RAHVUSVAHELINE METEOORIORGANISATSIOON

Teadusalane märgukiri

Ööl vastu 18. novembrit on oodata leoniidide meteoorivoolu ägenemist

KOKKUVÕTE. Suuremal osal Euroopast, Vahemere ümbruses ja Põhja-Aafrikas võivad inimesed selge ilma korral näha hulka meteoore - "lendtähti" - kesköö ja koiduvalguse vahelisel ajal. Need meteoorid kuuluvad leoniidide voolu. Tähesaju maksimum peaks langema kella 2.00-le Greenwichi aja järgi, mis vastab kella neljale meie ajas. Sel ajal peaks vaatlejad nägema vähemalt 50 - 100 meteoori tunnis, kuid on alust loota, et see arv võib osutuda tunduvalt suuremaks, ületades isegi 1000 meteoori tunni kohta. Rahvusvaheline Meteooriorganisatsioon, kes kogub ja analüüsib kogu maailmast saabuvaid vaatlusandmeid, soovib juhtida avalikkuse tähelepanu sellele suurejoonelisele loodusnähtusele.

1. LEONIIDID

 Leoniidide põhjustajaks on valdavalt väikeste, kuni 1 mm suuruste osakeste vool, mis tiirleb ümber Päikese koos oma emakomeedi Tempel-Tuttle'iga, perioodiga 33 aastat. See orbiit lõikub Maa orbiidiga, ning igal aastal 17 novembri paiku läbib Maa orbiitide lõikepunkti. Sel ajal tungivad orbiidil liikuvad osakesed Maa atmosfääri, kus nad põhjustavad meteooride teket. Kuna suuremal osal voolu orbiidist on osakesi väga hõredalt, on enamikul aastatest tunnis näha vaid mõnd üksikut meteoori. Komeedi lähedal on osakeste tihedus aga palju suurem.

Järelikult võib suurt hulka meteoore näha iga 33 aasta tagant, kui Tempel-Tuttle'i komeet liigub meie lähistel. Mõnedel juhtudel on meteoorisadu üle kasvanud tõeliseks tormiks.

2. LEONIIDID MINEVIKUS

Kroonikad kogu maailmast (Euroopa, Araabia, Hiina, Korea, Jaapani, Ameerika jt.) sisaldavad viiteid leoniididele kuni 10. sajandini m.a.j.
Hästikirjeldatud leoniidide tähesdude vaatlusi leiame alates aastast 1799, kui kuulus saksa loodusuurija Alexander von Humboldt nägi juhuslikult leoniidide tähesadu Venetsueelas viibides. Sama meteooritormi kirjeldati ka Floriidas.
1833. a. tähesadu pälvis märksa suuremat tähelepanu nii avalikkuse kui teadlaste poolt, kuna ta oli nähtav Uus-Inglismaal, mis oli palju tihedamini asustatud. Selle tipphetkedel lendas taevas igas sekundis kümneid meteoore! Vagad inimesed uskusid, et on saabunud Viimne Kohtupäev; paljud võrdlesid taevast tulevärki lumetormiga. Just see tähesadu kutsus esile suure huvi meteooride vastu, mistõttu teda võib lugeda meteooriastronoomia alguseks.
Järgmised tähesajud 1866, 1899 ja 1933. aastal olid vähem huvitavad. Ehkki ka siis nähti voolu ägenemist, oli see kaugel varasematest tormidest. Aga 1966. a. ilmusid leoniidid jälle täies hiilguses: Kitt Peak'I vaatlejad Arizona osariigis täheldasid kuni 40 meteoori sekundis, mis vastab 150 tuhandele tunni kohta!

3. LEONIIDID TÄNAPÄEVAL

 Pärast 1966.a. tormi on Tempel-Tuttle lõpetanud oma järjekordse tiiru. Komeedi minek läbi Päikesele lähima punkti 28. veebruaril 1998 tähistas 5-aastase perioodi algust, millal uus aktiivsuse tõus saab võimalikuks. Kas tuleb torm või mitte, see sõltub paljudest asjaoludest, mida me siin lühidalt kirjeldame.

