• Eksam füüsikas sügissemestril 2012 (II pool)
    • Eksami kord:
      1. Tullakse vastavalt registreerumisele ÕIS-is

      2. Eksamile tullakse kahes voorus: nimekirja järgi, algul nõrgemad ja hiljem tugevamad. Valik tehakse eelmise hinde ja kontrolltööde tulemuste põhjal.Voorude algusaegade vahe on kaks tundi, hilinejaid eksamiruumi ei lasta (tulevad järeleksamile).

      3. Iga voor koosneb testist, definitsioonide osast ja probleemist. Küsimused on nii teoreetilise osa (loengud) kui praktilise osa (laborid) kohta. NB! Testi täitmine (valikvastuste leidmine) nõuab nii valemite tundmist kui nende kasutamist. Valemid, mida tuleb osata, on kordamisküsimustes märgitud. Kui kordamisküsimuses on märge "(tuletusega)", ei piisa valemi kirjapanekust. Tuleb esitada lähtevalemid ja -eeldused ning näidata lõppvalemini viiv matemaatiline teisendus.

      4. Probleem on kohustuslik neile, kes pretendeerivad kõrgematele hinnetele ("A", "B"). Probleemi lahendus tuleb korrektselt vormistada ja põhjendada sõnaliselt või matemaatiliselt, viitega kasutatud füüsika seadustele (valemitele).

      5. Ülesandeid lahendada ei tule, välja arvatud üliõpilased, kellel on kontrolltöö hinne negatiivne ("F" või "M").

      6. Eksamitöö koostatakse kuues variandis, mille hulgast teeb valiku keegi esimese rühma eksamineeritavate hulgast. Variant kehtib kogu eksamipäeva vältel. Variandid kattuvad 30 protsendi ulatuses.

      7. Eksami kordamise võimalus on sessiooni viimasel päeval.

    • Hindamisest:
      1. Test hinnatakse ülejäänud osast eraldi.
      2. Koondhinde moodustavad: 20% kontrolltööde tulemustest, 30% testist, 50% küsimustele vastamisest.
      3. Lahendamata ülesanne tähendab -5% hinde "F" ja -10% hinde "M" korral.
      4. Probleemi lahendusest sõltub üksnes valik A/B.

    • Abimaterjalid:
      • Testi sooritamisel abimaterjale ei kasutata.

      • Küsimustele vastamisel ning ülesannete ja probleemi lahendamisel võib kasutada kirjalikke abimaterjale. Vastus tuleb anda oma sõnastuses, konspektist maha kirjutamine vastusena arvesse ei lähe.

    • Suuline järelvastamine:
      • Eksamineerija initsiatiivil ning protestide korral.


  • Kordamisküsimused :
  • TEST:
  • Loeng 11 Elektriväli ja magnetväli.
     
    • Suurused: Elektrilaeng, elektrivälja tugevus, elektrivälja potentsiaal, magnetiline induktsioon. Nende SI-ühikud.
    • Coulomb'i seadus kui pöördruutsõltuvus.
    • Elektrivälja tugevuse valem ja väljatugevuste liitumine (vektorkujul!).
    • Juhi potentsiaali ja mahtuvuse vaheline seos.
    Loeng 12 Alalisvool.
     
    • Suurused: voolutugevus, voolutihedus, pinge, elektromotoorjõud, takistus, eritakistus. Nende SI-ühikud.
    • Ohm'i seadus ja Joule'-Lenz'i seadus (rakendamine!).
    • Kogutakistus rööp- ja jadalülituse korral.
    • Mis on laengukandjateks: metallid, pooljuhid, elektrolüüdid, gaasid.
    Loeng 13 Elektromagnetiline induktsioon.
     
    • Suurused: magnetvoog, magnetmoment, induktiivsus. Nende SI-ühikud.
    • Noolereegel, selle rakendamine vektorkorrutisena antud valemite graafilisel kujutamisel.
    • Magnetväli vooluga juhtme ümber: suuna määramine.
    • Vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud: suuruse ja suuna määramine.
    • Laetud kehale magnetväljas mõjuv jõud: suurus, suund, sõltuvus laengu märgist
    • Induktsiooni elektromotoorjõud: suurus ja suund.
    Loeng 14 Mehaanilised ja elektrivõnked.
     
    • Suurused: sagedus, nurksagedus, periood, amplituud, hälve, faas. Nende SI-ühikud.
    • Sageduse sõltuvus süsteemi parameetritest (massist, direktsioonijõu kordajast).
    • Võnkuva keha energia sõltuvus massist, amplituudist, sagedusest.
    • Elektrivõnked: kontuuri parameetrid ja nende seos sagedusega (perioodiga).
    Loeng 15 Sundvõnked ja vahelduvvool.
     
    • Sundvõngete definitsioon, võrrand, selle tähised (nii mehaanilistele kui elektrivõngetele).
    • Vahelduvvooluahel: selle elemendid, nende takistuste sõltuvus sagedusest.
    • Faasidiagrammid: elektromotoorjõud, pingelangud, faasinihe.
    Loeng 16 Lained.
     
