Meie ümber ja ka sees, nii suusõnal kui ka kirjas, nii meedias, kontorites, ühissõidukites kui ka mujal, kõlab ja hakkab silma, õieti küll lõikab räigelt kõrva ja silma, kantseliidist ja võõrsõnadest läbi imbunud eesti keel. Nii äris kui meelelahutuses vohab kuulajatele/kuuljatele, aga ka kõnelejatele enestele arusaamatu võõrkeelega (mitte selle oskusega!) eputav sõnavaht. Eesti keele ilule ja väljendusvõimele jagavad hoope võõrkeeltest otse ja alles üle võetud, banaalsuseni äraleierdatud väljendid ja sõnad. Keeles liialdatakse arusaamatult juba varem juurdunud võõrsõnadega (arusaamatus käib nii võõrsõnade kui ka liigkasutamise kohta) ning kasutatakse kantseleilikku keelt kõikjal, kus üldse (eesti keelt) räägitakse.

Me oleme minetamas/minetanud võime kõnelda kaunist ja mõtterikast emakeelt. Kuid see oskus pole veel täiesti välja surnud, esinedes aeg-ajalt ja siin-seal pigem erandina ning imestamisväärsena eesti keele ja selle murrete kõnelejate seas. Kas te olete juhtunud kuulma kõnelemas lopsaka kõnepruugi ja rikka sõnakasutusega võru vanamemme, kelle keele kõlale annab võlu juurde ka murdekeel? Õnneks kuuleb ka noori inimesi kõnelemas võru ja setu keelt, millest teised ei saa kõike aru ka seetõttu, et ametlik eesti keel on need oma juurtega sõnad unustanud. Kuigi vanades sõna raamatutes on nad veel olemas ja asendaks tihtipeale arusaamatu või kantseleiliku (võõr)sõna. Või kas olete kuulanud mitu tundi järjest Saaremaa külakooli õpetaja murderikast pajatust oma viimase viiekümne eluaasta juhtumitest, mis on pealegi nii naljakad, et üks tõsine kesk-Eestist pärit mees ei saa koos teiste kuulajatega naeru pidama. Ja kui ruumi astub sisse teine õpetaja , õrnema soo esindaja, kelle keel tundub veelgi murdelisem ja vigureid täis, kõlab eelmise kõneleja suust kinnitus, et nüüd alles saabus õige jutuvestja, kellele keegi ei saa vastu. Tulija kohmab vastu, et ah mis nüüd mina, aga et mida te siin tunde kuulate, te pole ju õieti midagi veel kuulnud. Vaat kui te talle viinapitsi ette panete, siis alles kuuleksite lugusid. Kuulajail jätkus naeru kõhuvaluni. Saaremaal saab kuulda head nalja ja kõnekeelt ka ilma viinata.

Lõpuks, aadellikku kõrgusesse viib eesti kõnekeele mõne paguluses elava/elanud soliidses eas vanahärra või -proua kahjuks küll harva juhtuv esinemine. Nii kaunist ja loomulikku kantseleistampidest vaba eesti keelt Eestis elanud põlvkonnad enam ei oska. Kahjuks ei meenu nende ridade autorile ammu kuuldud kõnelejate nimed. Ehk mõni lugeja oskab head näidet tuua.

Lugupeetud eesti keelt kõnelevad liigikaaslased, kasutagem ja hinnakem ka infoajastul ilusat ja rikast keelt. Sest keel pole vaid hääl õhus ja kirjatähed paberil või kuvaril. Keel on ka mõtlemine. Mida rikkam on meie keel, seda rikkamad ja mitmemõttelisemsd on meie mõtted. Ehk nagu öeldi aastaid tagasi Eestile ja eesti keelele pöördelisel ajal ühes kõnes : "Kuidas ütled (millist keelt räägid), nõnda mõtled. Kui perestroika oli eesti keeles uutmine, siis võru keeles oli see üks ootamine ("uutmine"). See, mis eesti keeles kõlas ühes liidus olles "rahvaste sõprus ja vendlus", kõlas võru murdes "üks igavene rist ja viletsus".

Allpool on toodud mõnedele kantseleikeele sõnadele eesti keele vasteid; see loend täieneb samm sammult. Kasutage olemasolevaid eesti keele sõnu !

 aktiivne       - innukas,elav
 efektiivne     - tõhus
 initsiatiivne  - algatusvõimeline
 intuitsioon    - vaist
 presentatsioon - esitlus
 resolutsioon   - lahutus- või eristus(võime); sellel sõnal on e. k.
                  varem juurdunud tähendus (otsust sisaldav dokument)