| 25.12.2002 |
Sooviks kõigile ilusaid jõulupühi ja head uut aastat |
Eduard |
Meil on siin ikka viimasepeal taevas. Ma olen amatöör astronoomia alal, ega ma midagi lugeda ei viitsi(astronoomia kohta) ja ma ei tea, kuidas taevast midagi üles leida ja ikkagi käin ma praktiliselt iga õhtu õues jalutamas, et äkki on selge ja näeb tähti ja võibolla isegi virmalisi, viimaseid pole juba vist kuu aega näinud. Selle eest olen näinud sel aastal mitut väga ilusat lendavat tähte,.
Nüüd õnnestus mul saada käpp peale sellisele programmile, nagu Starry Night Beginner. Väga hea asi, soovitan kõigile. Seal näitab täpselt ära, kus midagi asub. Tänu sellele nägin ära ka Saturni, Jupiteri, Marsi ja Veenuse, pluss muidugi palju erinevaid muid tähti(ärge arvake et ma täitsa tumba olen, ma tean missugune on Suur Vanker ja kuidas leida Põhjanaela), lemmik täht on vast Siirius ja lemmik tähtkuju Orion.
Igatahes tahtsin kõigile soovida Ilusaid jõule ja Head uut aastat. Ja tahtsin küsida, kas on võimalik näha binokliga (7*35, vist oli 35) Jupiteri kuusid, sest palja silmaga vaadates polnud seal midagi muud, aga binokliga olid kaks väikest tähte(kuud?) Jupiteri ääres, üks asus ühelpool teine teisel, nii et kui nende vahele joon tõmmata, siis tõmbaks üle Jupiteri nagu diagonaali.
Toimetuselt (Tõnis): Head vana aasta lõppu meiegi poolt! Nüüd vastuse juurde: sellise binokliga peaksid Jupiteri kuud olema üsna kergelt leitavad. Olulist rolli mängib just suurendus (7 korda). Jupiteri 4 Galilei kuud on piisavalt heledad (~6 tähesuurus), et hea nägemisega vaataja võiks neid tumeda taevaga kohas palja silmaga näha. Takistuseks saab aga Jupiter - too on mitusada korda kuudest heledam ning kuud ise üsna tema külje all. Binokkel aitab kuid Jupiterist eraldada ning kogub neilt ka rohkem valgust. Sellise binokliga võiks põhimõtteliselt nähtav olla ka Saturni heledaim kuu Titan. Selleks peaks olema väga tume taevas, binokli korralik kinnitus ning omajagu kannatust - Titani heledus on üsna selle binokli küündivuse piiri peal. Mõlema planeedi kuid peaks aitama leida mõni planetaariumiprogramm - enamasti on nendega võimalik vaadata planeete "lähedalt" ning näha siis kuude paigutust ümber planeedi.
Peale planeetide on näha loomulikult suurel hulgal süvataeva objekte, põhiliselt täheparvi ning galaktikaid. Õhtuti on heledamatest hästi nähtavad Andromeeda galaktika (M31), kaksiktäheparv Perseuse ja Kassiopeia vahel, Vana Sõel (M44) Vähis. Lihtsalt on leitavad ka kolm täheparve Veomehes, Kapella ja Saturni vahel. Võib proovida ka M33 nimelist galaktikat Kolmnurgas (Andromeeda all), kuid see vajab jällegi tumedat (ilma Kuuta!) taevast.
14.skp jalutasin kell 0.02...1.02 maanteel ja loendasin18 meteoori, neist vähemalt 16 geminiidid. Tugialadel 4, 6, 8, 9, 16 ja 17 oli näha kokku 29 tähte. Siit arvutasin piirtähesuuruse 4,5 ja tunniarvu seniidis 124.
See meelitas järgmiselgi õhtul kuuvalge kätte. 14. skp. kell 23.07...24.07 loendasin 15 geminiidi, samadel tugialadel paistis 25 tähte. Arvutasin piirtähesuuruseks 4,2 ja tunniarvuks seniidis 157.
Peale selle nägin 3 meteoori, mis näisid tulevat delta UMa juurest alla vasakule.
Kena täiskuud!
Arne Hannus,
pensionär Kiviõlist.
