Eesti astronoome

Ernst Öpik on maailmakuulus Eesti astronoom, kes saavutas oma tuntuse vanemas eas. Ta oli erakordselt mitmekügne teadlane, kes esitas oma ajast ettejõudnud algupäraseid ideid ja avaldas uurimusi paljudes astronoomia valdkondades.

Elukäik :

1893 - 1900 lapsepõlv Kundas kohaliku tolliülema Karl Öpiku peres

1900 - 1911 õpingud Gustav Adolfi gümnaasiumis Tallinnas

1912 - 1916 õpingud Moskva Ülikoolis

1916 - 1920 Moskva Ülikool assistent, professoriks valmistumine

1920 - 1921 Tashkendi Ülikooli dotsent

1921 - 1944 naasmine kodumaale, Tartu Tähetorni astronoom-observaator

1930 - 1934 pikaaegne koostöö Harvardi observatooriumis USA-s

1944 - 1948 pagulastee algus Balti Ülikooli Eesti rektorina Saksamaal

1948 - 1981 Armagh observatoorium, Põhja-Iirimaa

1956 - 1974 teadustegevuse jagamine Marylandi Ülikooliga, USA

1981.aastast vanaduspuhkusel

Tartu Tähetorni töötajad 1929.a.
Vasakult: Peeter Simberg, prof. Taavet Rootsmäe, Robert Livländer,
A. Piiri, O. Silde, Rudolf Pallav ja dr. Ernst Öpik
(E.Öpiku tütretütre erakogust)

Peamised teedrajavad tööd:

Idee termotuumaenergiast tähtedes (1922)
Meteooride vaatlusmetoodika ja teooria (1937)
Planeetide atmosfääri ja pinna uuringud
Tõestus termotuuma energiast tähtedes, tähtede siseehituse teooria (1937, 1938)
Andromeeda galaktika kauguse määramine (1922)
Universumi vanuse määramine(1933),ülipika vanuse asemel kaasaegsem hinnang
Öpik-Oorti komeeedipilve idee esitus (1932)

Ernst Öpik

Ernst Öpikust veel :

Karl Tenner (Carl Friedrich Tenner)

sünd.1783 Auvere, Narva - surn.16.dets.1859 Varssavi

eesti mõisavalitseja poeg Auveres
geodeet ja astronoom, vene-skandinaavia kaardimõõtmise algataja koos Struvega ja selle teostaja
kindral, 1812.a. sõjas võitles Napoleoni vastu, teenis kuldmõõga
Vene-Hiina piirialade topograafia kirjeldaja
Peterburi Teaduste Akadeemia liige ja senaator
võeti Eesti aadliseisusesse

Tennerist veel :

Carl Friedrich Tenner - 210

Johann Heinrich Mädler

sünd.29.mai 1794 Berliin - surn.14.apr.1874 Hannover

1840-1865 Tartu Tähetorni direktor
tuntud Kuu uurija , Kuu atlase ja populaarsete raamatute autor
tähesüsteemide dünaamika ja kinemaatika rajajaid
Johann Mädler : kroonika

Ernst Hartwig

Ernst Hartwig Tartus 1885-1886,

1885 - Hartwig avastas esimese Galaktikavälise supernoova

Hiljem Bambergi observatooriumi direktor

sünd.1879 Naissaar - surn.1935 Bergedorf, Hamburg

B.Schmidt on maailmas ühe tuntuima, laia vaateväljaga aberratsioonivaba teleskoobi - Schmidti kaamera (esitas 1930.a) - idee autor ja paljude teleskoopide valmistaja
Publikatsioonid B.Schmidt'ist ja Schmit'i kaamerast

Aksel Kipper sünd.5.nov.1907 Viljandimaa - surn..1984 Tartu

Tartu Observatooriumi Virtuaalne Muuseum: Akadeemik Aksel Kipper (1907-1984)

Grigori Kusmin sünd.8.apr.1917 Viiburi - surn.22.apr.1988 Tartu

1961 valiti ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks
1971. aastal pälvis NSVL Teaduste Akadeemia F. Bredihhini nimelise preemia väljapaistvate uuringute eest tähesüsteemide dünaamika alal
1976-1979 -- Rahvusvahelise Astronoomia Liidu komisjoni "Galaktika struktuur ja dünaamika" asepresident
1979-1982 ...ja president

Prof. G.Kusmini stellaardünaamika klassikasse kuuluvad tööd :

1952 - Galaktika ehitus, kinemaatika ja dünaamika
1953 - Kolmas liikumisintegraal
1956 - "Kusmini ketas", tugevalt lapiku tähesüsteemi teooria
1957 - Tähtede põrked ja täheparvede evolutsioon
1963 - Viriaalteoreem ellipsoidaalsetes süsteemides
1973 - Sfääriliste tä:hesüsteemide isokroonsed mudelid
1973 - Kolmeteljeliste ellipsoidaalsete tä:hesüsteemide liikumisintegraalid
1975 - Kvaasi-isotermilised mudelid
1986 - Isokroonsete ja isotermiliste mudelite üldistus
1987 - Kolmandat integraali lubava potentsiaali üldistus
1987 - Telgsümmeetrilise tähesüsteemi hüdrodünaamika 3 liikumisintegraali lähenduses

