Saun, grillvorstid ja vene ulme

Ühispilt. [ Veel pilte ]

Pärast auhindade väljakuulutamise tseremooniat ja ühispildi tegemist tuli ürituse programmi mõnetunnine paus, mille ajal soovijad said nautida saunamõnusid, kümmelda vabas õhus selleks rajatud veekogus, mis kõrvaltvaatajate ühisel otsusel kohe mullivanniks kuulutati, ning pärast kaminatulel grillvorste säristada, mis rohke õlle ja veiniga alla loputati. Samal ajal käis ka nö. «töö sektsioonides». Aeti niisama juttu, vahetati muljeid, kiideti ja arvustati autoreid, osteti-vahetati (eranditult) võõrkeelseid raamatuid. Huvilised said lehitseda paari-kolme fänni poolt kaasa toodud ameerika, inglise, ungari, poola, soome ja vene ulmeajakirju.

Saunas käidud, pildid tehtud, aeg vorstide kallale asuda... [ Veel pilte ]

Umbes südaöö paiku jätkus ürituse programmiline osa Jüri Kallase ettekandega 90ndate vene ulmest. Alustuseks visandas ta konspektiivse pildi nõukogude ulme arengust, alustades Aleksandr Beljajevist ning lõpetades perestroika-aegsete muutustega idanaabri fantastikas. Seejärel tuli juttu mõõnaperioodist vene ulmes 90ndate alguses, millele aga kümnendi keskel järgnes tõeline ulmebuum. Edasi mainis Jüri Kallas tänase vene ulme juhtautoreid, tutvustades lühidalt nende loomingu iseärasusi. Veel rääkis ta vene ulmeauhindadest, mille arv meid siin miljonilises riigis lihtsalt kadedaks teeb. Juttu tuli ka vene fännide conventionitest, mis osavõtjate arvu poolest oma Lääne analoogidele alla ei jää. Ettekandja andis lühiülevaate ka ulmeraamatute ja -perioodika kirjastamisest Venemaal.

Jyrka jutuhoos.

Kuigi kuulajate arv oli hilise kellaaja tõttu selle ettekande lõppedes juba üksjagu kokku kuivanud, jätkus küsimusi selgi korral ohtralt. Taheti teada, mis on turborealism, mis salaajalugu jne. Vastustest selgus veel, et vene conidel tarbitakse üsna ohtralt viina, samuti et algupärases vene ulmes domineerib fantasy ning õuduskirjanduse viljelemine on võrdlemisi vähepopulaarne.

Pärast pikemat pausi kõneles allakirjutanu ulmeraamatute ja -ajakirjade väljaandmisest angloameerika maades, samuti Ida-Euroopas ning meie põhjanaabrite juures. Ettekandes tuli lühidalt juttu ka eri maade fändomite iseärasustest. Ettekande lõppedes, veidi enne nelja öösel, ei hakanud laua ümber jäänud kõige pühendunumate (või unepuuduse käes vaevlevate) fännide tuumik kõnelejat enam küsimustega kiusama. Seltskonna enamik suundus väljateenitud ööpuhkusele. Vaid kõige unetumad ulmehuvilised (Jüri Kallas, Veiko Belials, Andri Riid ning allakirjutanu) jätkasid valjuhäälselt erinevatel teemadel arutelu, segades märkmisväärselt unepuuduse käes mittevaevlevate ulmefännide öörahu. Vestlus, mida turgutas oluliselt kodumaine veinitoodang, käis peamiselt Ulmekirjanduse Baasi ning seitsme hammastereaga tiibadega siili ümber, keda tuleb lugeda kodumaise hirmukirjanduse vaieldamatult suurimaks fantaasiapuhanguks. Kella kuue ajal ammendusid aga needki teemad ning kurnatud fännid suundusid une rüppe.

>>> Hommik - see ütleb kõik