ASTRONOOMIA

Tuleneb kreeka k.: aster (mitm. astron) - taevatäht, tähe- ja nomos - seadus
Sünonüüm : täheteadus ; vananenud kosmograafia ; astronoomiat kasutab ebateadus astroloogia
Astronoomia on üks vanimaid teadusi, mis pärineb Mesopotaamiast. Ta on õitsele löönud pea kõigis impeeriumites läbi aegade.

Astronoomia harud :

  1. Astromeetria (taevakehade asendi mõõtmine taevasfääril, taevakaardid)
  2. Taevamehhaanika (taevakehade liikumine ruumis ja taevasfääril)
  3. Planetoloogia (Päikesesüsteemi planeetide ja väikekehade füüsika)
  4. Astrofüüsika (tähtede füüsika)
  5. Stellaarastronoomia (tähesüsteemide ehitus, dünaamika ja kinemaatika)
  6. Galaktikate füüsika (galaktikate ja nende süsteemide füüsika)
  7. Kosmoloogia (Universumi kui terviku ehitus,teke ja arenemine)
  8. Kosmogoonia (taevakehade tekkimise füüsika)
  9. Astronoomilised instrumendid (teleskoobid, optilised riistad, kiirgusvastuvõtjad)

Lähedased või interdistsiplinaarsed teadused :

  1. Osakese kosmoloogia (osakesefüüsika ja kosmoloogia ühisteadus)
  2. Astrognoosia (taevakehade ja sfääri tajumise seaduspärasused)
  3. Astrobioloogia (ka eksobioloogia, maavälise elu teadus)
  4. Astrokeemia (maaväline keemia)
  5. SETI (aruka maavälise elu otsingud)
  6. Kosmosefüüsika,geofüüsika (lähedase kosmoseruumi füüsika)
  7. Kosmoselennud (kosmonautika,astronautika)
  8. Mütoloogiline kosmoloogia (traditsiooniliste kultuuride kosmoloogia)
  9. Arheoastronoomia (paleoastronoomia),paleomagnetism
  10. Astronoomia ajalugu

Põhimõisteid: 

© E.Tago. Algupärase osa äratõmbeks on vajalik lehekülje autori heakskiit :  erik@aai.ee