Justkui vastukaaluks saarlaste ja randlaste naljasoonele on Järvamaalt, Eestimaa keskelt, põldude, rabade ja metsade vahelt pärit pärit (või sellega seotud) mitu tõsist loominguinimest, kirja- ja muusikameest, kelle loomingus tuleb esile tõsidus, raskemeelsus, elamise raske koorem või valitseb vaimulikkus. Seda kirjanike rida tuleb alustada maailmakuulsuse Hermann Hessega, kellel on seos Eestiga vaid kaudne, Paides elanud vanaisa ja isa kaudu, kuid kelle depressiivne looming on mõjutanud põlvkondi kogu maailmas, nii et märkimata seda seost ka ei tahaks jätta. Kummalisel kombel valitses väikelinnas 19.sajandil pietism, harras vagadus ja jumalakartlikkus, vähemalt Hessede suguvõsas. Ka Tammsaare loomingu enamik on vähemalt väga tõsine, kui mitte raskemeelne. Mida muud kui töö ja elukoorma all lootusetu ägamine on Tõe ja õiguses ja Põrgupõhja uues Vanapaganas. Ka tänapaeva kaks tuntumat Järvamaa päritoluga kirjaameest võib siia lisada - Hando Runneli ja Toomas Raudami. kuigi oma tõsimeelsuses Runnel sageli mängib luulekeelega, kuid kuidas mõjub " .. ja kui veel 700 aastat peaks ootama...").

Tuntuima muusiku Arvo Pärdi looming on suurel määral tõsine vaimulik muusika, kuigi ka mänglevusel on tema muusikas on sama suur osa olnud.