TEST |
| Loeng 1 | Arvutüübid: naturaalarv, täisarv, ratsionaalarv, reaalarv, kompleksarv. Püsikoma- ja ujukoma-arv, nende võrdlemine. |
| Loeng 2 | Suurused: pikkus, aeg, kiirus, kiirendus. Nende ühikud. Pöördliikumine: pöördenurk, nurkkiirus, nurkkiirendus. Nende ühikud. Normaal- ja tangentsiaalkiirendus. |
| Loeng 3 | Suurused: jõud, mass, liikumishulk (impulss). Nende ühikud. Njuutoni dimensioon. |
| Loeng 4 | Suurused: töö, energia. Nende ühik ja selle dimensioon. Kineetilise energia valem: rakendused. Konservatiivsed ja mittekonservatiivsed jõud:
nende eristamine (äratundmine). |
| Loeng 5 | Gravitatsiooniseadus kui pöördruutsõltuvus: valem ja rakendused. Gravitatsioonikonstant, -väljatugevus, potentsiaal:
ühikud ja dimensioonid. |
|
Loeng
11 |
Elektriväli ja magnetväli. |
| |
- Suurused: Elektrilaeng, elektrivälja tugevus, elektrivälja
potentsiaal, magnetiline induktsioon. Nende SI-ühikud.
- Coulomb'i seadus kui pöördruutsõltuvus.
- Elektrivälja tugevuse valem ja väljatugevuste liitumine
(vektorkujul!).
- Juhi potentsiaali ja mahtuvuse vaheline seos.
|
| Loeng
12 |
Alalisvool. |
| |
- Suurused: voolutugevus, voolutihedus, pinge,
elektromotoorjõud, takistus, eritakistus. Nende SI-ühikud.
- Ohm'i seadus ja Joule'-Lenz'i seadus (rakendamine!).
- Kogutakistus rööp- ja jadalülituse korral.
|
| Loeng
13 |
Elektromagnetiline induktsioon. |
| |
- Suurused: magnetvoog, magnetmoment, induktiivsus. Nende
SI-ühikud.
- Noolereegel, selle rakendamine vektorkorrutisena antud
valemite graafilisel kujutamisel.
- Magnetväli vooluga juhtme ümber: suuna määramine.
- Vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud: suuruse ja suuna
määramine.
- Laetud kehale magnetväljas mõjuv jõud: suurus, suund,
sõltuvus laengu märgist.
|
| Loeng
14 |
Mehaanilised ja elektrivõnked. |
| |
- Suurused: sagedus, nurksagedus, periood, amplituud, hälve,
faas. Nende SI-ühikud.
- Sageduse sõltuvus süsteemi parameetritest (massist,
direktsioonijõu kordajast).
- Võnkuva keha energia sõltuvus massist, amplituudist,
sagedusest.
- Elektrivõnked: kontuuri parameetrid ja nende seos sagedusega
(perioodiga).
|
| Loeng
15 |
Sundvõnked ja vahelduvvool. |
| |
- Sundvõngete definitsioon, võrrand, selle tähised (nii
mehaanilistele kui elektrivõngetele).
- Vahelduvvooluahel: selle elemendid, nende takistuste
sõltuvus sagedusest.
|
| Loeng
16 |
Lained. |
| |
- Suurused: lainepikkus, lainearv, nende ühikud. Lainevõrrand,
selle tähised.
- Seos sageduse, lainepikkuse ning laine levimiskiiruse vahel.
- Osakeste liikumine laines: ristlaine ja pikilaine.
- Lainete liitumine: amplituudi sõltuvus faasinihkest.
|
| Loeng
17 |
Valgus: geomeetriline optika ja fotomeetria. |
| |
- Valgus: Huygensi lained, Newtoni korpusklid ja Maxwelli
elektromagnetvõnkumised.
- Suurused: langemisnurk, peegeldumisnurk, murdumisnurk,
fookusekaugus.
- Fotomeetria: energeetilised ja fotomeetrilised suurused,
nende SI-ühikud.
|
| Loeng
18 |
Laineoptika. |
| |
- Põhimõisted: interferents, difraktsioon, polarisatsioon,
koherentsus.
|
| Loeng
19 |
Kiirgusoptika. |
| |
- Põhimõisted: hajumine, neeldumine, dispersioon,
soojuskiirgus, luminestsents.
- Tasakaaluline kiirgus: kiirgusvõime, neelamisvõime, must
keha, kiirguskvant, footon.
|
| Loeng
20 |
Aatomifüüsika. |
| |
- Põhimõisted: pidev spekter, joonspekter,
planetaarmudel, Bohr'i mudel, energianivood.
