Aegviidus kogunemisest Estconi kõrghetkeni

Tartlased on jõudnud Aegviitu. Jüri Kallas ja Raul Sulbi külitavad napil murul. Istuvad Tauri Tuvikene ja Valentin Abramov.

Estconile siirduvatele tartlastele algas laupäev, 24. juuli vara: juba enne kella 8 hommikul tuli istuda Tallinna rongile. Aegviitu jõuti pea kaks ja pool tundi enne kokkulepitud aega, kuid kogunevate ulmehuvilistega juttu vestes kulges aeg kiiresti. Poole kahe paiku päeval olid kõik osavõtjad kohal ja pärast toiduvarude täiendamist Aegviidu poes sõideti ühiselt 9 kilomeetri kaugusele Mustjõe Kõrtsitallu, kus ennast algavaks ürituseks mugavalt sisse seati.

Ulmehuvilised on kogunenud tutvustusringile.

Alustati osavõtjate tutvustusringiga, mille käigus igaüks rääkis lühidalt oma seostest ulmega. Seejärel tutvustasid kohalolnud toimetajad oma kirjastamisplaane. Kirjastuse Elmatar toimetaja Jüri Kallas rääkis peamiselt ulmesarjas «Tempus fugit» ilmuvatest raamatutest. Krista Kaer loetles kirjastuselt Varrak tulevaid ulmeraamatuid; muuhulgas selgus, et «F-sarja» raamatud ilmuvad edaspidi jäädavalt kõvakaanelistena ja ümbrispaberiga. Mario Kivistik tutvustas ulmeajakirja, käesolevast aastast ulmekogumiku «Mardus» ajalugu 1991. aastast tänapäevani, selgitas «Marduse» ajakirjast kogumikuks muutmise tagamaid ning rääkis lähemalt ka ilmuvate juttude valikupõhimõtetest. Lisaks «Mardusele» on Mario Kivistikul plaanis hakata «Salasõna» kaubamärgi all üllitama kolme raamatusarja: «Mõõk ja maagia», «SF-klassika» ja «Kultusraamat».

Kirjanike pressikonverents: Marek Simpson, Veiko Belials, Karen Orlau, Lew R. Berg ja Indrek Hargla teraselt küsimust kuulamas. Kirjanike selja taga istub Mustjõe Kõrtsitalu peremees Tiit.

Kuna talumaade tagant pidevalt läbituhisevad rongid hakkasid ettekandeid tõsiselt häirima, otsustati järgnevateks etteasteteks katuse alla siirduda. Pärast lühikest pausi astusid publiku ette kohalolnud ulmekirjanikud -- Lew R. Berg, Veiko Belials, Marek Simpson, Karen Orlau ja Indrek Hargla --, kellest kolm esimest on lugejaile tuttavad eelkõige «Marduse» veergudelt, kaks viimast aga võrguajakirjast «Algernon». Kahe tunni jooksul oli kõigil võimalus publiku ette reastatud autoritele küsimusi esitada ja seda võimalust kasutati aktiivselt. Muuhulgas küsiti, miks nad üldse kirjutavad, kuidas nende teosed sünnivad, kas nad oma sõnavara ja keelekasutust arendavad, kuidas nad kriitikasse suhtuvad ja palju muudki. Kirjanikud pidasid küsimustelaviinile vapralt vastu, kuni Jüri Kallas järjekordse pausi välja kuulutas.

Meenutavad: Mario oma Soome muljeid ja Jyrka Venemaa elamusi.

Et õhtu kippus lähenema, jätkati kõrgendatud tempos. Jüri Kallas mainis, et ka väljaspool Eestit toimuvad ulmefännide kokkutulekud ehk conventionid, ning kutsus enda kõrvale Mario Kivistiku ja Veiko Belialsi, et üheskoos rääkida mujal maailmas nähtust. Jüri Kallas pajatas kõigepealt, kuidas ta 1991. aastal külastas Volgogradis üle-venemaalist conventioni Volgacon. Mario Kivistik ja Veiko Belials seevastu meenutasid Soome Finnconi külastusi. Inspireerituna kuuldud ettekandest tekkis elav arutelu teemal, keda tuntud kirjanikest võiks kutsuda Estconile aukülaliseks. Selgus, et kutsutavalt kirjanikult peaks piisava tuntuse omamiseks olema eesti keeles ilmunud vähemalt üks raamat ja üks võiks külaskäigu ajal ilmuda.

Sellega oli väsitav ettekannete plokk lõppenud ja õhus oli tunda pinget, kui Jüri Kallas asus Eesti Ulmeühingu presidendina välja kuulutama ulmeauhinna Stalker võitjaid.

>>> Stalker '99 tseremoonia