|
20 tundi jutti? Ilmselt oli kuu kääne kõrge.
Kuu kääne oli pühapäeval kell 17:07 +27°54', näitab programm Home Planet. Paar kiiret arvutust näitas, et sellise käändega on minu põhjalaiusel Kuu kulminatsioonikõrgus 59 kraadi. Programm näitas, et ta tõusu asimuut (14:16) oli 27°36'46,8" ja loojangu oma (27.12 10:40) 331°06'14,4".
Järgmine aasta on detsembris täiskuu 15. detsembril ning ka siis on ta kääne kõrge, täiskuu ajal kell 18:15 on ta kääne koguni 28°04'.
| 31.12.2004 |
maavärin ja kuu |
footon |
statistiliselt on maavärinaid enim täiskuu ajal, nagu nüüdki. Aga seekord oli kuul ka maksimaalne eemaldumine ekliptikast ja kuu oli ka peaaegu periheelis.
millal järgmine kord need nii lähestikku satuvad, kas nagu saaros 18 aasta pärast?
PS pühapäeva öösel sai kuud vaadata üle 20 tunni jutti, jälle mingi rekord?
| 28.12.2004 |
Raidile: |
Mihkel |
Tere
Halosid on mitmesuguseid ja nad esinevad taevakeha suhtes erinevates taeva osades. Täpsemalt saab lugeda ja skeeme vaadata Milvi Jürisaar´e raamatust "Meteoroloogia". Olen näinud nii raamatukogudes kui ka müügil ülikooli raamatupoes.
Õhtust!
Mina jälle siin.Paregu on (Pühalepas)väljas küllaltki sege ilm. Kuid kangesti udune.Kohe väga udune.Kuu ümber on järjekordne (üsnagi tugev) halo moodustis...(mis lausa kahekordne) mis on nagu ikka kohe ümber kuuketta-mingit nn nurka vahel pole.
Kuu on kohe idas ja ligi 20 kraadi kõrgusel...
Peamine miks ma jälle siin kirjutan on see,et praegu (kell 19:20) 180 kraadi (ehk nagu ikka -sirge) heledast kuust on 24 kraadi kõrgune ja 44 kraadinse läbimõõduga nn "öinevikerkaar".(?!) Nagu ikka poolik ring,või kaar horisondi suhtes,anult et hele-valge,mitte värviline nagu halo teisepool, ümber Kuu...
Mina pole sellist nähtust oma simaga veel näind-huvitav... :)
Minu teada tekivad (vähemalt värvilised) VIKERKAARED päikesevalguse murdumisel nt vihmapiiskades päeval...
Praegusel juhul vist mingid udupiisad või jääkristallid on kuuvalgusele ette jäänd (temp -8`C).
Moodustis küllaltki tuhm,et pildiel kahjuks jäädvustada...
:)
Link Kuu Kaksikutes-nii udune ilm,et isegi halo ei jäädvustu...
http://www.album.ee/?o=288355586
| 27.12.2004 |
Mõned pildid... |
Rait |
Eile oli minu kodukandis üsnagi pilves ja ei viitsind välja minnna... Üldse olen näinud viimasel ajal küllaltki sageli sellist värvilist udurõngast ümber heleda Kuu. Ka Päikese ümber tekib ka halo ...
Pildistamise jaoks oleks hea jah omada statiivi (kuid võib ka mõne ajutise käepärasema eseme peale asetada)
Need pildid mis ma teinud olen on suuremosa otse käest tehtud...
Parem oleks muidugi (CCD) ekraaniga aparaat digikaamera.
(saab ka ilma säriajata hakkama-minu kaameral näieks see puudub (Olympus C-310)ja pildid panin mõned ka siis netti ülesse...
http://www.album.ee/?o=316809955&page=1
Nägin seda ka täna hommikul enne kella 8-t Türil ilmavaatlust tehes. Selle põhjustasid ilmselt kõrgema kihi pilved, mis Poola poolt põhja kerkiva madalrõhkkonna ees täna öösel järjest Eestimaa taeva katsid. Kella 8 paiku oli Türil 9 kümnendikku taevast kaetud Kiudkihtpilvisusega. need pilved koosnevad jääkristallidest ja nendest siis see kuuvalguse murdumine ja halorõngas. Tegu oli tegelikult üsna tavalise 22 kraadise rõngaga, see on vist üldse statistika järgi üks tavalisemaid haloliike, ainult enamasti on see suht kahvatu ja vähemärgatav.
