Astronoomiahuviliste I Üle-Eesti kokkutulek

Organiseerijateks said Tartu Tähetorni AstronoomiaRing, astronoomiaselts "Vega" ning Nõmme Noortemaja astronoomiaring. Saaremaal oli korraldajaks Ülo Kestlane, lahkelt pakkus abi Kaali põhikooli rahvas.

Kõik nimetatud ringid-seltsid on juba aastaid tegelenud astronoomia populariseerimisega. Osalejate rohkus rahvale korraldatud vaatlusõhtutel annab alust arvata, et huvi astronoomia vastu on olemas. Kui tekib võimalusi neid õhtuid ja ringide töö koosolekuid veelgi atraktiivsemateks ning sagedasemaks muuta, toome kindlasti noori astronoomia (ja sealt edasi teiste täppisteaduste) juurde. Astronoomia populariseerimise, huviliste üksteiseleidmise ja meie jõudude ülevaatuse tarvis saigi sellesuvine kokkutulek organiseeritud.

Kokkutuleku koha määras ära "saarlase" Ülo Kestlase kutse Peep Kalvile tulla külla, sealt edasi tuli ainus loogiline toimumise aeg -- perseiidide meteoorivool. Lubati seda ju sel aastal eriti atraktiivset.

Teavitamist kokkutulekust alustasime juba kevadel, ajalehtede ning arvutivõrgu abiga. Teated saadeti ka TÜ Täppisteaduste Koolis arvel olevatele koolidele.

Huvilisi kogunes Saaremaale meie arvates üsna optimaalne hulk. Saaliüritustel ja väljasõitudel, kus toimus ka osavõtjate registreerimine-anketeerimine, pandi kirja kokku 87 inimest vanustes viiest aastast 76 aastani. Muidugi ei osalenud nad kõik kokkutulekul algusest lõpuni, aga igal üritusel oli kohal vähemalt 40-50 inimest. Küsitluslehe täitnute hulgas oli kõrgharidusega inimesi 31, õpilasi 22, üliõpilasi 6. End pidasid reaalideks 38, humanitaarideks 20. Piirkondadest olid eesotsas Tartumaa 33 ning Tallinn 32 osavõtjaga, Kuressaarest oli 6 ja Paidest 3 osavõtjat. Kokku oli inimesi 11 eri kohast (sealhulgas 3 Helsingist).

Kokkutulekupäevade esimesed ööd olid väga selged, nii õnnestusid meie programmi kaks põhipunkti - meteoorid ja planeedid täiesti. Taevavaatlustel saadi kätte kõik planeedid Veenusest Uraanini ning neile lisaks Hale-Bopp'i komeet. Süvataeva-huvilised võisid aga oma silmaga näha ükskõik millist tähte, täheparve või udukogu, mille Urmas Sisaski automaatjuhtimisega Meade-teleskoop (8" LX-200) taevast üles otsis. Kokku oli osavõtjatel kaasas kaheksa teleskoopi, need kõik olid pidevalt hõivatud, aga selge, et Meade ümber oli kogu aeg kõige rohkem huvilisi.

Meteooride loendajaid kogunes lõpuks 12, kokku panid nad kirja 512 meteoori. Mõõdeti ilmumisaega, heledust ja ka asukohta; tulemustest avaldatakse artikkel "Eesti Looduses". Kahjuks jäi perseiidide meteoorivool sel aastal enam-vähem keskmise tasemele, maksimaalse tunniarvuga saja ringis. Siiski tunnistasid paljud osavõtjad, et nad pole kogu senise elu jooksul nii palju lendtähti näinud. Samuti oldi vaimustuses Linnuteest, mille olemasolu linnaelanikud äragi võivad unustada.

Programmis olid veel loengud ja ekskursioonid. Meteoorivaatlustest pidas loengu ja hiljem analüüsis vaatlusandmeid Jaak Jaaniste. Ülo Kestlane rääkis meteoriitidest üldse ja Kaali meteoriidist eriti. Retk Kaali meteoriidiväljale kujunes väga pikaks ja teaberohkeks. Nägime, milline suur tööpõld seal huvilisi ees ootab kui Eesti riik kunagi selle üleilmse tähtsusega objektile raha leiab.

Tõravere meestest esinesid loengutega Peeter Traat (XIX sajandi astronoomiast), Peeter Tenjes (XXI sajandi astronoomiast) ja Jaan Einasto (Eesti astronoomide osast maailmateaduses, vahepealse sajandi näitel). Esinesid veel Võru Instituudi direktor Enn Kasak (Maailmakorrast), Eesti Kirjandusmuuseumi osakonnajuhataja Mare Kõiva (Rahvauskumusi loomisest) ja Peep Kalv (Vega seltsist ja tööst amatööridega).

Laimjala lähedal asuvasse amatöörastronoomi Leo Katugini koduobservatooriumi mineku sidusime matkaga mööda looduse õpperada. See kujunes tõsiseks seiklemiseks metsades, karjamaadel, kadastikes. Lõpuks leidsime üles nii mere, oma autod, bussi kui ka Leo Katugini observatooriumi. Rõõmustas, et astronoomiahuvilised saavad ilma virisemata hakkama ka veidi raskemas olukorras. Aga Saaremaa loodusest saime vahetu ja väga ilusa pildi.

Oma teleskoobiseminaris tutvustas Leo Katugin amatöörteleskoobi valmistamise võtteid ja võimalusi. Tema omavalmistatud teleskoop ja torn oma kõikvõimalike vaatlust mugavaks muutvate abivahenditega on muidugi imetlusväärsed. Noortel teleskoobiehitajatel (keda alati leidub) oleks Katuginilt palju õppida. Kahjuks need majanduslikud võimalused ja meretagune asi...

Programmis olnud refraktsioonivaatlus loojuva Päikese mõõtmise teel Panga pangal ebaõnnestus pilves ilma tõttu, ei aidanud ka Urmas Sisaski loitsud. Saime imetleda vaid ilusat loodust ja loojanguvärve.

Omaette teema moodustasid helilooja ja amatöörastronoom Urmas Sisaski (loeng-)kontserdid ja loitsud. Heliloojad saavad inspiratsiooni kes-kust, Urmas Sisask kosmosest. Oma sõnutsi lausa kirjutab kosmosest tulnud informatsiooni ümber muusikasse. Nii või teisiti, Urmas Sisaski muusika kõlab hästi. Eriti hea oli klaverimängu kuulata Kaali järve kaldal, sealne akustika oli üllatavalt hea.

Kokkutuleku lõpetamisel avaldasid osavõtjad oma täielikku rahulolu, järgmisel aastal sooviti jälle kokku saada. Otsustasime kasutada Urmas Sisaski küllakutset ja korraldada astronoomiahuviliste II üle-Eesti kokkutuleku samal ajal Jänedal. Kindlasti tuleb ka seal programmi perseiidide meteoorivoolu vaatlus ning astromuusika, ülejäänud osa üle on aega mõelda. Osavõtjad lubasid teha kõva propagandat koolinoorte hulgas, et seekordne keskmine vanus - 31.6 aastat - mitte ei suureneks.

Tekst "Tähetorni kalenderist 1997"

Klaverikontsert järve kaldal -- Urmas Sisask

Väikeses kõrvalkraatris

Urmas Sisask Panga pangal loitsimas