Teise kokkutuleku korraldamine oli mõneti mullusest organiseerimisest lihtsam. Põhiline erinevus -- me ei hüpanud vette tundmatus kohas. Teadsime, et see asi rahvast huvitab ja kujutasime ette millised inimesed kokku tulevad.

Jänedal asub helilooja, amatöörastronoomi, Eesti AstromuusikaÜhingu (1993) asutajaliikme Urmas Sisaski muusikatähetorn-planetaarium. Jäneda lossi tornis annab Urmas Sisask väga palju kontserte ja küllap on loonud seal ka suure osa oma heliloomingust. Tähistaevas oma lõputuse ja iluga liigutab ju iga inimese meeli, seda enam köidab siis heliloojat.

Urmas Sisask on oma heliloomingu tugisambaks loonud Universumi klaviatuuri, kuhu ta saab mahutada kõik taevased tiirlemised-pöörlemised. Oma kahes, rikkalikult muusikaga illustreeritud ettekandes ( Inspiratsiooniteooriast, Universumi muusikalisest harmooniast) tutvustas ta meile seda klaviatuuri ning rääkis astronoomiliste seoste kasutamisest oma muusikas. Urmas Sisaski klaveripalade tsüklid "Põhjataevas" ja "Lõunataevas" esitas meile kahel õhtusel kontserdil pianist Lauri Väinmaa. Loomaringi tutvustavat muusikat (tsükkel "Sodiaak") esitas oma planetaariumis helilooja ise, andes samas meile ka taevatundmise tunni.

Selliseid kontserte, kus kuulajatele ka tähistaevast õpetatakse, korraldab Urmas Sisask oma tähetornis väga palju. Planetaariumi ning selle juurde viiva trepi seinad on täis astronoomilisi plakateid-pilte, mille kohta helilooja ka lahkesti seletusi annab -- seegi teenib astronoomia populariseerimist. Ja kui lisada täisautomaatikaga Schmidt-Cassegrain teleskoobi LX200 olemasolu (mille tarvis Sisask loodab varsti lossitornile kupli peale ehitada), siis astronoomiahuvilistel tasub see Jäneda loss ja tema lahke asunik üles otsida küll.

Kokkutuleku teistest ettekannetest nimetaks esimesena Urmas Sisaski teemaga hästi haakuvat Vesiniku aatomi akustilist mudelit. TÜ dotsent, füüsik Henn Voolaid arvab, et noodikiri ja helikeel aitab tavainimesel Universumi pisima osakese liikumist natuke paremini ette kujutada.

Laurits Leedjärv Tõraverest rääkis aasta-komeedist Hale-Boppist. Sellest, loodetavasti meile kõigile palju elamusi pakkunud sabatähest oli ka Tartu Tähetorni AstronoomiaRingi fotonäitus ning stend Saaremaa amatöörastronoomi Leo Katugini fotodega.

Parasjagu väga aktuaalsel teemal Marsist esines Tõnu Tuvikene. Ta selgitas meile põhjalikult nii Pathfinderi kui Sojurneri ehitust, samuti neile pandud ootusi.

Maakeskne oli Peep Kalvi ettekanne Päike, ilm ja südamehaigused, vastu meie arvamusi on need seosed hoopis väiksemad. Teistest hiljutiavastatud planeedisüsteemidest ja elu võimalikkusest-võimatusest neil rääkis Mihkel Jõeveer. Teoreetilisemat laadi oli Peeter Tenjese jutt mustadest aukudest, nende veidi müstiliste objektide vastu on alati huvi suur ka mitte-teadlste hulgas. Samuti kÜllalt raskel teemal gravitatsiooniläätsedest esines Jaan Pelt, aga ta tegi selle meile nö "puust (tegelikult küll klaasist) ette". Arvatavasti said kõik kuulajad asjast ettekujutuse ja süvakosmose pilte vaadates võivad nad rahuldustundega "Ahaa..." öelda.