Pildistamiseks on vaja statiivi ja siis anda ntks. 15 sekundit säri, aga võib-olla piisab ka vähemast kui halo nii hele on.
| 27.12.2004 |
võimas halo |
Piret |
Jälgisin ka eile õhtul taevast vaatemängu :) Polnudki nii uhket halo enne näinud. Tavaliselt on see ikka pisitilluke... Kas keegi oskab soovitada, kuidas selliseid nähtusi pildistada, et ka peale midagi jääks?
| 27.12.2004 |
tänaöine effekt |
dh |
Kes pani tähele, see teab. Tundus olevat nagu kuu poolt (?) tekitatud vikerkaar kõrgemates pilvekihtides. Mis see aga täpsemalt oli, mis põhjustas?
Toimetuselt: Tegemist oli kindlasti haloga. Lühidalt põhjustab seda valguse murdumine jääkristallides.
Kui vaadata meie lugejakirjade arhiivi, on sellest päris palju juttu olnud. Ja 'Astronoomilises abimehes' on viide heale ingliskeelsele lehele.
Jõulud jälle taas käes...
Seega soovin omalt poolt toimetusele ja kõigile astronoomiahuvilistele häid jõule!!!
| 22.12.2004 |
Raidile ja .... |
footon |
novembritaevas oli:
http://www.teleskoop.com/forum/viewtopic.php?t=131
PS!
Tegin ka komeedi Machholz lähipäevade teekonna pildi Skymap_9's
http://www.hot.ee/footon/machholz.jpg
Praegu segab ka Kuu vaatlust.
| 21.12.2004 |
Merkuur novembris ... |
Rait |
Selline otse küsimus:
Nimelt kas novembris oli minu meelest Merkuuri suurim idapoolne eemaldumine päikesest ???
Oli...aga mis kuupäeval täpsemalt,kui keegi viitsib vastata? :)
Hakkasin praegu mõtlema...
"Tähetorni kalendris" oli see vist kahesilmavahele jäänd...
Muidugi vaatlustingimus oli nullilähedane...
Ok, tänan siis!
| 20.12.2004 |
Millal ilmub TÄHETORNIKALENDER 2005? |
seenno |
Et mis aja paiku ta siis müüki peaks jõudma kui veel ei ole?
Toimetus : Tähetorni Kalender 2005 jõudis täna poodidesse, nii Tartus kui Tallinnas.
Kalendrit saab osta ka Tõraverest ja Tartu Tähetornist. Hind neis 30 krooni, poodides ilmselt veidi rohkem.
Tere päevast kõigile!
Spaceweather.com kirjutab juba komeet Machholzist (C/2004 Q2). Seal oli üleval ka astronoomiaprogrammidele vajalikud andmed. Andsingi juba kümne aasta vanuste andmebaasidega Home Planetile ette uued komeedid (k.a. Machholz)
Täna õhtul tõuseb komeet kell 19:14 ja loojub kell 03:05. Komeet asub Eriidanuse tähtkujus.
Komeet jõuab periheeli 24. jaanuaril 2005.
Kena päeva!
Tarmo Tanilsoo
P.S. Eile õhtul nägin kell 20:30-20:40 ajal kahte heledat ja paari nõrgemat geminiidi. Aga aeglane oli tõepoolest. Need kaks heledat sööstsid alla mitu sekundit ja olid rohkem lendavad lumepallid... Otsisin just komeet Machholzi kui korraga meteoor langes. See juhtus kell 20:30. Mõni minut langes veel üks hele ja paar kiiret.
| 13.12.2004 |
Geminiidid II |
seenno |
Sai siis ametliku maksimumi ajal keskööst kella 1-ni oldud väljas praktiliselt ideaalse taeva all ja suht pimedas kohas linna ääres. Sai mingi ülevaate voolust küll. Kokku 32 meteoori, 3-4 sporaadilised. Üldiselt oli vaatepilt märgatavalt tagasihoidlikum kui suvel Perseiidide puhul. Nõrgad meteoorid, palju neljanda tähesuuruse omi. Ja suht lühikesed jäljed. Vaid paar heledamat, mis ka jutid maha jätsid endast taevasse sekundiks-paariks. Eelmisel ööl tundus olevat rohkem heledamaid. Võib-olla mingi osakeste jaotumine voolus suuruse järgi.