4. MILLAL TORM SAABUB?

 Meteoorisadu põhjustavad väikesed Päikese ümber tiirlevad osakesed, mis enamuses kuuluvad komeetide juurde. Iga kord, kui komeet möödub Päikesest, eraldub temast lisaks gaasile ka "tolmu"osakesi; Tempel-Tuttle komeedi korral tähendab see 33 aastast perioodi. Esimeses lähenduses võime seda tolmuteket võrrelda reaktiivlennukit saatva pilvesabaga. Nagu udusaba hajub pikkamööda ka tolmupilv, nii et mingit erilist tihendit pole enam võimalik eristada. Ainult siis, kui Maa satub pilve, mille vanus ei ületa 7 - 8 kordset tiirlemisperioodi (Tempel-Tuttle'I korral umbes 250 aastat), võib toimuda tihedam tähesadu.
Iga 33 aasta tagant, kui komeet möödub Päikesest, algab viieaastane periood, mille vältel Maa võib kohtuda mõne "noore" pilvega. Kui see juhtub, algab "tähetorm", milles võib näha 1000 - 100000 meteoori tunnis, tavaliselt ühe tunni vältel. Suurim sadu võib kesta ka lühemat aega; täpne tunniarv ja saju kestus sõltub lisaks pilve mõõtmetele ka sellest, kas Maa läbib pilve tsentrit või ainult puudutab serva. Kui Maa ühelegi pilvedest pihta ei saa, näeme ainult hajunud pilvedele vastavat tagasihoidlikku tihedust 50 - 100 meteoori tunnis.

5. MILLAL VÕIB NÄHA LEONIIDIDE METEOORE?

 17. novembri paiku sisenevad leoniidide voolu kuuluvad meteoorkehad Maa atmosfääri suunast, mida nimetatakse radiandiks ja mis (Maalt vaadatuna) asub Lõvi tähtkujus. Et sel ajal Lõvi tõuseb alles kesköö paiku, saame meteoore näha keskööst kuni koiduni. Kindlast kohast vaadatuna on torm võimalik vaid siis, kui ennustatud aktiivsus langeb sellele ajavahemikule kohalikus ajas.
Lisaks sellele vajate selget taevast, mis hilisnovembris pole üldsegi garanteeritud ...

6. MIS JUHTUS AASTAL 1998?

 17. novembri varahommikul 1998. aastal nägid varased tõusjad tõelist tulekuulide sadu: tunni ajaga ületas taevalaotuse 100 - 200 väga heledat meteoori. Need meteoorid olid nii heledad, et neid oli näha ka hiliskoidu ajal vahetult enne päikesetõusu.
Järgmisel ööl, kui pidi olema voolu maksimum, ei näinud paljud hooletud vaatlejad kogu maailmas üldse midagi märkimisväärset … - astronoomide "möödapanemine", nagu paljud ütlesid.
Tulekuulide lend 17. novembri ööl üllatas astronoome tõepoolest. Hilisemad rehkendused viitasid võimalusele, et nähtud osakesed eraldusid komeedist 600 kuni 700 aastat tagasi. Tavalised osakesed selle aja jooksul hajuvad ruumi, kuid sel korral võis hiidplaneet Jupiteri gravitatsiooniline mõju sundida neid - vähemalt suuremaid osakesi - koos püsima. Et väiksemate osakeste jaoks on hajutavad jõud tugevama mõjuga, siis need hajusid nagu tavaliselt - see seletab nõrkade meteooride puudumist "tulekuuli-ööl".
Ennustatud torm pidi toimuma 17. novembril kell 20.30 Greenwichi ajas, kui Ameerikas oli päev ning Euroopas käsil öö esimene pool. Et ennustuse järgi polnud sel ajal midagi oodata, magasidki enamus vaatlejaid õige saju lihtsalt maha.
Parimaks ennustatud paigaks oli möödunud aastal Kesk-Aasia, Hiina, Mongoolia ja Siber. Sinna läks ka arvukalt ekspeditsioone. Ennustatud torm jäi tulemata, maksimaalseks tiheduseks jäi 100 - 150 meteoori tunnis. Hilisemad arvutused näitasid Maa möödaminekut kõigist võimalikest pilvedest.

