Kokkutulek oli eriline -- astronoomiahuvilised said jälgida astronoomide töid-tegemisi ning vaadelda ka ise professionaalsete riistadega. Ja pärisastronoomid võisid veenduda, et huvilisi on palju, nad on tublid ja nendega tuleb tegeleda. Arvatavasti on korraldajatel järgmistele kokkutulekutel programmi kokku saada väga kerge -- kõik tõraverekad tahavad esineda.

Ka loengutest oli suur osa pühendatud Tõraverele, Tartu Observatooriumi minevikule (Jaan Einasto Tõravere Observatooriumi saamislugu, Kalju Eerme Tõravere N Liidu kosmoseprogrammides) ja olevikule (Mare Ruusalepp Stellaarium - koht kus rääkida astronoomiast ning Tänane Tõravere, ja Tõravere teleskoobid). Mujal tehtud vaatluste töötlemistest Tõraveres rääkisid Jaan Einasto (Universumi struktuuri uurimine Tõraveres) ja Arved Sapar ( Atmosfäärivälised tähespektrite uuringud Tartu Observatooriumis)

Tänapäeval pole teoreetiline uurimistöö millegagi piiratud, vaatluslikud teemad tuleb aga valida vastavalt võimalustele. Suuri vägevaid teleskoope (nagu omal ajal Fraunhoferi refraktor) pole mõtet ehitada meie laiuskraadile, nii jäävad süvakosmose objektid lõunapoolsete observatooriumide vaadelda. Tõravere teleskoobid teenivad tähefüüsikute huve, seepärast oli üks kokkutuleku päevadest täheteemaline: tähemõõtmistest rääkis Peep Kalv, tähtede klassifikatsioonist Jaak Jaaniste ja tähtede evolutsioonist Peeter Traat.

Eks teleskoobid olid kõigi kokkutulnute huvi ja imetluse objektideks. Päevane ringkäik tornides (Kalju Annuk, Alar Puss) kestis kaua, sest uurimist ja küsimusi oli palju. Aga ka ekskursioon Tõravere ilmajaama (Mare Vari ) oli väga teaberohke. Ega igapäevast ilmateadet kuulates ei mõtle nendele sügavale kaevatud termomeetritele ega vihma, tuule ja päikesepaiste mõõtjatele. Kuigi meile öeldi, et ilmajaamst ilma tellida ei saa, me siiski kellelegi kusagil meeldisime ja ilusa ilm ikka saime.

Kaks selget ööd (virmalistega!) võimaldasid soovijatel osaleda vaatlusprogrammis (juhendasid Kalju Annuk, Alar Puss, Tõnis Eenmäe). Vaadeldud tähed HR-diagrammi ära ei katnud, aga esmane mulje tänapäevasest tähemõõtmistest saadi kindlasti. Tehti ka CCD-pilte Saturnist ja Jupiterist ning vaadati lihtsalt niisama läbi teleskoobi huvitavamaid objekte.

Aga ikkagi jätkus meil aega ka oma "põhitegevuseks" - lendtähtede lugemiseks. Kuu segas veidi ja taevas polnud täiesti pilvitu, aga kokku luges 6 vaatlejat esimesel vaatlusööl (10/11 august) 380 meteoori, perseiide oli neist 255. Järgmisel ööl oli täiesti selget taevast väga vähe ja nii loobusid enamus vaatlejaid meteooride loendamisest. Õnneks oli meie noorim vaatleja Sven-Erik Enno visa, kasutas ära kõik selgemad pooltunnid, luges tunni ja 40 minutiga 60 meteoori (47 perseiidi) ja meie aruanne Rahvusvahelisele Meteooriorganisatsioonile sai järjekordselt hea.

Meelelahutusliku osa sisustas Tõraveres Elaani Taevateatri trupp etenduse-performansiga "Universumi väravad", seal esines oma tähemuusikaga ka Urmas Sisask. Vaatajates-osalejates tekitas see etendus väga vastakaid arvamusi. Nooremad jäid väga rahule, vanematel oli raskem mänguga kaasa minna. Kindlasti häiris etenduse jälgimist ka selge õhtu - kibeleti teleskoopide taha.

Kokkutuleku matkarada viis meid seekord Vapramäele ja Peedu Linnamäele. Ja kui pärast seda mägede-ringi tuli valida, kas minna Tõraverre otse või Mosina kaudu (5km pikem tee), siis otseminejaid oli vaid paar tükki.

Lõpetasime kokkutuleku Tartu Observatooriumi juurte juures - Tartu Tähetornis, mille ajaloost rääkis kauaaegne Struve-maja elanik Peeter Traat. Maailmakuulsa Fraunhoferi refraktori kordategemist 1993 aastatel kirjeldas Enno Ruusalepp. Ta avaldas kahetsust, et selle hinnalise teleskoobi hoidmistingimused ja ümbrus ei ole tasemel. Selle arvamusega ühinesid muidugi kõik kokkutulnud.

Osalejaid registreerisime 5. kokkutulekul 108, neist 59 on osalenud ühel või enamal eelmistest kokkutulekutest. Rõõmustavalt palju oli noori: alla 20-aastaseid oli 26 ning 20 - 29 aastaseid 33. Õpilaste tubli osavõtt astronoomiahuviliste kokkutulekutest annab meile organiseerimisjõudu ning lootust, et traditsioon on elujõuline. Et me Tõravere pererahvast ära ei tüüdanud ning et siin on vaatlustingimused parimad (teleskoobid!), siis otsustati kokkutulekud iga paari-kolme aasta järgi korraldadagi Tõraveres.

Järgmise aasta kokkutuleku koha pakkumistest tuli võitjaks akadeemik Jaan Einasto. Tema Valgamaal asuv talu (Tartu Observatooriumi lõunabaas) ootab meid oma valgusreostusest puhta hästi tumeda taevaga.