Veel G.Kusminist :

Professor Grigori Kusmini teaduslikust pärandist (P.Tenjes, Tähetorni Kalender 2007,lk.53)

Grigori Kusmin - 90 (J.Einasto, Tähetorni Kalender 2007,lk.46)

Tartu Observatooriumi Virtuaalne Muuseum: Noor Grigori Kusmin kui Linnutee ja tähistaeva kaardistaja
Tartu Observatooriumi Virtuaalne Muuseum: Prof. G.Kusmini juubel
Tartu Observatooriumi Virtuaalne Muuseum: Prof. Grigori Kusmin (1917-1988)

Rein Silberberg

sünd.1932 Eesti - surn.1.aug.2001 Silver Spring, Maryland, USA

Rein Silberberg oli kosmiliste kiirte uurimise juhtivaid teadlasi USA-s, Mereväe Uurimislaboratooriumis ( Naval Research Laboratory).
Saabus USA-sse 1950.a., liitus NRL 1960.a. Washingtonis.
NRL on tunnustatud keskus, kus uuritakse kõrge energia osakeste (kosmiliste kiirte või kosmilise kiirguse) päritolu ja protsesse.

Alar Toomre sünd. 5.veebr.1937 - Alar Toomre on professor Massachusettsi Tehnoloogiaistituudis. 1970.-ndate aastatel tegi esimesena galaktikate vastasmõju ja põrkumise numbrilist modelleerimist. Esimestes mudelites oli 1000 osakest. 1972.a. A. ja J. Toomre modelleerisid galaktikate galaktikate lähenemist. 1977.a. A.Toomre suutis mudelites saada realistlikke galaktikate põrgete tulemusi, millele vastasid vaadeldud galaktikapaarid (näit. Antennid). Galaktikate vastasmõju mängib suurt osa galaktikate tekke ja arengu mõistmiseks. Jüri Toomre Jüri Toomre, Alari vend, koos tegid esimesena galaktikate evolutsiooni modelleerimist põrgetes. Leonard Vello Kuhi (22.okt.1936 Hamilton, Ontario - ) Eesti päritolu USA astrofüüsik, uurinud T Tauri ja Wolf-Rayet tähti, tähtede teket ja evolutsiooni vaatluslikust aspektist, samuti täheatmosfääre. Eesti päritolu astronoomidest saavutanud kõige kõrgemaid ametiposte : juhtinud presidendina (1978-1980) ja asepresidendina astronoomide üht esinduslikumat organisatsiooni - Astronomical Society of the Pacific (ASP), olnud American Astronomical Society (AAS) laekur(1987-88,1996-), Ülikoolide teadusalase koostöö organisatsiooni AURA juhatuse esimees kuulunud paljude orgnisatsioonide juhatustesse, ülikoolide nõukogudesse. Doktorikraad: Kalifornia Ülikool (Berkeley) 1965-1989 - Kalifornia Ülikooli (Berkeley) astronoomiaprofessor 1989-2005 Minnesota Ülikooli astronoomiaprofessor ; pensionil(2005) Tarmo Oja Astronoomiaprofessor Uppsala Ülikoolis (Rootsi), uurinud Galaktika ehitust ja muutlikke tähti. Töötanud Kvistabergi observatooriumis.Alates 1999a. emeriitprofessor. Tema nim. asteroid 5080 Oja (1976 EB), avastas Lagerkvist. Uno Kopvillem (4.okt.1923 Tallinn - 23.sept.1991) Üks andekamaid eesti paritolu füüsikuid, kelle huvide ringi kuulus ka astrofüüsika, näiteks kosmiliste gravitonide, gravitiinode ja fotiinode detekteerimine. Sai tunnustuse ka Läänes, kuid oma "kodanliku" päritolu tõttu lasti üle piiri alles 1980.ndatel aastatel. 1941 Saadeti perekonnaga asumisele Kirovi oblastisse 1947 -1951 Kirovi Pedagoogiline Instituut 1955 - 1958 Kaasani Ülikooli aspirantuur, dissertatsioon magnetresonantsi kohta tahkes kehas 1958 Kaasani Tehnilise Füüsika Instituut 1962 koos õpilase Nagibaroviga esitab valguskaja (footonkaja) idee, mille eksperimendis avastasid USA teadlased aasta hiljem juhtis mitmeid füüsikute kollektiive , sealhulgas Kaasanis, Kaliningradis (Königsberg), Vladivostokis Tagasi Tartu Tähetorn | Tartu Tähetorni AstronoomiaRing 11. nov. 2006