Teel Tõraverest Jaapanisse IAU kongressile peatus Jänedal ka akadeemik Jaan Einasto, kellele oli astronoomiahuvilistel varutud ohtrasti küsimusi. Kokkutulekule andis veel rahvusvahelist hõngu Soome amatöörastronoomide ühingu Ursa - Vega seltsi kauaaegse sõbra - esindajate kohalkäik. Nende tegemiste ulatus (kirjastustegevus, loengud, kokkutulekud, planetaariumid jne) on muidugi kadestamisväärne, meil on kust malli võtta.

Sel aastal lisandusid loengutele nn vaatlusõpetused. Tõnis Eenmäe seletas, millega ja millal on parim vaadelda Kuud, Päikest ja planeete, ning millele enam tähelepanu pöörata. Iseäralike tähtede vaatlemisest rääkis Peep Kalv, tema ise on kaua aega vaadelnud muutlikke ja kaksiktähti. Kuulajate huvist võis järeldada, et nii mõnigi lööks vaatlustes kaasa, kui leiaks järjekindla juhendaja.

Meie kokkutuleku lahutamatuks osaks oli on ja jääb perseiidide meteoorivool, mis määrab ju ka kokkutuleku aja. Kokkuvõtte mullustest vaatlustest tegi ja Rahvusvahelise Meteooriorganisatsiooni (IMO) reegleid selgitas meile Jaak Jaaniste. Seekord püüdsimegi lendtähti loendada nii, et saaksime oma andmed saata ka IMO-le. Selleks tuli hinnata vaatlustingimusi, taeva heledust. Nii lugesime vaatluse ajal kord tunnis ära nn tugialas näha olevad tähed, vastavalt nendele numbritele saime siis tabelist piirtähesuuruse. Kogenud taevavaatlejad oskavad muidugi kohe ära öelda, mitmenda suuruse tähti nad antud tingimustes näevad, samuti pole neil raske meteoori heleduse määramine, algajaile on aga see tõsine probleem.

Ilm lubas meil vaatlusi teha neljal ööl viiest, tuli ainult oodata kuu loojumist. Parim vaatlusöö oli 11/12 august, siis oli piirtähesuurus 5.9 - 5.0. Suurim tunniarv - 51 - saadigi sel ööl kella Ühe paiku. Kokku oli lendtähtede vaatlejaid-märkijaid-fotograafe 12. Kirja pandi kokku 789 meteoori, ka õnnestus mõni neist jäädvustada fotofilmile. Meie raport IMO-le võeti vastu ja sooviti jätkuvat koostööd.

Vaatluste-loengute-kontsertide juurde mahtusid veel videofilmide vaatamine (Andres Kuperjanovi filmid mullusest kokkutulekust Kaalis ja Tartu Tähetorni legendaarsest tugisambast Hugo Raudsaarest), Jäneda lossi ajaloo ning tema elanikega tutvumine, matk Nelijärvele ning loomulikult igapäevane ujumine maalilises Kalijärves ujumine.

Kui proovida üles lugeda kokkutuleku mured ja rõõmud, siis -- muret nagu polnudki. Selle eest tänu lahkele pererahvale -- Jäneda Põhikoolile, kes meid majutas, Jäneda õppe- ja nõuandekeskusele, kelle ruume me kasutasime ning muidugi Urmas Sisaskile, kes meie eest lausa väsimatult hoolitses. Rõõmu tegi kokkutulnute (registreerus 91 inimest) sulamine ühtseks suureks sõbralikuks pereks, väga elavad ja asjalikud kuluaarivestlused ning väga tublide noorte astronoomiahuviliste arvukus.

Järgmise kokkusaamise (1998. a) paigaks saab Võrumaa, Ilumetsa meteoriidikraatrite ja Tõutsimäe külatähetorni pärast. Aeg jääb ikka augustikuusse, kohta veel täpsustame. Aga neljanda kokkutulekuga on hoopis tõsisemad plaanid, sest toimub ju meie kokkutuleku ajal -- 11. augustil 1999 -- täielik päikesevarjutus. Ja miks mitte minna siis külla meie hõimurahvale Ungarisse, kust läheb läbi täisvari.

Kuulajaid

Loeng vabas õhus