispoolsusega "kooskõlastada".
Kohati tundus, et need kiviaegsed vestlevad omavahel nagu oleks nad karupykstesse karanud häkkerid 20-st sajandist. Või oligi see asja iva ja ma ei saanud yldse mitte millelegi pihta? See võimalus on ka olemas, muidugi.
Tegelikult lugesin muidugi mõnuga, need veidrad võõrsõnad jäid ainult kohati silma. Värvikas fantaasia paistab kirjutajal olevat, kui toimuvast aru ka saaks, oleks veel eriti tore lugu.
Odoot, kus see selgitus oli, kuidas mammutid välja surid? ;)
| 03.08.1999 09:48:35 |
Tarts |
Kadfestan inimesi, kes oskavad kirjutada paremini kui mina. See tähendab suuremat osa inimkonnast. Ka loo autor kuulub selle suurema osa hulka. Minu jaoks väheke lühike ja segane, kuid muidu igati tugev lugu.
Pean nõustuma Musta Kassiga, et teostus oli ebaõnnestunud - raske oli toimuat aru saada, peategelane oli üheülbaline jne. Samas tuleb öelda, et ideel polnud väga viga (nii palju, kui sest aru võis saada) ning ka butafooria muljetavaldav (niipalju, kui seda oli kasutatud). Kui autor sellele jutule paar kuud pilku ei heidaks, siis kriitilise pilguga üle loeks ning normaalses stiilis ümber kirjutaks, võiks asja saada, millele BAASis kõhklematult viie välja paneks. Aga praegusest lahendusest on sinnani veel pikk-pikk tee.
| 31.07.1999 02:51:13 |
Must Kass |
ei saanud lõpuni aru, kas autor on meelega valinud hästi igava jutustamisviisi või on tegemist lihtsalt väljaveninud följetoniga. ainus lootustandev lause - see drummie kohta - jäi nagu rippuma ega pälvinud väärilist selgitust. no ma saan aru, et peategelane oli eriti rumal valitud (no kesse ikka nii kaua külmas vees püherdab) ja et miskit kavalamat on tema selja taga toimumas aga imho oli see vaatepunkt ikkagi küsitav. vaene mammut ja vaene lugeja...
Hmm. Stiilne pseudoajalooline fantasy. Lisaks veel seletus selle kohta miks mammutid v2lja surid ja miks ajalugu on just selline nagu on.
Isiklikult ei kostaks yhtki paha s6na: idee oli piisavalt p88rane ja teostus hea, et lugu meeldiks. Kui, siis veel kirjutada sellest, mis enne seda maailmal6ppu seal maailmas ka toimus (seosed muude maade/kultuuridega, ajalugu).
Asi sai ehk veidi kiidulaulune, kuid selles valdkonnas pole veel lugenud yhegi eestlase teost mis rohkem meeldinuks. V2hemalt yhe inimese on autor r66msaks teinud ja see, et omaaegne jutu idee 2ra on v6etud, pole halb, kui teostus ja edasised ideed sama kvaliteedi s2ilitavad/paranevad.
|