Nagu eelmistest kirjadest näha -- nad lendavadki juba!
Geminiidide voolu kulminatsioon on täna, st ööl vastu 14.
detsembrit. Kuna kuuvalgus puudub (12. detsembril oli noorkuu!) ja voolu
radiant tõuseb kella kolmeks öösel 60 kraadi kõrgusele, loodame selge öö
korral näha kuni 80 meteoori tunnis. IMO annab tunniarvuks koguni 120.
Radiant on üsna Kaksikute peatähe Kastori juures.
Geminiidid on suhteliselt aeglased meteoorid, nende kiirus Maa atmosfääri
sisenedes on 35 km/s - ligi poole väiksem kui perseiididel ja leoniididel.
Seda on ka näha: heledal geminiidil kulub üle taeva lendamiseks üsna mitu
sekundit.
Vaatlusega on mõtet alustada kella 22 paiku, kui Kaksikud on jõudnud 30
kraadi kõrgusele. Voolu maksimaalse aktiivsuse momendiks annab
Rahvusvaheline Meteooriorganisatsioon 13. detsembril kell 22.20 UT,
millele meie kohalikus ajas vastab kell 00.20 14. detsembril.
Lendtähti peaks jätkuma hommikuni ja loodetavasti ka paariks järgnevaks
ööks.
Kuna Kaksikud on nii kõrgel, siis vaatlussuund pole oluline. Vaadake selles suunas, kus silmapiir vaba ja pole maapealseid tulesid segamas. Linnas on vaatlusega muidugi raske, aga kui õnnestub leida tänavavalgusest vabam paik, näeb ka siin midagi.
Vaata ikka ka
http://www.spaceweather.com/
ning
http://science.nasa.gov/headlines/y2004/06dec_geminids.htm
Sai ka Türil täna öösel kella 2 ja 3 vahel Geminiide passitud. Mõned päris ilusad ja pika lennuga olid näha. taevas oli hästi selge, Plejaadide parves 8 tähte hästi näha. Õige maksimum peaks nüüd algaval ööl vist olema, loodame, et selget taevast ka jagub.
Öösel oli tõesti hea ilm vaatluseks. Soe ja selge (vähemalt Türil). Lisaks virmalistele nägin 26 geminiidi ja seda vaid 20min jooksul. Virmalised olid üsna tuhmid aga geminiidid olid heledad, aeglase ja pika lennuga. Kahel korral nägin korraga langemas kahte meteoori.
Hoiame silmad lahti ka järgmistel öödel.
| 11.12.2004 |
Virmalised |
Tarmo |
Momendil siis kenad virmalised õues. Tervitades.
Tarmo
8. detsembri hommikul, kell 07:35 sain pilveauku kasutades Tallinnas Estonia pst. 7 hoovis Kuu ja Jupiteri pildile.
Canon Powershot A75, f/4.8, 1/15sek, 3x optiline zoom.
Tervist!
Eile oli 27.november, täna on 28.november ja kuu aega tagasi oli 28 oktoober,mil Kuu muutus öösel punaseks-täieliik kuuvarjutus oli...
Tegin mõned pildid ka, mis nüüd palju hiljem ka Internetti üless sain. Aparaadiks on Olympos c-310 (10x zoomiga)mis vahel sai pildistatud ka läbi 12x binokli kah. Kui kellegile huvi pakub =)Maksimum "faasil" ei saanud üllatuseks aparaat pilti fookusse ja jäi kuidagi.häguselt;.`-_=;
http://www.album.ee/?o=316798917&page=1
Mida hoitakse seal 25.detsembrini...