Täitsa kena pilt Kuust!
| 16.12.2002 |
Paar pildikest Kuust |
Tarmo |
Allpool keegi tundis huvi, millise kaameraga pildid pildistatud olid. Omalt poolt lisan siia paar pilti, mis on tehtud digikaameraga Olympus C720. Esimese pildi puhul on kasutatud 8x optilist zoomi ja teise puhul on sisse lülitatud lisaks veel 3x digitaalzoom st kokku 24x.
Elektriliin ja oksad tiba segasid, aga momendil polnud paremat kohta pildistamiseks, st oleks olnud küll, aga oksad olid taotluslikud efekti saavutamise eesmärgil, aga elektriliinid oleks võinud olemata olla.
Samas on tajutav ka digitaalzoomi mõttetus, samamoodi võiks suurendada ka suvalise pildiprogrammiga.
Geminiidide maksimum on 14.detsembril kell 10 UTC, meil seega keskpäeval ja nähtamatu. Hea võimalus vaatlemiseks on 13/14 detsembril alates keskööst, kui kuu madalale horisondi lähedale jõuab. Pärast kuu loojangut on taevas täiesti tume ja kuni 100 üldiselt üsna nõrka meteoori peaks kunstvalguseta kohas ja hästi selge taeva korral tunnis näha olema.
Praegu (13. dets. kell 11 hommikul) on sellist taevast Kesk- ja Kirde Eestis, põhiliselt Viru- ja Järvamaal, kuid ilmaprognoosi järgi peaks õhtuks ka mujal Eestis selgeks minema. Türil täna hommikul veel geminiide näha ei õnnestunud, kuid umbes 20 km. kagu pool oli taevas juba kell 6 hommikul hästi selge ja seal oli neid väga pimedas vaatluskohas palju märgatud.
Toimetuselt (Helle): Tartus oli öösel tõesti selgeks läinud, kell viis hommikul särasid taevas tähed. Kahjuks õiget vaatlust linnas teha ei saa, seda kunstvalgust on väga palju. Siiski lugesin piiratud vaateväljaga kolmveerand tunniga 12 geminiidi.
Geminiidide maksimum on küll meie jaoks päeval, aga see ei ole eriti terav, seepärast on nii täna kui homme öösel neid lendtähti lootust näha ikka. Kui on selge...
Meteooride raadiovaatlejad lubavad oma geminiidide info operatiivselt üles panna, saate kontrollida: http://homepage2.nifty.com/~baron/gem02.htm
| 11.12.2002 |
Geminiidid |
Tarmo |
Juhuslikult sai eile need ära nähtud. Esimest nägin kogemata kell 22.34 ja teist juba 22.36. Edasi otsustasin juba teadlikumalt vaadata ja nägin veel mõnda päris lühikese aja jooksul, kuid mõtlesin, et säästan end soovitatud kella 02.00-ks. Sel ajal ka välja tulin, aga ega vaadata eriti midagi ei olnud. Mõni üksik päris pikkade vahedega. Kuna öö oli suht külm, siis otsustasin peagi põhku pugeda, aga ära sai nähtud. Kui selget taevast veel oleks, siis vaataks ka 14.-dal.
Kõige heledam nähtutest oligi esimene. Polegi kunagi nii võimast näinud ja tõepoolest oli kõige iseäralikum see, et ta liikus suht aeglaselt. Vaatasin parasjagu lääne poole ja meteoor liikus täpselt lõunast põhja umbes nii 55-60 kraadi kõrgusel. Kuna sel kellaajal oli Jupiter peaaegu täpselt idas, siis oli Jupiteri heledusega teda suht hea võrrelda. Jupiteri heledusele ta loomulikult lähedalegi ei saanud, oli selllist kollakat või isegi natuke punakat tooni, küll oli ta aga Jupiterist näiliselt tunduvalt suurem ja vaadeldava aja jooksul pildus ta päris kenasti "sädemeid".
Kuna mingeid muid mõõtühikuid ei oska siin välja tuua, siis teekonna pikkuseks jäi talle umbes selline maa kui üles välja sirutatud kätega nimetissõrmede vahe oleks umbes 60 cm. Ise olen 185 pikk.
