Vaatleja
Lugejakirjad (5 / 2005)
31.10.2005 ... wr

Jap. Tallinna lähedal on täitsa kenad. Soojad riided kindlasti selga!

31.10.2005 Virmalised Ivo

Vaatasin peale 19:00 väljas põhja taeva kohal õrn rohekas viirg. Praegu olin (21:30) väljas ja virmalised lähevad järjest tugevamaks. Nüüd on isegi näha mõned sambad.

31.10.2005 Mingi meteoorivool? Tarmo

Terekest. Käisime 29 vastu 30 oktoobri öösel suurema seltskonnaga kala püüdmas ning nii mõnedki panid tähele, et ebatavaliselt palju on "langevaid tähti". Sai siis ka pilk rohkem taevas hoitud ning tõesti, veendusin ja nägin neid isegi.

Maksimum võis olla kuskil kella kolme-nelja paiku ja püüan kirjeldada ka nende lähtekohta - seniidist vast mingi 15 kraadi lääne pool ja põhiline langemissuund oli ka lääne poole.

Koht oli astronoomilisteks vaatlusteks ideaalne, kuna puudus täielikult valgusreostus ja nii tähist taevast näeb ikka harva.

Toimetuselt: Tavaliselt segab meteooride nägemist valgusreostus või Kuu. Tõeliselt pimeda taevaga on neid pea alati näha päris palju.

Et kell 4 on läänes hoopis teised tähtkujud, kui olid näiteks kell 1, siis on raske täpselt öelda, millise voolu meteoorid need langevad tähed põhiliselt olid. Ja küllap oli seal ikka midagi igast praegu aktiivsest meteoorivoolust.

Praegu on aktiivsed orioniidid ja tauriidid, viimaste radiant on neil päevil üsna Marsi juures. Ka juhuslikke, nn sporaadilisi meteoore on novembris-oktoobris rohkem kui muul ajal.

30.10.2005 iriidiumi sähvatus footon

Mahtras sai uuritud iriidiumi sähvatusi ja leidsime sobiva (-7m), mida vaadelda - pildistada. Esimene vaatlus ebaõnnestus, sest sai kella valesti arvestatud. Läksime siis tund hiljem kaema ja ennäe seal ta oligi. Jäin paar sekundit pildiga hiljaks. iso200, säri 30s. Tulemus esimese korra kohta on selline:

19.10.2005 tähetarkus Mahtras Taevatoru

Mahtra Rahvakool on taas kokku pannud huvitavate esinejatega kava.

Seekordne on pühendatud planeedile Marss. Juttu räägivad Tõnu Tuvikene, Mare Kõiva, Enn Kasak. Muusikalise vahepala eest hoolitseb Urmas Sisask.

Kindlasti on kohal ka teleskoobid, millega selge taeva korral "peasüüdlast" ja muudki vaatame. Valik astronoomiaalast kirjandust ja ajakirju, millega kohapeal tutvuda saab. Nõuanded teleskoobi ostmiseks jne.

Lähem info: klõpsi siia!

16.10.2005 Taevakalender vanamees

Oi,oi,poisid-tütrikud, taevakalender ikka veel vana!

Toimetuselt: Ega vabandused ei aita, aga nüüd on midagi 'Tähistaevasse' jõudnud : oktoobrilõpu taevas.

11.10.2005 Võhiku arusaam. Arne Hannus

See tähendab, et seniseid vaatlusi on võimalik mitmeti tõlgendada.

Väga sage nähtus teaduste ajaloos!

10.10.2005 Good bye Dark Matter, Hello General Relativity Rene

Kas see tähendab, et tumedat ainet/energiat ei olegi ?

http://www.cerncourier.com/main/article/45/8/8

"The CERN newsletter reports that a new paper by scientists at the University of Victoria has demonstrated that one of the prime observational justifications for the existence of dark matter can be explained without any dark matter at all, by a proper use of general relativity! What does this imply for cosmology and particle physics, both of which have been worrying about other aspects of dark matter?"

10.10.2005 Virmalised seenno

Virmalised olid tõesti, õnnestus ka endal Tartust näha, aga palju tagasihoidlikumaid kui fotodel. Ainult rohekas helendus põhjas ja korra ka madalad sambad vms.