Müüa refraktor teleskoop D=70mm F=900.Okulaarid:10;25;3,6.Olemas päikesevaatlus kile.Väga heas korras.
TEL:56710593
| 25.11.2004 |
jõulutäht Kapella |
footon |
http://opik.obs.ee/osa1/ptk02/box01.html
Küsiks sellist asja, et kuna ka see Tähetorni kalender 2005 ilmub, ja mis ta orienteeruv hind võiks olla
Toimetuselt: Ega täpselt ei tea. Trükikotta kalendrit antud veel ei ole, aga ikka vast sel aastal saab valmis.
Mullu maksis kalender 30 krooni, ega hind palju kindlasti ei tõuse, kui üldse.
Kuskilt on meelde jäänud et mõnda tähte kutsuti vastavalt pühadele jõulutäheks - oli see minu teda Vega..?
Toimetuselt: Eesti rahvaastronoomias on Jõulutäht Kapella, Veomehe peatäht. Jõulude ajal on Jõulutäht õhtul väga kõrgel, peaaegu seniidis. Jõulutäht on meil loojumatu täht, paistab ka jaaniööl, aga siis madalal põhjataevas.
Pilt ja veel juttu Jõulutähest on artiklis Talvetähed.
| 24.11.2004 |
Virmaliste vägi tuleb ilmaruumist |
V |
Loe virmalistest
http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/dets97/virmalised.htm
Toimetuselt: Lugu on huvitav, aga tervete artiklite kopeerimist ei pea me õigeks. Piisab ju viitest.
| 23.11.2004 |
AEG OSTA ENDALE TAL200K |
aivar |
Tere.
Oleks pakkuda kasutult seisma jäänud väga hea teleskoop TAL200K.
täiesti korras ja töövalmis.
Mõned pildid on näha www.teleskoop.com foorumiküljel ost-müük.
| 22.11.2004 |
Raidile |
footon |
http://en.wikipedia.org/wiki/Aurora_borealis
See virmaliste küsimus on MNEMOTURNIIRI suurele ringile, kes teab, vastaku hoopis sinna, aega veel 28.nov
Virmaliste värvus oleneb sellest, kui palju mõjutavad prootonid ja neutronid Maa atmosfääri ülakihtides olevaid aatomeid ja molekule. Nende vahel tekivad vist keemilised reaktsioonid ja küllap see oleneb, kui palju Päikeselt tulnud laetud osakesi "ründab" Maa atmosfääri osakesi. Loodan, et ei valeta :)
Parimat soovides,
R.M.
| 22.11.2004 |
Virmaliste värvusest... |
Rait |
Milleste on tingitud virmaliste värvus? Tavavärvid on punane roheline. Aga väga harva ka sinised. Siit ma küsiksin ühe peamise küsimuse, et millise keemilise elemendi ioniseerimisel tekivad siis sinise värvusega virmalised ?_?
Tänan!
tänan abi eest...
| 21.11.2004 |
väga kihvt ja lahe oli!!! |
kristiina |
see oli lahe kui me istusime pimaedas toas ja onu hakkas seda atmosfääri näitama. ma arvan et kõikidele meeldis. see oli nii uskumatu. Ma nägin veel teleskoobist kuud ja ühte tähte, kuid onu ütles et seal pole mitte kui midagi aga viis või neli õpilast olid need kes nägid....niiet...
| 21.11.2004 |
Huvitav oli... |
Helen |
Käisime 21 november 2004 klassiekskursioonil Tähetornis. Väga vägev oli. Tervele klassile meeldis see tuba, kus läks pimedaks ja kus üks onu hakkas meile tähistaevast näitama. Tuba oli nagu öine tähistaevas. Väga huvitav. Tegime veel ise mõruðokolaadi, ka see oli tore.
See valetähistaevas oli nii usutav, hästi huvitav kogemus.