- Kvant-teooriast: osakese lainepikkus, määramatuse
relatsioon, kvantarvud, Pauli keeld.
|
| Loeng
21 |
Tuumafüüsika. |
| |
- Põhimõisted: aatomituum, tuuma koostisosad, tuumajõud,
seose-energia, massidefekt.
- Tuuma valem: massiarv, laenguarv, nende seos prootonite ja
neutronite arvudega.
- Tuumaenergeetika: selle olemus, ahelreaktsioon,
termotuumareaktsioon.
- Kiirguskaitse: radioaktiivne kiirgus ja seda iseloomustavad
suurused; nende SI-ühikud.
|
| Praktikum | Mõõtetulemuse kirjapanek ja ümardamisreeglid. |
DEFINITSIOONID |
| Loeng 1 | Naturaalarv, täisarv, ratsionaalarv. Tuletis ja integraal. |
| Loeng 2 | Taustkeha ja kohavektor. Ristkoordinaadid (ortonormaalne reeper). Vektor ja tema esitus koordinaatidega. Sekund ja tema etaloon. Meeter ja tema etaloon. Kiirus ja kiirendus. |
| Loeng 3 | Newtoni kolm seadust: sõnastused. Kilogramm ja tema etaloon. |
| Loeng 4 | Töö. Kineetiline energia. Potentsiaalne energia. Konservatiivne jõud. |
| Loeng 5 | Raske mass ja inertne mass. Jõuväli (vektorväli) ja potentsiaaliväli (skalaarne väli) kui matemaatilised objektid. |
|
Loeng
11 |
- Elektrivälja tugevus ja potentsiaal.
- Allikväli ja pöörisväli.
|
| Loeng
12 |
- Elektrivool.
- Vooluring.
- Vooluallika sisetakistus.
|
| Loeng
13 |
- Vektorkorrutis.
- Voolutugevuse ühik - amper (etaloondefinitsioon).
|
| Loeng
14 |
- Perioodiline liikumine.
- Harmooniline liikumine (ka: harmoonilised võnked, SHM).
- Direktsioonijõud.
- Faasidiagramm (faasivektor, phasor).
- Sumbuvustegur ja sumbuvuse logaritmiline dekrement.
|
| Loeng
15 |
- Sundiv jõud, sundvõnked.
- Aktiivtakistus, reaktiivtakistus, kogutakistus. Faasinihe.
- Vahelduvvoolu efektiivväärtused.
|
| Loeng
16 |
- Laine, ristlainetus, pikilainetus.
- Tasalaine, keralaine.
- Elektromagnetlaine.
- Käiguvahe ja faasinihe.
|
| Loeng
17 |
- Valgus (füsioloogiline, füüsikaline, laineteoreetiline
definitsioon).
- Murdumisnäitaja (suhteline ja absoluutne).
- Valgustugevuse ühik kandela (etaloondefinitsioon).
|
| Loeng
18 |
- Põhimõistete sõnalised definitsioonid: interferents,
difraktsioon.
- Koherentsed valgusallikad.
- Huygens'i-Fresnel'i printsiip.
|
| Loeng
19 |
- Põhimõistete sõnalised definitsioonid: hajumine, neeldumine,
dispersioon, polarisatsioon.
Polarisatsiooniaste.
- Soojuslik ehk tasakaaluline kiirgus.
- Kiirgamisvõime, neelamisvõime, must keha.
- Spekter
|
| Loeng
20 |
- Põhimõistete definitsioonid (oma sõnastuses, ärge loengust
otsige!): Karakteristlik kiirgus, aatomimudel,
lainefunktsioon, kvant-arvud.
|
| Loeng
21 |
- Põhimõisted: Radioaktiivsus, pool-iga, isotoop, tuumajõud,
virtuaalsed osakesed, seose-energia, massidefekt, kiirendi.
- Tuuma komposiitmudel ja koostisosad: prooton, neutron,
mesonid, kvargid.
|
VALEMID (SEADUSED) |
| Loeng 2 | Keha liikumisvõrrand (vektorina ja koordinaatides). Keha pöörlemisvõrrand. |
| Loeng 3 | Newtoni II seadus (kiirendus- ja impulssesitus). Kulgliikumise diferentsiaalvõrrand (vektorkuju ja koordinaatesitus). Kulgliikumise diferentsiaalvõrrandi lahendamine jõu puudumisel ning konstantse jõu korral(tuletusega). |
| Loeng 4 | Töö valemid: skalaarkorrutis ja joonintegraal. Kineetiline energia kulgliikumisel (tuletusega). Potentsiaalne energia raskusjõu väljas ja elastse keha venitusel. Energia jäävuse seadus. Impulsi jäävuse seadus. |
| Loeng 5 | Ülemaailmne gravitatsiooniseadus. Väljatugevus kui potentsiaali gradient. Potentsiaalse energia miinimumi lause. |
| Loeng
11 |
- Coulomb'i seadus ja elektrivälja tugevus (vektorkujul!).
