Eksam füüsikas kevadsemestril 2012/2013 (I pool)

  • Eksami kord:

    1. Tullakse vastavalt registreerumisele ÕIS-is; eksami sooritamise õigus on neil, kellel on arvestatud labor ja kirjutatud kolm kontrolltööd.

    2. Eksamile tullakse kahes, voorus, nimekirja järgi: algul nõrgemad ja hiljem tugevamad. Valik tehakse kontrolltööde tulemuste põhjal. Voorude algusaegade vahe on kaks tundi, hilinejaid eksamiruumi ei lasta (tulevad järeleksamile).

    3. Iga voor koosneb testist, definitsioonide osast ja probleemist. Küsimused on nii teoreetilise osa (loengud) kui praktilise osa (laborid) kohta. NB! Testi täitmise (valikvastuste leidmise) ajal on abimaterjalide kasutamine keelatud.

    4. Eksam nõuab nii valemite tundmist kui nende kasutamise oskust. Valemid ja definitsioonid, mida tuleb osata, on kordamisküsimustes märgitud. Kui kordamisküsimuses on märge "tuletusega", ei piisa valemi kirjapanekust. Tuleb esitada lähtevalemid ja -eeldused ning näidata lõppvalemini viiv matemaatiline teisendus.

    5. Probleem on kohustuslik neile, kes pretendeerivad kõrgematele hinnetele ("A", "B"). Probleemi lahendus tuleb korrektselt vormistada ja põhjendada sõnaliselt või matemaatiliselt, viitega kasutatud füüsika seadustele (valemitele).

    6. Ülesandeid lahendada ei tule, välja arvatud üliõpilased, kellel on kontrolltöö hinne negatiivne ("F" või "M"). Nemad lahendavad ühe ülesande iga negatiivse hinde saanud kontrolltöö kohta.

    7. Eksamitöö koostatakse kolmes variandis, mille hulgast teeb valiku keegi esimese rühma eksamineeritavate hulgast. Variant kehtib kogu eksamipäeva vältel. Variandid kattuvad 30 protsendi ulatuses.

    8. Eksami kordamise võimalus on sessiooni viimasel nädalal, eelregistreerumisega ÕIS-is.

  • Hindamisest:

    1. Test hinnatakse ülejäänud osast eraldi.
    2. Koondhinde moodustavad: 30% kontrolltööde tulemustest, 30% testist, 40% küsimustele vastamisest.
    3. Lahendamata või valesti lahendatud lisaülesanne annab kuni miinus 5%, vastavalt lahenduse kvaliteedile. Õige lahenduse korral miinuspunkte ei tule.
    4. Probleemi lahendusest sõltub üksnes valik A/B/C.

  • Abimaterjalid:

    • Testi sooritamisel abimaterjale ei kasutata.

    • Küsimustele vastamisel ning ülesannete ja probleemi lahendamisel võib kasutada kirjalikke abimaterjale. Erandina võite kasutada võrguõpikut http://www.obs.ee/~jaak/, internetiühendust ei garanteerita. Teiste internetilehtde ja/või otsingumootorite kasutamine toob kaasa arvutikasutamise õiguse äravõtmise.

    • Vastus tuleb anda oma sõnastuses, konspektist maha kirjutamine vastusena arvesse ei lähe.

  • Suuline järelvastamine:

    • Eksamineerija initsiatiivil ning protestide korral.


Kordamisküsimused


TEST

Loeng 1
  • Arvutüübid: naturaalarv, täisarv, ratsionaalarv, reaalarv.
  • Püsikoma- ja ujukoma-arv, nende võrdlemine.
    • Loeng 2
  • Suurused: pikkus, aeg, kiirus, kiirendus. Nende ühikud.
  • Pöördliikumine: pöördenurk, nurkkiirus, nurkkiirendus. Nende ühikud.
  • Normaal- ja tangentsiaalkiirendus.
    • Loeng 3
  • Suurused: jõud, mass, liikumishulk (impulss). Nende ühikud.
  • Njuutoni dimensioon.
    • Loeng 4
  • Suurused: töö, energia. Nende ühik ja selle dimensioon.
  • Kineetilise energia valem: rakendused.
  • Konservatiivsed ja mittekonservatiivsed jõud:
    nende eristamine (äratundmine).
    • Loeng 5
  • (Kuulub teise osa juurde)
    • Loeng 6
  • Jõumoment, inertsimoment, nende ühikud ja dimensioonid.
  • Inertsimomendi valem: rakendused.
    • Loeng 7
  • Rõhk kui skalaarne suurus: ühik ja dimensioon.
  • Rõhumisjõud: suurus ja suund.
  • Pidevuse teoreem: rakendused.
    • Loeng 8
  • Gaasi olekuparameetrid: rõhk, ruumala, temperatuur.
  • Ainehulk ja temperatuur: ühikud, dimensioonid.
  • Gaasi olekuvõrrand: rakendused, isoprotsessid.
    • Loeng 9
  • Avogadro seadus ja Avogadro arv.
  • Molekuli kiirus ja energia: seos temperatuuriga.
  • Molekuli ruutkeskmise kiiruse valem: rakendused.
  • Soojusmahtuvus, erisoojus, moolsoojus: dimensioonid.
  • Vabadusastmete arv ja moolsoojuste leidmine.
    • Loeng 10
  • Gaasi töö: seos olekuparameetrite muutumisega.
  • Soojusmasinad: jõumasin, külmutusmasin, soojuspump.
  • Termodünaamika II printsiip (kasuteguri valem): rakendused.
    • Praktikum
  • Mõõtetulemuse kirjapanek ja ümardamisreeglid.