Soovitan kõigil minna Tartusse, Tähetorni.
| 21.11.2004 |
Huvilisele... |
Rait |
Õhtust
Kõigepealt tutvu Kosmoloogia õpikuga:
http://opik.obs.ee/sisukord.html
Taolist astronoomia eestikeelset ajakirja pole minuteada olemas (Horisont - inimene,loodus universum), kuid raamatuid on. On inglise keelseid ajakirju, kuid paraku kallid (Sky & Telescope). Palju huvitavaid virtuaalajakirju küll.
Vaata ka siia raamatupoodi:
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/index?valik=marksona&paring=astronoomia&otsi.x=13&otsi.y=11
Küsi ka lähimast raamtukogust astronoomia alast kirjandust.
Internet on tore koht kõige jaoks, ka astronoomiahuvilise jaoks...
Toimetuselt: Mainitud Kosmoloogiaõpik (autor Jaak Jaaniste) on olemas ka paberväljaandena. Et seda kasutatakse gümnaasiumi füüsika õpikuna, pole teda ammu müügil näinud.
Aga raamatupoodidest tasub otsida soome keelest tõlgitud õpikut 'Põhjanael' (Heiki Oja), Tartus müüdi teda alles hiljuti allahinnatud raamatute hulgas (50.kr). Raamat on väga hea.
| 20.11.2004 |
Olen alles algaja....kui sedagi... |
mannyx |
Olen 13 aastane...ja mind huvitab astronoomia....ilmselt lähen seda edasi ka õppima...
tahaks teada, et kas äkki on olemas mõni astronoomia ajakiri... Ja kui on, siis kust seda osta saab???
ja teine küsimus on selline, et kas äkki keegi teab mõnda HEAD raamatut sellest...???
Sest ma tahax nagu asjaga juba varakult tegelema hakata...
http://www.nasa.gov/externalflash/Vision/index.html
13. õhtul, kella 23.53 peale jalutasin maanteel ja vahtisin taevasse. Nähtavus kekmistel kõrgustel oli 5,0 tähesuurust. Nägin kaht väga heledat leoniidi, heledusega nii -3 -4, seda määramist pole ma küll kunagi harjutanud. Üks oli kinaverpunane, teine valkjaskollane. Ümber arvutades saaks neist isegi 19. 6 sporaadilist meteoori oli ka näha.
Eile, 17.skp. nägin üht kahvatut leoniidi ja 5 muud meteoori. Nähtavus oli 5,2 tähesuurust.
Head vaatlusilma!
Arne Hannus,
pensionär.
http://karahh.ircnet.ee/sky25.html
http://karahh.ircnet.ee/sky26.html
Esimest pilti säritasin 3 tundi ja seal on kenasti näha kuu läbiminek maa täisvarjust.
Toimetuselt.
Lugupeetud lugejad, ärge segage ära nimesid, mida paneb IAU (Rahvusvaheline
Astronoomia Unioon) ja mida panevad ärieesmärkidel firmad. Viimsed on mitteametlikud ja
neid müüakse raha eest kes teab kus ja kui palju. USAs on neid firmasid, kes
müüvad tähtede nimesid ja isegi Kuu pinda ja muud kinnisvara väljaspool Maad.
Paistab, et ka Moskva planetaarium on
samasse liiki langenud (kui uudis on õige!).
Tere!
Kirkkonummen Komeetan tähtitorni on valmistunut. Siinä on poistyönnettävä katto, niin että koko taivas näkyy.
Kuvakertomus tähtitornin rakentamisesta on osoitteessa:
http://www.ursa.fi/yhd/komeetta/vols10.htm
| 14.11.2004 |
Rahvaliit taevas |
margus |
Oot, minu teada tähtedele ei panda nimesid. Äkki peaks ikka olema tegu asteroidiga?
| 14.11.2004 |
Rahvaliit sai maailmaruumis omanimelise tähe |
MM |
BNSi uudis
Rahvaliidu koostööpartner reklaamifirma Output registreeris Moskva planetaariumis ühe maailmaruumis asuva seni nimetu tähe nimeks Rahvaliit.
«Moskva planetaarium registreeris tähe Rahvaliidu nime all poolteist kuud tagasi, mina andsin Rahvaliidule sellest teada tänasel kongressil,» ütles BNSile Outputi juht Tarmo Ojakäär.