    • Suurused: lainepikkus, lainearv, nende ühikud. Lainevõrrand, selle tähised.
    • Seos sageduse, lainepikkuse ning laine levimiskiiruse vahel.
    • Osakeste liikumine laines: ristlaine ja pikilaine.
    • Lainete liitumine: amplituudi sõltuvus käiguvahest ja faasinihkest.
    Loeng 17 Valgus: geomeetriline optika ja fotomeetria.
     
    • Valgus: Huygensi lained, Newtoni korpusklid ja Maxwelli elektromagnetvõnkumised.
    • Suurused: langemisnurk, peegeldumisnurk, murdumisnurk, fookusekaugus.
    • Fotomeetria: energeetilised ja fotomeetrilised suurused, nende SI-ühikud.
    Loeng 18 Laineoptika.
     
    • Põhimõisted: interferents, difraktsioon, polarisatsioon, koherentsus.
    Loeng 19 Kiirgusoptika.
     
    • Põhimõisted: hajumine, neeldumine, dispersioon, soojuskiirgus.
    • Tasakaaluline kiirgus: kiirgusvõime, neelamisvõime, must keha, kiirguskvant, footon.
      Loeng 20 Aatomifüüsika.
       
      • Põhimõisted: pidev spekter, joonspekter, spektraalterm, planetaarmudel, Bohr'i mudel, energianivood.
      • Kvant-teooriast: osakese lainepikkus, kvantarvud.
      Loeng 21 Tuumafüüsika.
       
      • Põhimõisted: aatomituum, tuuma koostisosad, tuumajõud, seose-energia, massidefekt.
      • Tuuma valem: massiarv, laenguarv, nende seos prootonite ja neutronite arvudega.
      • Tuumaenergeetika: selle olemus, ahelreaktsioon, termotuumareaktsioon.
      • Kiirguskaitse: radioaktiivne kiirgus ja seda iseloomustavad suurused; nende SI-ühikud.
      Laboritest  
       
      • Mõõtetulemuse kirjapanek ja ümardamisreeglid.

    • DEFINITSIOONID
    • Loeng 11
      • Elektrivälja tugevus ja potentsiaal.
      • Allikväli ja pöörisväli.
      Loeng 12
      • Elektrivool.
      • Vooluring.
      • Vooluallika sisetakistus.
      Loeng 13
      • Vektorkorrutis.
      • Voolutugevuse ühik - amper (etaloondefinitsioon).
      Loeng 14
      • Perioodiline liikumine.
      • Harmooniline liikumine (ka: harmoonilised võnked, SHM).
      • Direktsioonijõud.
      • Faasidiagramm (faasivektor, phasor).
      • Sumbuvustegur ja sumbuvuse logaritmiline dekrement.
      Loeng 15
      • Sundiv jõud, sundvõnked.
      • Aktiivtakistus, reaktiivtakistus, kogutakistus. Faasinihe.
      • Vahelduvvoolu efektiivväärtused.
      Loeng 16
      • Laine, ristlainetus, pikilainetus.
      • Tasalaine, keralaine.
      • Elektromagnetlaine.
      • Käiguvahe ja faasinihe.
      Loeng 17
      • Valgus (füsioloogiline, füüsikaline, laineteoreetiline definitsioon).
      • Murdumisnäitaja (suhteline ja absoluutne).
      • Valgustugevuse ühik kandela (etaloondefinitsioon).
      Loeng 18
      • Põhimõistete sõnalised definitsioonid: interferents, difraktsioon.
      • Huygens'i-Fresnel'i printsiip.
      Loeng 19
      • Põhimõistete sõnalised definitsioonid: hajumine, neeldumine, dispersioon, polarisatsioon. Polarisatsiooniaste.
      • Soojuslik ehk tasakaaluline kiirgus.
      • Kiirgamisvõime, neelamisvõime, must keha.
      • Spekter
      Loeng 20
      • Põhimõistete definitsioonid (oma sõnastuses, ärge loengust otsige!): Karakteristlik kiirgus, spektraaltermid, aatomimudel, lainefunktsioon, kvant-arvud.
      Loeng 21
      • Põhimõisted: Radioaktiivsus, pool-iga, isotoop, tuumajõud, seose-energia, massidefekt.
      • Tuuma koostisosad: prooton, neutron, mesonid, kvargid.

