Astronoomiahuviliste kolmanda kokkutuleku koha panime paika Tõutsimäe külatähetorni ja Ilumetsa meteoriidikraatrite järgi. Nüüd võime öelda, et Viluste kool on äärmiselt meeldiva koht sedalaadi ürituste läbiviimiseks. Sinna pääseb hästi ligi nii raud- kui maanteed pidi, seal on ilus loodus, palju ruumi ja veel on seal suurepärased kokatädid.

Tänavune vihmane suvi tegi korraldajate elu murelikuks -- mis astronoomiahuviliste kokkutulek see on, kui vaatlusi teha ei saa. Aga ilmataat tegi meile väga meeldiva üllatuse, andis koguni kaks selget ööd. Nii saimegi ka seekord näha planeete, kuud ja selle viimase kiuste ka perseiide. Planeetide vaatlusest sai osa paar klassitäit kohalikke koolilapsi ja nende vanemaidki. Teisel vaatlusõhtul oli õhk eriti läbipaistev, Jupiteril lugesid parima nägemisega noored ära koguni üheksa vööti.

Lendtähtede loendajaid oli seekord rohkem kui kunagi varem - kümme. Kiibitsemas ja aeg-ajalt vaimustusega heledamaid langejaid tervitamas olid muidugi kõik kokkutulekust osavõtjad. Seekordset perseiidide voolu näiski iseloomustavat heledate meteooride suur osa. Et vaatlusaeg jäi möödunud aastatele alla ja segas ka kuuvalgus, siis kokku pandi kirja meteoore vähem kui eelmistel aastatel -- 431.

Loengute kavasse julgesime seekord panna (tegelikult eelmistel kokkutulekute soove arvestades) ühe tõsisema füüsikapäeva. Viimastel aastatel astronoomidele kõvasti mõtlemisainet andnud neutriinost rääkisid selle ala asjatundjad Helle Kaasik ja Laur Palgi Füüsika Instituudist. Astronoomia poole pealt võttis otsad kokku akadeemik Ene Ergma.

Astronoomias laia publikuhuvi pälvinust rääkisid Tõnu Viik (maalähedastest objektidest), Tõnu Tuvikene (päikesesüsteemi uudistest) ja Erik Tago (gammasähvatustest). Klassikalisem teema oli Peeter Tenjesel (Päikesesüsteemi tekkimisest), matemaatilisem Jaan Peldil (arvutiga taevast harmooniat otsimas), filosoofilisem Enn Kasakul (silmitsi lõpmatusega). Taeva pildistamisest oli ettekanne Tõnis Eenmäelt, temale sekundeeris Erik Kuznetsov Tallinnast. Kooliastronoomiast (Gustav Adolfi Gümnaasiumi näitel) rääkis Nigul Olspert. Meie kokkutulekul osalenud soomlaste sõnul pole Soome koolis astronoomiat üldse eraldi õppeainena. Astroomiahuvilisi seob ja abistab nende väga tugev amatöörastronoomide ühing Ursa.

Traditsioonilise koduloo-poole juhatas sisse Mare Kõiva, Viluste kooli ajaloost ning kohalikest pärimustest kõneles pensionärist pedagoog Meeta Reiman. Ta jäi meie kokkutuleku aktiivseks osalejaks lõpuni, ei pidanud paljuks ka vaatlustest osa võtta.

Väljasõite oli kolm, neist kaks astronoomilised. Tõutsimäe külatähetornis ootas meid Hugo Raudsaar, väsimatu astronoomia populariseerija. Ja kuigi vihm ning pori tikkusid segama plaanitud jalutuskäiku piki vanameistri arvutatud-paikapandud Päikesesüsteemi, jõudis põhiline mulje meid ümbritsevast tühjast ruumist ometi kohale. Ja noortele tehti selgeks aastaaegade tekkimine.

Ülo Kestlase juhtimisel käisime vaatamas meteoriidikraatreid. Reis Tsõõrikmäele pani avastaja-uurija enesegi orienteerumisoskuse proovile, see kraater pole maastikul ja kaartidel tähistatud. Kuid Ilumetsa kraatrite eksponeerimisel on Põlvamaa kodu-uurijad igati tasemel. Kuradite paraad Põrguhaua juurde viival teel on tõesti vahva, kui meil ainult jätkuks mõistust seda hoida. Kohalike tublit loodushuvilistele suunatud tööd nautisime ka retkel Meenikunna rabasse ning Rebasemäe allikatele.

Kokkutulekult ei puudunud ka seekord muusika. Kuigi Urmas Sisask kooli klavereid eriti ei kiitnud, oli teme esinemine särav nagu alati.

Nii läks meie kokkutulek sel aastal. Osa sai sellest jälle peaaegu sada huvilist, neist ligi viiendik õpilasi ja samapalju tudengeid. Mis ongi meie töö tarvilik ja piisav tingimus. Ja kuigi järgmisel aastal sõidame Ungarisse vaatama täielikku päikesevarjutust, loodame et perseiidide vaatamine-lugemine kojujääjatel ei unune.

Ilumetsa kraatri (Põrguhaud) juures

Tsõõrikmäe kraatri juures

Hugo Raudsaare tähetornis Tõutsimäel