Inglane ja ameeriklane kiitlesid kumbki oma riigi saavutustega. "Inglismaal on kõige kiiremad ja paremad habemeajajad maailmas!" teatas inglane. "Jumal, kui mahajäänud te olete!" põlastas ameeriklane. "Meil Ameerikas aetakse habet juba ammu automaatides. Paned lõua avasse, lased kümme senti sisse ja paari minuti pärast on põsed puhtad." "Aga igal inimesel on ju erinev lõug!" "Esimesel korral küll."

Ameerika turist jalutas Tel-Avivis mere ääres ja nägi õngitsevat juuti, kellel rippus konksu otsas kell. Ta küsis imestunult: "Kuulge, mida te ometi selle kellaga teete?" "Kas te siis ei näe, et püüan kala," vastas juut. "Aga kuidas siis kellaga kala püütakse?!" "Seda ei saa ma teile öelda, see on firmasaladus." "Siin on teile 25 dollarit, öelge mulle see saladus," palus ameeriklane. Juut võttis raha vastu ja selgitas: "Ma panen kella vees helisema, kalad ehmuvad ja tõusevad pinnale. Nii neid lollikesi püütaksegi." "Ja kas tõesti olete mõne kätte saanud?" "Teie olete kolmas."

Kuna USA ja venemaa suhted on viimasel ajal tugeval paranenud, saabub ühele venemaa eriti salajasele tuumaobjektile rühm usa sõdureid. Pannakse sõdurpoisid siis ühte tuppa ootama ja neid saatnud polkovnik läheb korraks välja ja lubab kohe tagasi olla. Paar minutit hiljem tormab toosama polkovnik vihast vahutades sisse ja küsib valjusti röökides: "KES VISKAS KIRSA PULDILE?!". Keegi ei vasta. "KES VISKAS KIRSA PULDILE?!". Ikka keegi ei vasta. Paneb polkovnik siis jänkipoisid kätekõverdusi tegema ja läheb ära. Kahe tunni pärast saabub tagasi ja ... "KES VISKAS KIRSA PULDILE?!". Vaikus. "Teete kätekõverdusi niikaua, kui tuleb välja, kes viskas kirsa puldile!!!". Polkovnik lahkub ja saabub järgmisel hommikul tagasi ikka sama küsimusega. Selle peale julgeb üks puruväsinud sõdur kobiseda: "Aga meil ameerikas...". Polkovnik katkestab teda poole sõna pealt karjudes: "Pole enam teie ameerikat!!! KES VISKAS KIRSA PULDILE?!"

Vaid Ameerikas:
Mees North Carolinast, olles ostnud mõned sigarid, kindlustab need - kujutage ette!!! - tule vastu. Olles nende suitsetamise lõpetanud mees leiab, et on aeg kindlustussumma kätte nõuda. Kindlustuskompanii loomulikult ajab sõrad vastu väites, et mees tarbis oma sigareid loomulikul moel. Mees kaebab kindlustuskompanii kohtusse. Kohtunik otsustab, et kuna sigarid olid kindlustatud tule vastu, tuleb kindlustussumma kliendile välja maksta. Kui aga mees kindlustussummat parajasti omale taskusse pistab, laseb kindlustuskompanii ta areteerida ... süütamise eest.

