PILDISTAMISEL peab olema korralik fotoaparaat, vähemalt Zenit koos teleobjektiivi ja konverteritega. Suure valgusjõuga objektiivid (nagu MTO) on küll ülearused, kuid kasutatavad. Pildistades 35-mm filmile, võime arvestada, et Päikese kujutise läbimõõt negatiivil on ligikaudu f/109 (fookusekaugus jagatud arvuga 109). Seega annab 135-mm Jupiter päikeseketta läbimõõduga 1.25 mm, 3X telekonverter suurendab seda nelja millimeetrini, mis on krooni detailide nägemiseks piisav. Fookusekaugused üle 1000 millimeetri on juba kurjast, kuna kettast 3 -- 4 korda ulatuslikum kroon ei mahu enam kaadrisse.

Kui teil on kaasaegne kaamera (mitte "seebikarp"!), tasub aegsasti tutvuda juhendiga. Automaatikast pole mingit kasu, see tuleb välja lülitada. Kasu pole ka eksponomeetrist, seda enam, et sellega töötamine raiskaks suure osa teie käsutuses olevast kahest minutist. NASA Päikesevarjutuse Juht soovitab säriaja leidmiseks kaht tabelit:


ISO 1 2 3 45 6 7
100 2.8 4 5.6 8 11 16 22
200 4 5.6 8 11 16 22 32
400 5.6 8 11 16 22 32 44
1 234 567
Osaline varjutus:
-- filter 4ND - - - 1/4000 1/2000 1/1000 1/500
-- filter 5ND 1/4000 1/2000 1/10001/500 1/250 1/1251/60
Kromosfäär - - - 1/4000 1/2000 1/1000 1/500
Protuberantsid-1/4000 1/2000 1/1000 1/500 1/2501/125
Täisvari(kroon):
- kuni 0.1 PR 1/2000 1/10001/500 1/250 1/125 1/601/30
- kuni 0.2 PR 1/500 1/250 1/125 1/601/301/15 1/8
- kuni 0.5 PR 1/125 1/601/30 1/15 1/8 1/4 1/2
- kuni 1.0 PR 1/30 1/15 1/81/4 1/2 1 2
- kuni 2.0 PR 1/15 1/8 1/4 1/2 1 2 4
- kuni 4.0 PR 1/8 1/4 1/2 1 2 4 8
- kuni 8.0 PR 1/2 1 2 4 815 30
Suhteline ava
Võtke kasutatavale filmile vastav rida ja pidage meeles, mitmendas veerus on teie poolt kasutatav suhteline ava
Säriaeg
Tabeli veerud vastavad eelmise tabeli omadele, rida näitab pildistatavat objekti, veeru kohal on nüüd säriaeg.

Osalist varjutust pildistatakse päikesefiltriga (4ND tähistab 10000 kordse nõrgendusega, 5ND 100000 kordse nõrgendusega neutraalset filtrit).

Kromosfäär, protuberansid ja kroon on antud filtrita pildistamisel; "2.0 PR" tähendab kaugust, kuhu ulatub saadud fotol kroon, Päikese raadiustes mõõdetuna




Krooni pildistamiseks ongi vaid see tabel, mis on koostatud paljude vaatlejate pikaajalise kogemuse varal. Seega on need KESKMISED suurused, saadud selge taeva ning keskmise heledusega krooni jaoks. Kui taevas on vine või kroon on tavalisest heledam/tumedam, tuleb säriaegu muuta. Et saada head pilti, tuleb nagunii teha SEERIA -- näiteks piki säriaegade tabeli veergu, lisades algusse ja lõppu veel ühe säriaja.

Olgu meil näiteks 135-mm objektiiv ja 2X telekonverter, kokku suhteline ava 11. Kui kasutame ISO 200 värvifilmi, tuleb säriajad võtta neljandast tulbast. Seega tuleks teha järgmine seeria:
Vahetult enne kustumist
1/4000 (või 1/500 avaga 32)
Täisvarju ajal
1/1000, 1/250, 1/60, 1/15, 1/4, 1/2, 1, 4, 8.

Osalise varjutuse pildistamisega on lihtsam, kuna seda saab harjutada. Muretsege filter ja ohverdage üks film, pildistades sellele Päikest umbes samal kõrgusel, nagu ta on varjutuse ajal. Pange aparaat statiivile, asetage filter ja tehke seeria võtteid erinevate säriaegade ning suhteliste avadega. Kuna osalise varjutuse fotod nagunii mingit erilist väärtust ei kujuta, pole neile vaja ka pöörata ülearu suurt tähelepanu. Kui soovite efektsemat fotot, tuleks kaadrisse võtta ka mingeid maapealseid objekte, nagu majad või puuladvad. Aga hoiatame: saadud foto meenutab pigem kuu- kui päikesevarjutust. Et saada pilti päris-päikesevarjutusest, tuleb osaliselt varjutatud päikese pilte tavalise päevase fotoga kokku mixida.

Muide -- üks enamlevinumaid päikesevarjutuse-pilte on SEERIA SEISVA KAAMERAGA. Aparaat pannakse statiivile ja sama kaadrit säritatakse iga viie minuti tagant, osalise varjutuse ajal läbi filtri, täisvarju ajal filtrita. Enamusel kaameratest sellise fotografeerimise võimalus kahjuks puudub, ka tuleb kujutiste rida küllalt pikk (kahe tunni jooksul liigub Päike taevas 30 kraadi ehk 60 läbimõõtu) ja see ei luba kasutada teleobjektiive.

  HEAD HARJUTAMIST!!