Meteoorivoolu põhjustaja on Giacobini-Zinner'i komeet, avastatud aastal 1900, periood 6,6 aastat. See komeet jõuab periheeli (Päikesele lähimasse punkti) 21. novembril, siis võib teda mõne nädala jooksul leida teel Kotkast Veevalajasse 9. tähesuurusega objektina binokli või teleskoobiga.
Päikesele läheneva G-Z komeedi meteooripilved on tekitanud tõelised tähesajud aastatel 1933 (3000 kuni 29000 lendtähte tunnis), 1946 (3000-6000) ja 1985 (600-800), teistel aastatel on meteooride arv olnud väike.
Mis juhtub seekordsel lähenemisel, näeme varsti. Maa läbib komeedi orbiidi tasandi sel aastal 8. oktoobril kell 23.53, kuid 1985 a. tähesaju kogemuse järgi ei asu meteooripilv päris orbiidi tasandis ja nii ennustatkse võimalikku tähesadu meile kell 20.20.
Voolu radiant (koht, kust meteoorid paistavad välja lendavat) on Lohe tähtkujus, mis asub praktiliselt seniidis. Nii et kui tähesadu tuleb, peaks terve taevas lendtähti täis olema.
Praegune ilmaprognoos ennustab neljapäevaks head ilma, huvilised võiksid end hästi soojalt riidesse panna ning linnatuledest eemale sõita (kasvõi linnaliinibussiga). Kui ei tule tähesadu, siis saate nautida hilisõhtust kuuvalgust meeldivate kaaslastega. Ja kõige suurema soovi tarvis üks täht ikka langeb.
Aga kui keegi tahab osaleda meteooride loendamises, siis juhendi leiate Tartu Tähetorni kodulehelt http://www.obs.ee/astro/meteoorid/vaatlusjuhend.html.
Helle Jaaniste
5. oktoober 1998