Soode uurimine Eestis on lahutamatult seotud teadustegevusega Toomal. Juba eelmisel sajandil meelitas rabamaastik retkedele ja vaatlustele loodushuvilisi, teiste seas ka soostiku põhjaservast, Piibelt pärit Karl Ernst von Baeri. Sihikindel uurimistöö algas 1910. aastal, kui Balti Sooparanduse Selts rajas Toomale sookatsejaama. Männikjärve ümbritsev madalsoo ja raba said esimestena Eestis asjatundlikult uuritud. Pärast Esimest maailmasõda töö jätkus: püüti selgitada, kuidas kasutada soid põllumajanduslikult.

     Suvekuudel 1923-1939 töötas sookatsejaamas botaanikuna ning pidas soomuuseumi mitmekülgne teadlane, Eesti palünoloogia rajaja Paul William Thomson. 1927. aastal kaitses ta Riias doktorikraadi ning asus tööle Tartu ülikooli eradotsendina geoloogia alal. 1928. aastal Toomal uksed avanud sookultuuri ja maaparanduse koolis õpetas Thomson neljal aastal soogeoloogiat ja soobotaanikat ning muid loodusteaduse kursusi. Kool töötas 1944. aastani. Praegu asub selles majas looduskaitseala keskus.

     Peale Teist maailmasõda tegelesid Tooma soouurijad põllumajandusele suunatud tööde kõrval ka Eesti soode inventeerimisega. 1947. aastal suundus Endla rabadesse noorte uurijate entusiastlik seltskond. Sellest ekspeditsioonist tärganud huvi pani aluse mitmekülgsele teadustööle, mille peamine "mootor" on olnud Viktor Masing. Selletöö arenduseks sai tema teadustöö sookoosluste struktuuri ja ökoloogia alal ning teerajaja ja valgustaja roll soode kaitse vallas. Viimastel aastakümnetel on soostikus töötanud mitmed Viktor Masingu õpilased.

     1950. aastatel alustas Toomal tööd soohüdroloogiajaam, mille vaatlusvõrk Männikjärve ja Linnussaare rabas töötab praegugi. Jaam on kogunud maailmas üsnagi ainulaadse andmevaramu soode hüdroloogia ja mikrokliima kohta. Allikail on pikka aega jälgitud äravoolurezhiimi ning vee kvaliteeti. Väike Männikjärve raba on tõeline teadlaste meelismaa: siin on tehtud kõikvõimalikke uuringuid alates mikrokliimast ja veerezhiimist ning lõpetades raskmetallide levikuga turbakihis. Endla soostiku ökosüsteeme on vähemal või suuremal määral käsitletud 27 diplomitöös, neljas kraaditöös, rohkem kui 80 artiklis, ligi 50 üldistavas artiklis või monograafias.

Eesti Loodus