Tervist!
Uurisin Pilves Öid ning pidasin ühte uutest ülevaadetest ka siin viitamise vääriliseks. Tegu Orion Telescopes 70 mm objektiiviga läätsteleskoobiga, testija jäi sellega üsna rahule. Hind ka soodne.
Ülevaade ise asub siin
| 09.12.2002 |
Üks tore pilt päikesevarjutusest |
Sven |
http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/2557817.stm
Kahjuks küll väga serva peal, aga siiski huvitav.
Toimetuselt: Sellelt viitelt saab edasi paljude ilusate päikesevarjutuse piltide ja juttude juurde.
Vaata ka Sky&Telescope ja Spaceweatherist.
Vaadates neid kahte pilti mis on tehtud Eestis (ma vabandan kui ei ole), tahtsin küsida et mis kaamerat on kasutatud. Ja kas selliseid pilte saab teha ka täiesti hariliku kaameraga (1000 kroonisega, väikese zoomiga) kui kasutada näiteks 400-st filmi
Toimetuselt:Antud pildid on tehtud digifotoaparaadiga HP PhotoSmart 618.
Üldjuhul on tähistaevast pildi tegemiseks vaja fotoaparaati, millega saab teha aegvõtet (näiteks ühest sekundist pikemat). Lihtsamatel kompaktkaameratel (nn. seebikarpidel) selline võimalus harilikult puudub. Kui on tõsisem huvi taevast pildistada, soovitan hankida mõne kasutatud vene päritolu kaamera (näiteks Smena (odavam!) või Zenit - sellel saab objektiive ka vahetada). Need maksavad enamasti kolm-nelisada krooni. Kui olete kaasaegse peegelkaamera omanik, olete kah mäel. Tuleb lihtsalt aparaadil sagedamini patareisid vahetada..
Kui teie fotoaparaadiga on võimalik teha mitme sekundi pikkust ekspositsiooni (nn. öövõte mõnede fotokate puhul), siis saate seda natukene taeva pildistamiseks ka kasutada. Välk tasuks siiski välja lülitada :-)
Oluline punkt on fotoaparaadi objektiivi valgusjõud F/mingi_number. Mida väiksem on mingi_number(seda nimetatakse avaarvuks), seda rohkem valgust ajaühikus filmile jõuab. Punktikujuliste tähtede saamiseks ei tohiks säriaeg olla 50 mm fookuskaugusega objektiivi kasutades pikem kui 10-15 sekundit - siit tuleb välja, et mida väiksem on avaarv, seda nõrgemaid tähti 10 sekuni jooksul jäädvustatakse. Muidugi aitab tundlikuma filmi tarvitamine.
Avaarv 4 ja ISO 400 tundlikusega film peaks mõnesekundiliste säriaegade korral andma samasuguse tulemuse nagu avaarv 2.8 ja ISO 200 film või avaarv 5.6 ja ISO 800 tundlikusega film.
Tingiv kõneviis seetõttu, et filmid kannatavad häda käes, kus 10 sekundilise säriajaga ei tumene negatiiv 10 korda rohkem võrreldes 1 sekundilise säriajaga. Erinevatel filmidel on see efekt erinev, tundlikumatel filmidel harilikult suurem (film tumeneb, nagu oleks tegelikult säritatud näiteks 9 sekundit). Kui kasutada 100 tundlikusega filmi 20 minutilise säriajaga, püütakse rohkem valgust kui 800st filmi kasutades. Suurema tundlikusega filmide eelis on (suhteliselt) lühikeste säriaegade korral (harilikult kuni 5 minutit).
Loomulikult muutub suurema tundlikusega filmi kasutamisel pilt teralisemaks. 400 tundlikusega film sobib taeva pildistamiseks kenasti. Võiks suisa ütelda, et tegu on kuldse keskteega.
Fotoaparaadile lisaks oleks vaja kaugavajat ja statiivi. Hädapärast saab ilma nendeta ka hakkama.
Vaata ka meteooride pildistamise lühijuhendit
| 01.12.2002 |
Spiika, Kuu, Veenus ja Marss |
Helle |
Ootamatult saabusid meile mõned selged päevad. Ja täpselt õigel ajal -- novembri viimased ja detsembri esimesed hommikud näitavad meile väga ilusat planeetide seisu -- kitsas kuusirp rändab kahest meie naaberplaneedist mööda.
