Ja nagu ikka, tekitasid omajagu elevust, et mitte öelda paanikat, pilved. Kuid just täisfaasi ajaks hajusid need Päikese eest ära!
Maastiku pildistamiseks kasutasin täielikule päikesevalgusele vastavat kaamera seadistust; skännisin fikseeritud parameetritega - nii proovisin päikesevarjutusega kaasnevat pimenemist edasi anda. Silma jaoks polnud pimenemine nii suur, sest silm muudab ava vastavalt valgustusele. Pimedus oli sedavõrd sügav, et telefoni pealt oli ilma lisavalgustuseta raske kella vaadata.
Kui vari maa peal minust mööda kihutas, oli väga isevärki tunne - tajusin mingit virvendust ja tundus, et midagi tormas minust lihtsalt läbi. Võimalik, et loodus ohkas sel hetkel...
Ei märganud, millal türgi naised põllule tööle tulid, aga varjutus neid kohe mitte ei seganud... (29.03.2006)