    • VALEMID (SEADUSED) + TULETUSED
    • Loeng 11
      • Coulomb'i seadus (vektorkujul!).
      • Väljatugevus ja potentsiaal, seos nende vahel.
      • Gauss'i teoreem.
      Loeng 12
      • Ohm'i seadus ja Joule-Lenz'i seadus.
      • Ohm'i seadus ja Joule-Lenz'i seadus diferentsiaalkujul (tuletusega).
      • Rööp- ja jadalülituse valemite tuletus.
      • Kirchoff'i reeglid.
      Loeng 13
      • Ampere'i seadus: sõnastus; valem skalaar- ja vektorkujul.
      • Lorentz'i jõud (tuletusega).
      • Biot'-Savart'-Laplace'i seadus: sõnastus, valem vektorkujul.
      • Töö juhtme liikumisel (tuletusega).
      • Induktsiooni elektromotoorjõud (tuletusega).
      Loeng 14
      • Harmoonilised võnked: difvõrrand ja selle lahendamine.
      • Võnkuva keha energia (tuletusega).
      • Sumbuvvõngete difvõrrand ja selle lahendamine.
      • Elektrivõnkumiste difvõrrandi koostamine.
      Loeng 15
      • Sundvõngete difvõrrandi lahendamine faasidiagrammina.
      • Lahendi parameetrite (amplituud, faasinihe) leidmine.
      • Vahelduvvoolu võimsuse valem (tuletusega).
      Loeng 16
      • Laine diferentsiaalvõrrand: tuletus lainevõrrandist lähtudes.
      • Laine energia ja energiavoog (tuletusega).
      • Doppleri efekt: seletus ja valemi tuletus.
      • Lainete liitumine (interferentsivalemi tuletus).
      Loeng 17
      • Optika neli põhiseadust.
      • Huygens'i printsiip.
      Loeng 18
      • Fresnel'i meetod: Cornu' spiraal kui faasivektorite summa.
      • Fresnel'i meetod: "tsoonide" tekitamine Cornu' spiraalist.
      Loeng 19
      • Kiirguse nõrgenemine neeldumisel või hajumisel (Bouger' seadus).
      • Kirchoff'i seadus.
      • Musta keha kogukiirgus - Stefan-Boltzmann'i seadus.
      • Musta keha kiirgusmaksimumi lainepikkus - Wien'i nihkeseadus.
      • Planck'i valem (tuletusega).
      • Einsteini fotoefekti valem.
      Loeng 20
      • Vesiniku spekter ja üldistatud Balmeri valem.
      • Planetaarne mudel ja Bohr'i postulaadid.
      • Osakese lainepikkuse valem ja selle rakendus Bohr'i orbiitidele.
      • Määramatuse relatsioon ja Pauli keeld.
      Loeng 21
      • Radioaktiivse lagunemise seadus ja poolestusaja valemi tuletus.
      • Tuumaenergeetika: tuumarelva ning tuumajõujaama tööpõhimõte.
      • Kiirguskaitse ja selle komponendid: mõõtmine, normatiivid, käitumine tuumaohu korral.
      • Tuumade ebastabiilsuse põhjused.

    • PROBLEEMID
    • Loeng 11.
      • Elektri- ja magnetvälja graafiline kujutamine: põhimõte ja järeldused.
      • Elektrivälja tugevus dielektrikus ning laetud juhi lähedal: praktilised järeldused.
      Loeng 12.
      • Vooluallika sisetakistuse mõju: seos kasuteguri ja maksimaalse võimsusega.
      • Pooljuhtide eritakistuse temperatuurisõltuvuse põhjendamine.
      • Gaaslahenduse liigid: olemus ja seletus.
      Loeng 13
      • Kuidas tekitada homogeenset elektrivälja ning magnetvälja, kui kasutada on traat ja vooluallikas?
      Loeng 14
      • Faasidiagrammi koostamine ja rakendamine: Phasor etteantud momendil, nii harmooniliste kui sumbuvvõngete puhul.
      Loeng 15
      • Mootorit sisaldav vahelduvvooluahel (eelmise semestri laboritöö "Voolutarbija tunnusjoonte määramine" analüüs).
      Loeng 16
      • Faasidiagrammi (phasori) koostamine ja rakendamine lainevõrrandi korral.
      Loeng 17
      • Lauale langeva valgusvoo arvutamine.
      Loeng 18
      • Fresnel'i meetodi illustratsioon - difraktsioon pooltasandi servalt.
      Loeng 19
      • Musta keha tasakaalutemperatuur: kujunemise põhjus ja arvutamine.
      Loeng 20
      • Vesiniku spektrijoonte arvutus üldistatud Balmeri valemiga.
      Loeng 21
      • Eksponentvalemi kasutamine: uraanirea isotoopkoostis, süsinikuproovi vanus, radioaktiivse kiirguse intensiivsuse langus või kaitsekihi paksus kiirguskaitses.
      • Tuumareaktsioonide energiasaagise leidmine massidefekti graafiku järgi.
      Laboritest
      • Normaaljaotushüpotees: juhuvea leidmine etteantud usaldusnivool.
      • Kaudse mõõtmise vea leidmine täisdiferentsiaalivalemi abil.

      • Testi osas tuleb teha valik ette antud vastuste hulgast. Igale küsimusele on vähemalt üks õige vastus. Vale vastuse äramärkimine tühistab kõik antud küsimuse õiged vastused.

      • Definitsioon tuleb korrektselt sõnastada. Vajaduse korral lisada valem, selgitades tähiseid.

      • Kui valemi esitamisel on nõutud tuletust, tuleb kõigepealt anda (lühidalt!) lähte-eeldused (valemid); seejärel matemaatilised teisendused. Selgitada tähiseid. Kui tuletust ei nõuta, tuleb lisada sõnaline vorm (valem lahti seletada) ning selgitada tähiseid.

      • Probleem lahendada oma oskuste piires. Mitte unustada selgitusi!

    SIIT saab mulle küsimusi esitada

    10. mai 2006