Eesti täheteaduse olulisi saavutusi

Päikesesüsteem

• 1932 - Ernst Öpik esitab idee komeetide päritolust Päikesesüseteemi äärealadel 50 000 kuni 100 000 a.ü. kaugusel asuvast komeedipilvest, milles häirituse tulemusena komeedid muudavad orbiiti ja lähenevad Päikesele. 1950.a esitab sama idee ka Jan Oort, seetõttu nimetatakse seda Öpik-Oorti pilveks.
• 1937 - Ernst Öpik loob meteooride füüsikalise teooria.

  Tähed

• 1835 - 1836 Wilhelm Struve määrab Fraunhoferi refraktoriga esimesena maailmas tähe kauguse, avaldamine 1837.a. (täht Vega Lüüra tähtkujus, Struve saadud tulemus : aastaparallaks 0.125 kaaresekundit, kaugus 26.1 va; täpne tulemus 0.123" ja 26.5 va).
• 1885 - Ernst Hartwig avastab supernoova Andromeeda udukogus, esimese ajalooliselt registreeritud supernoova väljaspool Linnutee galaktikat (heldus maksimumis 6 tähesuurust).
• 1922 - Ernst Öpik esitab idee termotuumaenergiast kui tähtede sisemisest energiaallikast
• 1937 - Ernst Öpik loob tähtede siseehituse teooria ning näitab, et täheevolutsiooni suund on põhijada tähtedest punaste hiidtähtedeni.
• 1929 - Walter Anderson avaldab esimesena valgeks kaabuseks areneva tahe piirmassi. (Z.Phys.,1,851, 1929) (Anderson and Stoner Published White Dwarf Mass Limits Before Chandrasekhar Authors: Eric G. Blackman (Univ. of Rochester) Comments: 1 page letter, submitted to Physics Today (Dec 25, 2010) ( http://arxiv.org/abs/1103.1342)
• 1950 - Aksel Kipper esitab teooria kahefotoonsetest protsessidest gaasudukogudes, seletades keelatud spektrijoonte tekkimise mehhanismi
• 1978 - Arved Sapar osaleb NASA-s atmosfäärivälistes vaatlustes ultraviolettkiirguses satelliit-teleskoobil IUE, mille tulemuseks on paljude massiivsete varast tüüpi tähtede ja tähtedevahelise aine spekter.

  Tähesüsteemid ja galaktikad

• 1922 - Ernst Öpik määrab esimesena Andromeeda udukogu kauguse, kasutades Andromeeda dünaamikat ning tõestades galaktikate paiknemise väljaspool Linnuteed (Andromeeda kaugus Öpiku järgi on 450 kpc, täpne kaugus - 770 kpc).
• 1953 - Grigori Kusmin esitab tähesüsteemide kolmanda liikumisintegraali teooria, tema järgnevad tööd stellaardünaamikas kuuluvad astronoomia klassikasse : Kuzmini ketas, sfääriliste süsteemide mudelid, kolmeteljeliste ellipsoidaalsete süsteemide liikumisintegraalid
• 1974 - Jaan Einasto, Ants Kaasik ja Enn Saar näitavad, et peale tavalise aine (barüonaine: tähed, gaas, tolm) on galaktikatel ulatuslikud massiivsed tumedast ainest kroonid (halod), kasutades selleks galaktika ümber tiirlevate kaaslaste liikumist.
• 1977 - Jaan Einasto esitab koos kolleegidega IAU sümpoosionil Tallinnas avastuse Universumi rakulise suuremastaabilise ehituse kohta (kärgstruktuur), mis põhineb galaktikate ja nende süsteemide ruumjaotusel
• 1994 - 2001 Jaan Pelt näitab oma artiklite seerias, et esimese tuntud gravitatsiooniläätsest kaksik-kvasari QSO QSO 0957+561 A,B komponentidelt tulevate signaalide ajaline nihe on 417 päeva, kasutades tema enda poolt koostatud tarkvara aegridade analüüsiks. See leiab kinnitust ka vaatlustest, kui kvasaril avastatakse sama ajanihkega heleduse kiire muutus komponentidel. Tulemus osutub täpsemaks kui teistel uurimisgruppidel ning see võimaldab kindlaks teha peamise kosmoloogilise parameetri - Universumi paisumiskiiruse (J.Peldi järgi Ho = 68 km/s/Mpc).

  Teleskoobid, observatooriumid

• 1808 - 1810 - valmib Tartu Tähetorn, millega rajatakse alus Eesti senini kestvale maailmas tunnustatud astronoomia-traditsioonile (ametlik valmimine 1812)
• 1824 - Tartu Tähetorni saabub 9-tolline Fraunhoferi läätspikksilm, tolleaegne maailma parim ja suurim läätsteleskoop (Suur Fraunhoferi refraktor), millel oli ekvaatoriline monteering, kellamehhanism ja akromaatiline optika.
• 1930 - eestlasest optik Bernhard Schmidt esitab abberatsioonivaba laia vaateväljaga peegelteleskoobi - Schmidti kaamera - idee, mõtleb välja valmistamise tehnoloogia ning ehitab neid ka ise (Bergedorfi observatooriumis, Hamburg). Abberatsiooni puudumise tagab sfääriline peegel ja korrektsioonplaat. Schmidti kaamera tegi vaatlevas astronoomias revolutsiooni ja on kõige tuntum optiline süsteem (vaateväli kuni 6 kaarekraadi)
• 1964 - uue observatooriumi avamine Tõraveres
• 1974 - valmib 1.5m teleskoop Tõraveres, suurim kaasaegne peegelteleskoop, mis asub Balti- ja Põhjamaades.
• 2005 - Struve geodeetiline kaar ja Tartu Tähetorn (koos ülejäänud 33 säilinud triangulatsioonipunktiga 10 riigis) kantakse UNESCO maailmapärandi nimekirja

  Väljaanded, konverentsid

• 1817 - Struve algatusel hakkab ilmuma "Tartu Tähetorni Publikatsioonid", mis nime all "Tartu Astrofüüsika observatooriumi publikatsioonid" ilmus aastani 1990, ja oli sel hetkel kõige vanem pidevalt ilmuv astronoomia-alane väljaanne maailmas
• 1924 - hakkab ilmuma "Tähetorni Kalender", nii elukutselistele astronoomidele kui ka huvilistele senini ilmuv väljaanne.
• 1977 - Eestis (Tallinn) toimub esmakordselt astronoomia suurüritus koos arvukate väliskülalistega - Rahvusvahelise Astronoomiauniooni 79. sümpoosium "Universumi suuremastaabiline struktuur"
• 2002 - Enn Saar avaldab koos kaasautori Vicent Martinez'iga (Valencia) monograafia - mahuka käsiraamatu "Statistics of the Galaxy Distribution", mis on esimene Eesti astronoomilt ilmunud ülemaailmse tunnustuse leidnud käsiraamat