Kaks pilti 1. detsembri hommikust (Jaak Jaaniste fotod):
 |
 |
| Kell 6:23. Veenus, Marss ja Kuu (kena tuhkvalgusega). Lisaks on pildile jäänud Spiika, Neitsi tähtkuju peatäht. |
Kell 8:00, päikesetõusuni on jäänud 35 minutit. Isegi Marsi ja Spiika leiab veel üles. |
Tegelikult on sellist kuusirpi hea tahtmise ja normaalse nägemisega võimalik näha kuni Kuu loojumiseni. Ja ka päeval Veenust näha pole siis raske, sest Kuu on ju hea orientiir.
2. detsembril on Kuu Veenusest möödas (st vasakul, Päikesele lähemal), sirp on veel kitsam. Päris päeval on teda raskem leida, aga hommikul säravad kõik neli pildikangelast jälle koidutaevas.
| 22.11.2002 |
Meteooridest |
Tarmo |
Tere,
Kas keegi valgustaks midagi täpsemalt tänahommikustest uudistest läbi lipsanud meteoriidist, mis tähesaju hommikul Vilsandi lähedal alla prantsatas.
| 19.11.2002 |
Esimesed pildid |
Anti ja Tõnis |
19. novembril Veskimõisas tehti päris palju pilte, siin näete neist kahte.
Tõnise pilt. Säritatud, kuni arvasime et, meteoor sai pildile.
Anti pilt. Säriaeg 5 minutit. Meteoore võite siit kokku lugeda päris mitu.
|
 |
 |
| See pilt veidi teistes värvides |
Sama pilt, kõrgpääsfiltriga töödeldud
|
| 19.11.2002 |
Leoniidid |
Tarmo |
...jäid seekord nägemata, kuna Tallinna kandis oli ilm ikka totaalselt pilves ja sadas nõrka vihma.
Siit ka palve, kui kellelgi õnnestus neid siiski lisaks nägemisele ka pildile või veel parem videole saada, oleks jube tore neid kuskil ka avalikult vaadata.
| 19.11.2002 |
Leoniidid 2002 |
Tõnis Eenmäe |
Me nägime! Meie on seekord Tartu Tähetorni
Astronoomiaringi vaatlejad. Kella kuue paiku hommikul oli
Põlva ning Otepää vahel tükati selge taevas
ning meteoore tuli peaaegu nagu oavarrest.
Vahel minutis ikka päris mitu tükki. Esialgsel
hinnangul pisikese ajavahemiku kohta: ca 60
langevat tähte 7 minuti jooksul.
Kolm kaamerameest oli ka kaasas - näis, mis
välja tuli.
Digifotot leoniidist saada ei õnnestunud. Mõni pilt sellest hommikust siiski:
 |
|
Kuu oli kell kuus juba üsna madalal, ei seganud meid eriti.
|
 |
|
Enne päikesetõusu on läänekaares näha Veenus (kõige heledam), Marss (ülemine) ja Neitsi tähtkuju peatäht Spiika.
|
 |
|
Mõned meist.
|
Väga abiks veebileht teleskoobi valijale on:
http://www.cloudynights.com/ Seal kiidetakse väga TAL-2 ja TAL-200K teleskoope. Ilmselt põhjusega.
Oma kogemustest:
TAL-1(M) on väga hea teleskoop. Kui natukene vaeva näha, pea ideaalne. Vaeva nägemise all pean ma silmas telgede timmimist (et ei oleks loksu) ja kollimeerimist (iga Newtoni tüüpi teleskoop vajab vahel optika "sättimist" (mis on küllalt lihtne)).
Plussid:
Hästi varustatud
Hea optikaga
Vastupidav ning päris hea mehaanikaga
Korraliku pakendiga
Miinused:
Küllalt raske (bussiga seda päris suurt kasti ei transpordi)
Ilma mootorita versioonil saab teleskoopi tähe järgi kruvida ca 15 minutit (pildistamiseks vähe!)
