1. Üldised kiirgusprotsessid ja mõisted
2. Spetsiifilised kiirgusefektid. Näited.
3. Hajumisefektid
4. Kiirguslikud loodusnähtused
5. Kiirgusseadused
6. Kiirgust iseloomustavad suurused ; fotomeetria
7. Kiirguse vastuvõtjad
8. Kiirguse vastuvõtjad
9. Pildid kiirgusnähtustest.

1. Üldised kiirgusprotsessid ja mõisted

elektromagnetiline kiirgus (EMK)

kahekomponendiline teineteisega risti olevast elektri- ja magnetvektorist koosnev ruumis leviv ristlaine (väli) ; osakesemudeli kohaselt on EMK footonite ehk kiirguskvantide voog, millel on ristsuunaline võnkumine sagedusega ν ja lainepikkus λ, kus
λν= C ,
kus C on EMK leviku kiirus (valguse kiirus); EMK lainealad (sagedused, spekter) on : raadio-, submillimeeter-, mikro-, kauge infrapunane, lähisinfrapunane (soojus), optiline (visuaalne) , ultravioletne(UV), röntgen-, gamma-

elektrodünaamika

elektromagnetilise kiirguse teooria, mille esitas J.C.Maxwell 1886.a

elektromagnetilise kiirguse duaalsus-

EMK avaldumine nii lainena (näit. dispersioon) kui osakestena (näit. fotoeffekt)

footon

EMK kvant e. elektromagnetilise vastasmõju ülekandeosakene

elektromagnetlained

omavahel risti olevate elekrtilise ja magnetilise komponendi ruumis edasikanduv võnkumine, mis tekib laetud osakeste liikumisel

kiirgamine

protsess, milles allikast lähtuv kiirgus levib ruumi

neeldumine

kiirguse ja keskkonna vastamõjus toimuv kiirguse energia täielik või oluline kadumine

peegeldumine

mingile pinnale langeva kiirguse suuna muutumine; difuusne - peegeldunud kiirte suund pole samassunaline; spekulaarne - peegeldunud kiired on langeva kiire suhtes sama nurga all vastavalt peegeldusseadusele (vt allpool)

murdumine e. refraktsioon

kiire suuna muutus erineva optilise tihedusega (erineva murdumisnäitajaga) keskkondade piiril ühest teise üleminekul(vt allpool)

hajumine

kiirguse suuna (või ka energia) muutumine vastamõjus mingi keskonna osakestega;
elastne(lainepikkus jääv, muutub vaid suund) -mitteelastne(ka energia muutub),
ühekordne - mitmekordne (= difusioon), isotroopne - anisotroopne

polarisatsioon

EM lainete võnkumise eelissuuna tekkimine (või muutumine) mingilt keskonnalt
peegeldumise või läbimineku tulemusel

dirfaktsioon

valguskiire kaldumine kõrvale sirgjoonest (Fresneli ehk sfäärilise laine, Fraunhoferi ehk tasalaine)

dispersioon

valguse murdumise sõltuvus lainepikkusest

interferents

erinevate valguskiirte liitumine

abberatsioon

valguslaine moonutused atmosfääris ja optilises seadmes: sfääriline, kromaatiline, jmt

valguse kiirus

elektromagnetlainetuse leviku kiirus (vaakumis C= 299792.45 km/s)

kiirguse (valguse) faasikiirus

kiirus, millega levib laine faas : V_p=w/k, kus w laine ringsagedus ja k lainearv ; levikukeskkonna anomaalse dispersiooni puhul võib faasikiirus olla suurem valguse kiirusest vaakumis c

kiirguse (valguse) grupikiirus

kiirus, millega levib laine amplituud : V_g=δw/δk , kus δw/δk on osatuletis ringsagedusest lainearvu järgi

Tagasi