7. MIDA ON OODATA SEL AASTAL?

 Arvutused, millest jutt ja võrdlused varasemate sadudega näitavad, et Maa läbiminek noortest tihedatest pilvedest peaks olema üsna hästi ennustatav. Nende rehkenduste järgi peaks Maa 1999. aastal läbima umbes saja aasta vanuse pilve, mis tekkis kolm tiiru tagasi. See peaks juhtuma kell 2 öösel Greenwichi aja järgi, mis on sobiv vaatlusaeg enamikule Euroopast, Vahemeremaade ning Põhja-Aafrika jaoks. Kahjuks ei läbi Maa mitte pilve tsentrit, vaid selle ääre-ala, ja kui võrrelda situatsiooni varasemate aastatega, on oodata umbes 500 kuni 1000 meteoori ilmumist tunni kohta ülalmainitud ajal. See on vaid hinnang, tegelik sadu võib olla nii tihedam kui hõredam. Igal juhul - tulgu torm või mitte - on garanteeritud 50 - 100 meteoori tunnis.
Tulekuulide lend üks öö enne ennustatud maksimumi on see-eest äärmiselt ebatõenäoline. Aga kes teab ...

8. KUS JA MILLAL VAADELDA?

 Nagu ülal kirjeldatud, tuleb tänavune meteoorisadu - kui üldse tuleb - Euroopa, Vahemere ja Põhja-Aafrika kohal. Kohalik aeg neis piirkondades on siis kella ühest viieni, meil kell neli. Kes seda näha soovivad, ei tohi 17. nov. magama minna (või peavad 18. nov. hästi vara üles tõusma). Igas tunnis peaks siis näha olema vähemalt 50 meteoori; kui veab, siis aga tuhandeid.
Paljuski mõjutab vaatlust ilm. Nii Euroopa kui Vahemeremaad on sel ajal üsna pilvised. Lähis-Ida (Iisrael, Jordaania, …) kõrbed oleks hea valik juhul, kui torm hilineb. Lääne-Euroopas on eelistatud Hispaania ja Provance. Aafrikas on ilm seda parem, mida kaugemale minna Vahemere rannikust. Kanaari saared on head siis, kui suudate tõusta kõrgemale mäenõlval puhkavatest pilvedest. Rannikut - ka Aafrika oma - tuleks võimaluse korral vältida. Aga arvestage, et valida võib kliimat, mitte aga ilma! Seepärast vaadake parem eelmiste päevade ilmakaarte ja satelliidifotosid ning püüdke reisida koos hea ilmaga.
Ja vaatamata sellele, kas olete kodus või kuhugi reisinud, ärge heitke meelt isegi pilves ilma korral! Pilved võivad hajuda või pilveauk kohale jõuda just siis, kui vaja.
Kergem, kui valida ilma, on leida koht, kus ei sega kõrvaline valgus. Kui mullused tulekuulid välja jätta, pole leoniidid just ülearu heledad. Mida rohkem valgust, seda vähem meteoore, on vana tõde. Otsige sobiv vaatluskoht välja juba varem, praegu on veel aega.
Kordame veel: leoniide pole lootust näha enne keskööd. Küll on aga mõtet vaadelda hommikuni. Kui te seda ei suuda, katsuge väljas olla kella poole nelja ja viie vahel (eesti aeg).

9. KUIDAS VAADELDA?

 Pidage meeles, et november on talvekuu! Ilm on kindlasti külm, kui just vihma ei saja. Soe riietus on hädatarvilik!
Keegi ei suuda ennustada, kust ja millal ilmub järgmine meteoor. Ärge jõllitage mingit kindlat tähte, vaid püüdke rahulikult jälgida võimalikult suurt osa taevast. Pole ka mingit mõtet vahtida just Lõvi tähtkuju poole: meteoore on taevas näha kõigis suundades.
Et tunda end mugavalt, võtke lamamistool, pugege sooja magamiskotti ja katke end tekkidega. Nii peate kauem vastu ja näete rohkem lendtähti.

10. LEONIIDID PÄRAST 1999. AASTAT

 Ehkki ennustatud tänavuseks aastaks, võib torm tulla ka järgneval kolmel aastal. Parimaks loetakse neist aastat 2001, kus torm oleks nähtav Austraalias ja Aasia idarannikul. Järgmisena on eelistatud 2002. aasta (Põhja-Ameerika, kahjuks täiskuu valgel); 2000 näib tulevat suhteliselt kehvem.