Nobeli auhinnad "astronoomias" 1927 A. H Compton, Chicago, footonite komptonhajumine (astrofüüsikas näit. Sunyaev-Zeldovichi efekt) 1936 V. F. Hess, Innsbruck, kosmiliste kiirte avastamine 1912 (elektroskoobiga balloonidelt) 1958 P. A. Tserenkov, Moskva, I. M. Frank, Moskva, I. E. Tamm, Moskva, Tserenkovi efekti (pidurduskiirgus kui v>c/n) (kasutatav kosmiliste kiirte ja kiirguse mõõtmisel) 1967 Hans A. Bethe (1906-2006), Cornell U., N. Y., tuumaenergia vabanemine tähtedes (1967), Gamowi kaasautor in absentia 1948 a tuumasünteesi töös, kvantmehh. õpik "Bethe piibel" . 1970 Hannes Alfvén (1908-1995), Stockholm, avastused magneto-hüdrodünaamikas (kasutatav eriti astrofüüsikas kosmilise plasma puhul magnetväljas, nn Alfveni lained) Alfven-Kleini plasmakosmoloogia looja vastukaaluks Suure Paugu ja Stats. Univ teooriatele Enne Nobelit tundmatu , pidas end elektri-inseneriks 1974 Sir Martin Ryle (1918 Brighton - 1984 Cambridge), Cambridge, raadioteleskoopide apertuuri-süntees (kõrgeristuseks) ja interferomeetria(1946), vastuolu Hoyle'iga stats. Univ. mudeli pärast. Võitles tuumaenergia kasutamise vastu ülemaailmse annihilatsiooni kartuses. 1974 A. Hewish (Fowey 1924- ), Cambridge, otsustav osa pulsarite avastamisel, samuti raadioapertuursünteesi eest nüüd on vaadeldud ca 400 (P = 1.5 msec-4 sek), tüli Hoyle'iga Belli ilmajätmise pärast Nobelist 1978 Arno A. Penzias (1933 Saksamaa-), Holmdel, N. J., R. W. Wilson (1936 USA-), Holmdel, N. J., mikrolainelise kosmoloogilise kiirgusfooni ehk reliktkiirguse avastamine 1965 1983 S. Chandrasekhar (1910 Lahore - 1995 Chicago), U. Chicago, tähemassi Chandrasekhari piiri leidmine, tähtede struktuuri ja evolutsiooni teooria 1983 W. A. Fowler (1911 Pittsburg - 1995 Pasadena), CalTech, universumis elemente loovad tuumareaktsioonid, nii teooria kui eksperiment 1993 Russel A. Hulse(1950), Princeton U. Joseph H. Taylor, Jr.(1941), Princeton U., neutrontähtedest lähiskaksikpulsari avastamine (1974), grav.lainete allikas ( orbitaalperioodi muutusest), jagas Nobeli oma õpilase Hulse'iga 2002 Raymond Davis Jr.(USA), Masatoshi Koshiba (Jaapan), pioneerlike toode eest astrofyysikas, eriti kosmiliste neutriinode registreerimise eest 2002 Riccardo Giacconi (USA) pioneerlike toode eest astrofyysikas, eriti kosmiliste rontgenallikate avastamine 2006 John Mather (NASA), George Smoot (U. of California) reliktkiirguse temperatuuri ja anisotroopia mõõtmine satelliidil COBE (1990,1992), vastuseis nende vahel. Kokku 10 täispreemiat 16 inimesele Saamist oleks väärinud veel 5 teadlast (pioneerliku panuse (Einstein,Hubble,Gamow) ja sama avastuse (Öpik,Bell) eest). Füüsikas kokku 178 auhinda (1901 - 2006). Kes astronoomidest oleksid võinud saada Nobeli : 1921? A.Einstein (1879 Ulm - 1955 Princeton) sai fotoefekti seletamise(1905) ja panuse eest teoreetilises füüsikas, kuid mitte Universumi mudeli eest, kuulsaks sai 1919 päikesevarjutuse katsest 1953? E.Hubble Universumi paisumise avastamine 1929 (otsustati anda, kuid postuumselt ei antud) ---? E.Öpik - esmakordne galaktika (Andromeeda) kauguse määramine 1922 (kaks aastat hiljem sai prioriteedi E.Hubble, kuid Nobeli preemiat postuumselt ei saanud) - tuumaenergia tähtedes 1938 ( sama eest ja samal ajal 1938, sai H.Bethe 1967) ---? G.Gamow - algselt kuuma paisuva Universumi mudel (Suure Paugu nime eest sai kuulsaks F.Hoyle) - kergete elementide teke (BBNS nukleosüntees), nende osakaal ( selle eest sai W.Fowler 1983) - reliktkiirguse ennustamine 1948 (juhusliku avastamise eest said Penzias ja Wilson 1978) 1974? Susan Jocelyn Bell Burnell (* 1943 Belfast) pulsarite avastamine 1967 ( sai tema juhendaja A. Hewish 1974)