Peafookuses ei ole võimalik tavalise fotoaparaadiga pilti teha.
Siiski on tegu tõesti hea teleskoobiga. Pildistada on temaga ka võimalik:
Ikeya-Zhangi pilt on tehtud just Mizari ehk TAL-1 abil gideerides. (Fotoaparaat oli teleskoobi "peal", objektiiv 200mm fookusega, säriaeg 9 minutit).
TAL-120(M) suhtes olen hetkel natukene ettevaatlik. Mul paluti üht sellist teleskoopi testida (teleskoop oli muretsetud mingeid kummalisi kanaleid pidi). Monteering on sisuliselt sama, mis TAL-1'l, mootoribloki küljes on nupp, mida saab kasutada käsitsi peenliikumise tekitamiseks (teleskoopi saab kasvõi mitu päeva järjest tähel hoida). Toru on märgatavalt lühem ja peegel 10 mm (?) suurema läbimõõduga.
Plussid:
Lühike toru
Kerge kaal
Peafookuses pildistamise võimalus
Mootori olemasolu
Miinused:
Peapeeglit ei saa kollimeerida! Peegli hoidja on jäigalt surutud teleskoobitoru alumise otsa ja kinnituskaane vahele. Peegel on hoidjas jäigalt fikseeritud. Kinnituskaan keeratakse peenikese vindiga otse alumiiniumtoru külge (mis tähendab, et peegli puhastamise korral on suur oht vint maha keerata!).
Sekundaarpeeglit ei saanud ka reguleerida.
Peafookuse teleskoobi torust välja toomiseks (pildistamine!) kasutatakse fokuseerija põhjas negatiivset läätse, mille kvaliteet oli halb (maha koorunud vääristus). Samas võis see olla ühe konkreetse eksemplari probleem. Kuid lääts tekitab kromaatilist aberratsiooni.
Barlow lääts erakordselt kehva optilise kvaliteediga.
Peapeegel olematu optilise kvaliteediga peegli pinna viga 1/4 lainepikkuse ühikut, vaja oleks vähemalt 1/8! Eriti hull oli olukord veel seetõttu, et peegli fookuskaugus on suht lühike. Lisalääts fokuseerija põhjas peaks tõenäoliselt mingil määral peegli kehva kvaliteeti kompenseerima.
Tegin selle teleskoobiga ka testvaatlusi. Tulemused - kaasas olnud Barlow lääts oli kasutuskõlbmatu. Enne teleskoobi tund aega väljas seismist oli kujutis mitmekordne (päriselt ei paranenudki). Kuigi oli päris hea ilm, ei olnud Saturn ja Jupiter kuigi head - Cassini lõhe Saturni rõngas nähtamatu, Jupiteril näha vaid kõige laiemad pilvevöödid. Samasuguse atmosfääri seisukorra juures on kõik (khm, kui nad on olnud kollimeeritud ;-) TAL-1 teleskoobid andnud väga hea pildi. Kahjuks ei proovinud poolitada kaksiktähti (Epsilon Lüüra näiteks). Kuu serv oli värviline.
Ei tahaks seda teleskoopi julmalt maha teha, kuid ettevaatuse mõttes peaksid teleskoopide tarnijad ühte (?) eksemplari katsetama. Kui tõesti oli tegu kõveraid teid pidi saabunud praakeksemplariga, on optikasse puutuv mõistetav. Kollimeerimise võimatus on siiski tõsiseks puuduseks.. Samas väidetakse, et suur osa astronoomiahuviliste teleskoope on kollimatsioonist väljas :-)
Ikka ei väsi lisamast - kõik astronoomiahuvilised, kel on teleskoop - ärge kõhelge oma muljeid teleskoobi ning vaatluste kohta avaldada! Niimoodi saavad teised huvilised mingi ülevaate. Loomulikult ka meie.
| 13.11.2002 |
TAL teleskoobid |
Martin |
Head teleskoobihuvilised!
Kuivõrd esialgu tekib teleskoopide kohta kindlasti palju küsimusi, siis meili saatmine aadressile taevatoru@solo.ee ei tähenda automaatset tellimuse esitamist, vaid see on ka koht, kuhu oma küsimustega pöörduda. Paljud teist on tehnilistes küsimustes kindlasti palju pädevamad, kuid mis TAL teleskoopidesse puutub, siis püüan anda oma parima, et rahuldavalt vastata.