Ta ei soovinud öelda, kui palju läks maksma tähele Rahvaliidu nime panek. Ojakäär ei osanud ka täpsustada, millises tähtkujus Rahvaliit asub.
Tarmo Ojakäär ise Rahvaliitu ei kuulu.
Celestron CGE-1400XLT, TeleVue Powermate 4x 2", Sbig ST-2000XCM(-25C), Sbig planet master
[IMG]http://www.starlab.ru/upload2/max_saturn-test.jpg[/IMG]
| 11.11.2004 |
Päikese aktiivsusest |
Rait |
Plekid on jahedamad alad Päikese pinnal, õigemini fotosfääris. Plekkidest "väljuvad" laetud osakesed, mis Maa atmosfääri sisenedes tekitavad virmalisi (ja igasugu häireid magnetväljas).
Päikese plekke/laike nagu teada vaadeldakse/jälgitakse hoolega (juba 1749 aastast). Pikaajalisel vaatlemisel hakkab silma laikude ilmumise periood, umbes 11 aastat. Ja neid laike loendatakse iga aasta. Praegusel aastal üle 10 ja poole tuhande tõesti. "Suuremad" perioodid oli 1990, 2001. (2001+11=2012) 2004/05 jääb sinna vahele. Nii ühteist veel lihtsalt lähima tähe aktiivsusest;) Jah ega muud polnudki sai natuke jälle klõbistatud.
Kena õhtu jätku ;>
Ei... kindlasti eelmisel sajandil.
Millal see number siisk ka alguse sai (1,2...)? 2004 aasta algusest, nagu järeldada võib...
Päikeseplekke loendatakse, see number on päikesepleki järjekorranumber. Märkida tasub, et 696 on tegelikul 10696
| 11.11.2004 |
*_nr |
Anonüümne |
Veel üks küsimus. Mida näitab päikeseplekki number? Läbimõõtu, seeriat või mida (696)?
Link Tagahoovi observatooriumi ehitamise loole on Siin. Sellele küsimusele on Vaatleja pisut varem juba vastanud
Tere,
Kus asub see "Tagahoovi Observatooriumi ehitus". Oleks suur huvi tähti vaatama tulla?
Selgitan nüüd nende klasside tähendust. Klass ütleb, kui tugev purse on
X-klassi pursked on väga suure tugevusega, nad võivad halvimal juhul raadioside rivist välja lüüa ning põhjustada kaua kestvaid magnettorme.
M-klassi pursked on keskmise tugevusega, tekitades lühikesi raadiosidekatkestusi polaaraladel, mõned väiksemad magnettormid järgnevad M-klassi purskele
C-klassi pursked on väikesed pursked väheste märgatavate tagajärgedega.
Kui vaadelda Tarmo Tanilsoo viitel spaceweather.com -i ja võrrelda
http://meteo.physic.ut.ee/ 24 tunni radioaktiivsuse taset, siis on mingi korrelatsioon olemas, kuigi spaceweather-i teavitab X-taseme röntgenkiirguseloitest ja füüsikute ilmajaam mõõdab tegelikult vist gammat.
| 10.11.2004 |
Virmalised |
joosik |
Vähemalt oli Lätis eile selgem ja oli näha võimsaid virmalisi
| 10.11.2004 |
X, M klass |
Anonüümne |
Tore lehekülg teil siin, olen juba mitunädalat külastanud...
Eelmises kirjas ja ültse hakkas silma
Tarmo Tanilsoo jutus tähised vmi. Päikese pursete kohta.(X-klassi purse-tore aga pole tõesti ennem sellest kuulnud... mida see ilseloomustab?
Spaceweather.com andmetel toimus umbes tund aega tagasi Päikesel X2-klassi purse. Eile õhtul kella 19:45 ajal toimus Päikesel M8-klassi purse. Vähemalt ühest purskest pärit päikesetuule osakesed peaksid Maa poole teel olema.
Tervist jälle!