- Väljatugevus ja potentsiaal, seos nende vahel.
|
| Loeng
12 |
- Ohm'i seadus ja Joule-Lenz'i seadus.
- Rööp- ja jadalülituse valemite tuletus.
- Kirchoff'i reeglid.
|
| Loeng
13 |
- Ampere'i seadus: sõnastus; valem skalaar- ja vektorkujul.
- Lorentz'i jõud (tuletusega).
- Biot'-Savart'-Laplace'i seadus: sõnastus, valem vektorkujul.
- Töö juhtme liikumisel.
- Induktsiooni elektromotoorjõud.
|
| Loeng
14 |
- Harmoonilised võnked: diferentsiaalvõrrand ja selle lahendamine.
- Võnkuva keha energia (tuletusega).
|
| Loeng
15 |
- Sundvõngete diferentsiaalvõrrandi lahendamine faasidiagrammina.
- Lahendi parameetrite (amplituud, faasinihe) leidmine.
- Vahelduvvoolu võimsuse valem (tuletusega).
|
| Loeng
16 |
- Laine diferentsiaalvõrrand: tuletuskäik.
- Lainete liitumine (interferentsivalemi tuletus).
|
| Loeng
17 |
- Optika neli põhiseadust.
- Fermat' printsiip.
- Huygens'i printsiip.
|
| Loeng
18 |
- Fresnel'i meetod: Cornu' spiraal kui faasivektorite summa.
- Fresnel'i meetod: "tsoonide" tekitamine Cornu' spiraalist.
- Fraunhoferi difraktsioon pilult (valemi tuletus Fresnel'i
tsoonidega).
|
| Loeng
19 |
- Kiirguse nõrgenemine neeldumisel või hajumisel (Bouger'
seadus).
- Kirchoff'i seadus.
- Musta keha kogukiirgus - Stefan-Boltzmann'i seadus.
- Musta keha kiirgusmaksimumi lainepikkus - Wien'i
nihkeseadus.
- Planck'i valem.
- Einsteini fotoefekti valem.
|
| Loeng
20 |
- Vesiniku spekter ja üldistatud Balmeri valem.
- Planetaarne mudel ja Bohr'i postulaadid.
- Osakese lainepikkuse valem ja selle rakendus Bohr'i
orbiitidele.
- Määramatuse relatsioon ja Pauli keeld.
|
| Loeng
21 |
- Radioaktiivse lagunemise seadus ja poolestusaja valemi
tuletus.
- Tuumaenergeetika: tuumarelva ning tuumajõujaama tööpõhimõte.
- Kiirguskaitse ja selle komponendid: mõõtmine, normatiivid,
käitumine tuumaohu korral.
- Tuumade ebastabiilsuse põhjused.
|
PROBLEEMID |
| Loeng 1 | Tehted vektoritega (summa, vahe, korrutis) ristkoordinaatide kaudu. |
| Loeng 2 | Keha kiiruse ja liikumissuuna leidmine liikumisvõrrandist. |
| Loeng 3 | Liikumise diferentsiaalvõrrandi koostamine ja lahendamine. |
| Loeng 4 | Töö arvutamine liikumisvõrrandi abil (joonintegraali viimine parameetrilisele kujule). Liikumisintegraalide kasutamine liikumisülesannete lahendamisel (ülesanne pidurdavast autost). |
| Loeng 5 | Pöördruutsõltuvuse vektorkuju:
gravitatsioonijõu (elektrostaatilise jõu) esitamine vektorina ristkoordinaatides (ortonormaalses reeperis). Punktmasside (-laengute) süsteemi jõu- ja potentsiaalivälja arvutamine etteantud punktis. Jõuvälja arvutamine potentsiaalivälja gradiendina. Keha liikumisel potentsiaaliväljas tehtava töö arvutamine. |
| Loeng
11. |
- Elektri- ja magnetvälja graafiline kujutamine: põhimõte ja
järeldused.
|
| Loeng
12. |
- Vooluallika sisetakistuse mõju: seos kasuteguri ja
maksimaalse võimsusega.
|
| Loeng
13 |
- Kuidas tekitada homogeenset elektrivälja ning magnetvälja,
kui kasutada on traat ja vooluallikas?
|
| Loeng
14 |
- Faasidiagrammi koostamine ja rakendamine: Phasor etteantud
momendil, nii harmooniliste kui sumbuvvõngete puhul.
|
| Loeng
19 |
- Musta keha tasakaalutemperatuur: kujunemise põhjus ja
arvutamine.
|
| Laboritest
|
- Normaaljaotushüpotees: juhuvea leidmine etteantud
usaldusnivool.
- Kaudse mõõtmise vea leidmine täisdiferentsiaalivalemi abil.
|
|