    • DEFINITSIOONID

    Loeng 1
  • Naturaalarv, täisarv, ratsionaalarv.
  • Tuletis ja integraal.
    • Loeng 2
  • Taustkeha ja kohavektor.
  • Ristkoordinaadid (ortonormaalne reeper).
  • Vektor ja tema esitus koordinaatidega.
  • Sekund ja tema etaloon.
  • Meeter ja tema etaloon.
  • Kiirus ja kiirendus.
    • Loeng 3
  • Newtoni kolm seadust: sõnastused.
  • Kilogramm ja tema etaloon.
    • Loeng 4
  • Töö.
  • Kineetiline energia.
  • Potentsiaalne energia.
  • Konservatiivne jõud.
    • Loeng 5
  • (Kuulub teise osa juurde)
    • Loeng 6
  • Pöörlemisvektorid: pöördenurk, jõumoment, nurkkiirus ja -kiirendus.
    • Loeng 7
  • Rõhk, rõhumisjõud, pindala vektor.
    • Loeng 8
  • Absoluutne temperatuuriskaala.
  • Tasakaaluline olek.
  • Gaasi universaalkonstant.
  • Aur: absoluutne ja relatiivne niiskus.
  • Molekulidevahelised jõud.
    • Loeng 9
  • Soojusmahtuvus, erisoojus, moolsoojus.
  • Diferentsiaalne ja integraalne (kumulatiivne) jaotusfunktsioon.
    • Loeng 10
  • Soojusmasin.
  • Ringprotsess.
  • Kasutegur.
  • Taandatud soojus.

    • VALEMID (SEADUSED)

    Loeng 2
  • Keha liikumisvõrrand (vektorina ja koordinaatides).
  • Keha pöörlemisvõrrand.
    • Loeng 3
  • Newtoni II seadus (kiirendus- ja impulssesitus).
  • Kulgliikumise diferentsiaalvõrrand (vektorkuju ja koordinaatesitus).
  • Kulgliikumise diferentsiaalvõrrandi lahendamine jõu puudumisel ning konstantse jõu korral(tuletusega).
    • Loeng 4
  • Töö valemid: skalaarkorrutis ja joonintegraal.
  • Kineetiline energia kulgliikumisel (tuletusega).
  • Potentsiaalne energia raskusjõu väljas ja elastse keha venitusel.
  • Energia jäävuse seadus.
  • Impulsi jäävuse seadus.
    • Loeng 5
  • (Kuulub teise osa juurde)
    • Loeng 6
  • Newtoni seadused pöördliikumise korral (II seadus tuletusega, punktmassi abil).
  • Pöörlemisvektorite avaldamine vektorkorrutisena.
  • Inertsimomendi, impulssmomendi (pöördimpulsi) ja pöörlemisenergia valemid (tuletusega, punktmassi abil).
    • Loeng 7
  • Pascali seadus (tuletusega).
  • Archimedese seadus (tuletusega).
  • Bernoulli võrrand (tuletusega).
    • Loeng 8
  • Ideaalse gaasi olekuvõrrand.
  • Van der Waals'i võrrand: parandusliikmete nimed ja tähendus.
  • Olekudiagramm p - T (rõhk - temperatuur) teljestikus.
  • Faasid, nende eraldusjooned ja iseäralikud punktid.
    • Loeng 9
  • Rõhk molekulide impulsi muutuse kaudu (tuletusega).
  • Baromeetriline valem ja Boltzmanni jaotus .
  • Maxwelli jaotus (tuletuseta).
  • Ülekandenähtused (tuletuseta).
    • Loeng 10
  • Termodünaamika I printsiip (valem).
  • Töö isotermilisel protsessil (tuletusega).
  • Adiabaadi võrrand (Poissoni võrrand) (tuletusega).
  • Ideaalse soojusmasina kasutegur (tuletusega, Carnot' protsessi abil).
  • Külmutustegur ja soojendustegur (tuletusega).
  • Entroopia definitsioon ja seos oleku tõenäosusega (tuletuseta).

    • PROBLEEMID

    Loeng 1
  • Tehted vektoritega (summa, vahe, korrutis) ristkoordinaatide kaudu.
    • Loeng 2
  • Keha kiiruse ja liikumissuuna leidmine liikumisvõrrandist.
    • Loeng 3
  • Liikumise diferentsiaalvõrrandi koostamine ja lahendamine.
    • Loeng 4
  • Töö arvutamine liikumisvõrrandi abil (joonintegraali viimine parameetrilisele kujule).
  • Liikumisintegraalide kasutamine liikumisülesannete lahendamisel (ülesanne pidurdavast autost).
    • Loeng 5
  • (Kuulub teise osa juurde)
    • Loeng 6
  • Energia jäävuse seadus veeremisel.
    • Loeng 7
  • Rõhk gravitatsiooniväljas nii paigalseisva kui voolava vedeliku puhul.
    • Loeng 8
  • Kuumaõhupall: kandejõud.
  • Ainete kolm faasi ja faasiüleminekud mehhanistlikus teooria (potentsiaalikõvera abil).
    • Loeng 9
  • Kuumaõhupall: lennukõrgus.
  • Molekulide jaotus kiiruste järgi (Boltzmanni jaotusest).
    • Loeng 10
  • Töö leidmine pV-integraaliga polütroopsel protsessil.
  • Mootorite võimsus ja kasutegur pV-diagrammi abil.
    • Praktikum
  • Normaaljaotushüpotees: juhuvea leidmine ette antud usaldusnivool.
  • Kaudse mõõtmise vea leidmine täisdiferentsiaali valemi abil.



    • 13. mai 2013