Kanal 2-he ilmaennustuses lubas täna ööseks üle terve Eesti selget (nagu näha-ei) ilma ja lausa (nagu tavaliselt) ka palju päikesepaistet...-öine päike-ei usu hästi ;)
Eks nüüd ole alanud (meie laiuskraadidel) taoline sombune/pilves/vihmane hooaeg+tavalisel kaasa arvatud soe talv. Kuid õnneks lubati tävuseks külm aastaaeg tulla=selget, eks siis näeb...
Selget taevast kõigile siis!
Ilm on paraku pilvine ja lisaks udune ka. Niipalju siis leoniidide ja virmaliste vaatlusest :(
On keegi kes lennukiga üle pilvede lennanud lähipäevil ka virmalisi näinud?
Astronomydaily.com andmetel ulatuvad virmalised kuni Põhja-Eestini välja!
Ma mäletan, et selle tagahoovi observatooriumi valmimisest rääkisid nii TV 3 kui ka Kanal 2 uudised.
Köige levinum keemiline element kuul hapnik,vesinik,räni
Tervist!
Ootan huviga jutule järge... "Tagahoovi Observatooriumi ehitus"
Kõike head!
Toimetuselt: Nüüd on lool
järg olemas.
Paistab, et läänetaevas on näha virmalisi. http://www.astronomydaily.com näitab, et heledate virmaliste vöönd ulatub kuni Eestini välja. Vähemalt Põhja-Eestis on virmalised taevas
Keskpäeval juhtus Lagujas ilm lühikeseks ajaks selginema ja otsustasin projektsioonimeetodi abil heita pilk päikeseplekkide kogumile. Kuna mul puudub igasugune võimalus pildistamiseks, pidin ma jälle pildi joonistama. Kuna päikese ketta projektsioon oli kaunis väike, siis märkasin ainult suuremat plekikogumit 696.
Lugesin just hetk tagasi magnettormide puhkemisest ja X-klassi plahvatusest Päikesel. Hoidke silmad lahti!
Tere, lugesin vist Spaceweather'ist, et nüüd tulevad Leoniidid kuidagi eriti varakult. Ongi nii või? Kusagil 8. novembri paiku juba!
Toimetuselt: Jaa, sel aastal pakutakse esimest leoniidide sadu juba 8. novembri õhtul. Et kontrollida meteooriarvutajate ennustuste õigsust, oleks teretulnud kõik vaatlustulemused.
Lugege artiklit.
Sõidan kohe-kohe VT-2004 projekti lõpetamisele, kus pean ka ettekande. Oleks muhe kuulda, kuidas amatöörastronoomid enne ja pärast Veenuse üleminekut seda asja näevad... kas olite väga põnevil? Või oli see taeva imede hulgas vaid üks paljudest? Kes enne laupäeva märku jõuab anda, nende mõtteid saan ehk ka ettekandele lisada :)
http://science.nasa.gov/headlines/y2004/02nov_venusjupiter.htm kirjutab, et Veenus ja Jupiter mööduvad teineteisest väga ligidalt.
See ongi see sündmus, mida ma selle nädala taevakaartidelt märkasin
Tere. Eile juhtusin koolis ühe vahetunni ajal lappama oma mobiili taevakaarte ja märkasin, et Veenus ja Jupiter on 5. novembri ajal väga ligidal. Paistab, et 4. novembri ööl läheb Veenus väga ligidalt Jupiterist mööda
Pilte 28. oktoobri kuuvarjutusest on vaadata 'Vaatleja' eelmise numbri rubriigis 'Päikesesüsteem'.
Edaspidi lisame me sinna veel pilte.
Nigul Olsperti pilte:
http://www.obs.ee/~nigul/kuuvarjutus/kuuvarjutus.html
Head taevahuvilised, selle nädala sees teeb Ridamus ja teleskoop.com päevaseid päikesevaatlusi. Igal tööpäeval kell 13-14, koht Vabaduse väljak.
Ilmateade lubas selget ilma vähemalt teisipäeval ja kolmapäeval, loodame, et veab reedeni välja.
Mõningaid pilte senistest vaatluspäevadest võib näha www.teleskoop.com foorumiküljel.
Ja ärge unustage hommikust Veenust ja Jupiteri!
|