Võrreldes Soome suguvendadega oleme palju paremas seisus - nende astronoomiaklubi URSA müüb vaid kolme TAL mudelit ja neidki tunduvalt kallimalt kui meil (Tal-1 420 EUR - 6570 kr, mootoriga Tal-1M 570 - 8920 kr, mootoriga Tal-150PM 1000 EUR - 15650 kr).
Väljatöötamisel on teleskoobi laenutus koolidele, eraisikutele ning koolidele sooduspakett teleskoobi ostul.
Selget taevast!
PS Marss läheneb! Ostke praegu teleskoop, 2003 augustiks on asi nii käpas, et saate punasest naabrist ise pilte teha, sest enamusel TAL mudelitel on fotokaamera külgemonteerimiseks vajalikud vidinad kaasas.
Rahvusvahelise Meteooriorganisatsiooni pressiteate kohaselt on ööl vastu 19. novembrit oodata leoniidide meteoorivoolu (Leonid shower) tugevnemist tähesaju tasemele (storm level). Voolu intensiivsuse rahvusvahelise näitaja ZHR (Zenithal Hour Rate, tunniarv seniidis) järgi väljendatuna kasvab intensiivsus kuni 3500 meteoorini tunnis, maksimumidega kell 04.00 ning 10.30 maailmaaja (UTC) järgi.
Eestist on nähtav esimene maksimum kell 6.00 Ida-Euroopa talveaja järgi. Päike on sel ajahetkel 16 kraadi allpool silmapiiri ning tõuseb 19. novembril kell 8.10 (Tallinnas 8.24). Vaatlust segab täiskuu, mis loojub kell 7.05 (Tallinnas 7.19); seetõttu tuleks valida vaatluskoht, kus läänetaevas on metsa või hoonete poolt varjatud.
Soodsate vaatlustingimuste korral (selge taevas, kõrvalise valguse puudumine) on lootust näha palja silmaga kuni 20 meteoori minutis. Prognooside kohaselt on heledate (enam kui -2 tähesuurust) meteooride osakaal seekord tavaliselt suurem, ulatudes kuni 4 protsendini koguarvust (üks hele "tulekuul" iga minuti kohta).
Tähesaju prognoositav kestus, nn. "ajaline poollaius" (FWHM, Full Width at Half Maximum) on umbes 2 tundi. Seetõttu on mõtet vaatlust alustada juba paar tundi varem, kui voolu intensiivsus on kasvanud kolmandikuni maksimaalsest. Aga esimesed "tulekuulid" peaks näha olema juba kesköö paiku, kui Lõvi tähtkujus asuv radiant (koht taevas, kust suunast tulevad meteoorid) on silmapiiri kohale tõusnud. Kell kuus on Lõvi kõrgel lõunataevas.
Omal ajal meil levinud kooliteleskoobid Miitzar võivad ehk varsti saada parendatud-täiendatud konkurente. Vene optika ja teleskoobid on ikka head olnud, hinnad aga lääne omadega võrreldes meile vastuvõetavamad.
Vene teleskoopidega saab lähemalt tutvuda saab leheküljel www.telescopes.ru, hinnad-pildid ja veidi muud infot on valmival
kodulehel www.aspiron.ee/telescope
Kui kiiresti saata meil aadressile taevatoru@solo.ee, loodavad maaletoojad
uue TAL teleskoobi isegi enne jõule kätte toimetada!
Lisaks lubatakse enne jõule tellijad kingituseks kaasa Eesti Taevaatlas ja
Tartu Tähetorni Planisfäär!
Hinnatabelist leidsin sellised numbrid:
Alkor 3200 TAL-150PM 12100
TAL-M 4200 TAL-100R 8900
TAL-1 5900 TAL-100RM 11800
TAL-1M 7700 TAL-100RS 10100
TAL-2M 13600 TAL-100RS 10100
TAL-150P8 15600 TAL-100RSM 12900
TAL-150P 9600 TAL-150K 19000
TAL-200K 25400
|