Ameerika investeerimispankur oli Mehhikos ühe väikese mereäärse küla sadamasillal, kui väike paat ühe kalamehega randus. Paadis oli mitu suurt kollast uimast tuunikala. Ameeriklane kiitis mehhiklase kalade kvaliteeti ja päris, kui kaua nende püüdmine aega võttis. Mehhiklane vastas:
"Kõigest natuke aega."
Ameeriklane küsis siis, et miks ta ei jäänud merele kauemaks ega püüdnud rohkem kala?
Mehhiklane vastas, et ta sai juba piisavalt kala, et rahuldada oma pere esmaseid vajadusi. Ameeriklane päris edasi:
"Aga mida sa teed ülejäänud päeva jooksul??
Mehhiklasest kalamees vastas:
"Ma tõusen hommikul hilja, kalastan natuke, mängin oma lastega, jutustan oma naise Mariaga, jalutan õhtuti külasse, kus ma rüüpan veini ja mängin oma sõpradega kitarri. Mul on tihe ja kiire elu."
Ameeriklane irvitas:
"Ma olen lõpetanud Harvardis ärijuhtimise eriala, ma saaksin sind aidata. Sa peaksid kulutama rohkem aega kalastamisele ja sissetuleku eest ostma suurema paadi. Suuremast paadist saadud sissetuleku eest saaksid sa osta mitu paati. Lõpuks on sul terve kalapaatide laevastik. Selle asemel, et müüa oma saak vahendajale, müüksid sa selle otse töötlejale, lõpuks avad juba oma konservitehase. Sinu kontrolli all oleks nii hankimine, töötlemine kui ka müük. Sa peaksid lahkuma sellest väikesest mereäärsest külakesest ja kolima Mexico City-sse, siis Los Angeles-i ja lõpuks New Yorki, kust sa siis juhid oma suurt ettevõtet."
Mehhiko kalamees küsis:
"Aga kui kaua see kõik aega võtab?"
Sellele vastas ameeriklane:
"15 - 20 aastat."
"Ja mis siis edasi saab?"
küsis mehhiklane. Ameeriklane naeris ja ütles:
"See on selle loo parim osa. Kui aeg on küps, müüksid sa oma ettevõtte aktsiad ära ning saaksid väga rikkaks, sa teeniksid miljoneid!"
"Millioneid ... ja mis edasi saab?"
Ameeriklane ütles:
"Siis jääksid sa pensionile. Koliksid väikesesse mereäärsesse külakesse, kus sa ärkaksid hommikuti hilja, kalastaksid natuke, mängiksid oma lastega, jutustaksid oma naisega, jalutaksid õhtuti külasse, kus sa võiksid rüübata veini ja mängida sõpradega kitarri."

Prantslane sööb oma "petit dejeuner"-i (kohv, müsli, leib, või ja moos), kui ameeriklane, näts suus, istub tema juurde lauda. Prantslane ei tee ameeriklasest väljagi, kuid too alustab siiski vestlust.
Ameeriklane:
"Kas teie, prantslased, sööte kogu leiva ära?"
Prantslane (halvas tujus):
"Loomulikult."
Ameeriklane: (pärast suure nätsumulli puhumist)
"Meie mitte.Ühendriikides me sööme ainult sisu ära. Koored me kogume konteinerisse, töötleme ümber, kasutame neid müsli tootmisel ja müüme selle siis Prantsusmaale."
Ameeriklase näol on rahulolev irve. Prantslane kuulab vaikides.
Ameeriklane ei jäta järele:
"Kas te sööte leiba moosiga?"
Prantslane:
"Loomulikult."
Ameeriklane: (lätsutades nätsu oma hammaste vahel ja naeru kõkutades)
"Meie mitte. Ühendriikides me sööme hommikusöögiks värsket puuvilja, paneme kõik kestad, seemned ja ülejäägid konteinerisse, töötleme ümber, kasutame moosi tootmisel ja müüme selle siis Prantsusmaale."
Prantslane siis viimaks küsib:
"Ja mida te teete kondoomidega, mida te olete juba kasutanud?"
Ameeriklane:
"Me viskame need loomulikult minema.?
Prantslane:
"Meie mitte.Prantsusmaal me paneme need konteinerisse, töötleme ümber, sulatame närimiskummideks ja müüme need siis Ameerikasse."
Ameerika turist tundis Moskvas äkki suurt vajadust enda kergendamiseks. Otsis ja otsis, aga kuidagi ei suutnud leida sobivat kohta. Niisiis läks ta ühte kõrvaltänavasse, et asjatoimetused ära ajada. Enne, kui ta oleks isegi püksiluku lahti saanud, küsis Moskva miilits:
"Hei, sina-mida sa teed?"
"Ma pean pissima, härra."
"Sa ei tohi siin pissida.Tule minu järel."
Miilits juhatas ta ilusasse aeda, kus oli ereroheline muru, kaunid lilled ja pügatud hekid.
"Siin võid pissida," ütles võmm. Ameeriklane kehitas õlgu, pööras selja, avas luku ja lasi otse lillepeenrasse.
"Ahhh. Väga hea. Tänan. See oli teist väga lahke. Kas see on vene viisakus?"
"Ei. See on Ameerika saatkond."