10.10.2005 virmalised footon

7/8 öösel olid ilusad virmalised:

     

07.10.2005 Eclipse 2006 Simba

Kas oleks huvilisi minna Liibüasse päikesevarjutust vaatama? Mitmekesi oleks vähe odavam ja ka tehnikat saaks paremini tassida. Asi pole odav, aga poovida võiks. Asukoht on ca 150 km max kohast.

04.10.2005 varjutus Faxwell Maraday

Taaralinnas sai koolis lastele siis varjutust näidatud, vahetunnis söökla ees oli rahvarohke, järjekord liikus kiiresti. Kasutasime baaderi filtrit mida hoidsin käes, siis sai vastavalt kasvule instrumendi kõrgust reguleerida:). Tunnis sai ka selgitatud rõngakujulise varjutuse olemust.

03.10.2005 3.oktoobri päikesevarjutus Hiiumaal:) Rait Tubala

No tervist ka minu poolt! Hommikul ärgates nii 8 ajal oli küll taevas täiesti pilves ja ilm udune:( Seda rohkem aeg/tunnid mõõdusid 9,10,11 ja ilm selgines peaaegu täiesti!:) Mõned üksikud laisad rünkpilved ujusid korra üle taevalaotuse. Kahju ainult, et meie maal oli ainult osalisena näha ja just tööpäeval. Oleks võinud rohkem päikest katta:)(Aga jah-"0leks" on üldse üks paha poiss) Tunnike sai vaadeldud, (12:00-13:00) nii otse visuaalselt kui projekteeritud. Sai ka mõned pildid tehtud afokaalselt--[väikese defektidega on, aga pole hullu] Selge ja sooja sügise jätku!

http://www.zone.ee/tahistaevaz-galerii/03.10.05.htm

03.10.2005 virmalised ja päikeseplekk 0808 Anonüümne

see asi on nii lahe et piss tuleb püksi

03.10.2005 3.oktoobri päikesevarjutus Tartust seenno

Tartus oli kell 11.31 suht lootusetult pilves, aga juba 11.40 ajal ilmusid heledamad vahed. 11.45 nägin esimest korda ähmaselt päikseketast, millest paremalt märgatav tükk "ära hammustatud". Edasi paranes ilm kiirelt. Jälgisime Hurda pargist seda koos paari huvlisega kuni keskmomendini 12.27. Vahel oli päris selge, enamiku ajast hõredad ülemisi kihi pilved veidi ees. Aga nägi ilusti ja sai ka pildistatud. Varjutuse teise poole ajal oli juba selge ja sinine taevas igal pool praktiliselt ja pidev päiksepaiste.

03.10.2005 Varjutus linnahallis Max

http://www.telescope-baltic.com/Gallery/Events/solar_eclipse_2005_10_3/solareclipse10_2005.html

03.10.2005 Nägin! Tarmo Tanilsoo

Kuigi varjutuse esimene pool oli tõsiselt pilvede poolt häiritud, õnnestus keskmoment mul ära näha. Varjutuse teine pool oli näha raskusteta. Märgatavat hämardumist ma ei näinud.

Alljärgnev pilt on joonistatud visuaalsetele vaatlustele tuginedes. Üritasin selle teha nii täpselt kui võimalik.

03.10.2005 Päikesevarjutuse vaatlemine Lagujas Tarmo Tanilsoo

Tere kõik!

Tubli 12 minutit on minu telefoni andmetel varjutuse alguseni veel jäänud. Olukord on siin suhteliselt kurb, kuigi tahmaklaas on vaatlemiseks valmis. Loodame, et pilvkate hõreneb. Praegu jälgin Madridi weebikaameraid

01.10.2005 Päikesevarjutus 29.märtsil 2006 Helle Jaaniste

Loodame selget ilma esmaspäevase (3.okt) päikesevarjutuse vaatamiseks!

Valmis sai ka lehekülg kavandatava türgireisi kohta - teatavasti toimub 2006. aasta 29.märtsil täielik päikesevarjutus. On plaan seda vaadata Türgis, täisvarju piirkonnas.

Vaata, mõtle ja tule kaasa: http://www.obs.ee/tyrgi2006/

29.09.2005 ... Uitaja

Täna 29.09 ca 19.20 oli taas boliid nähtaval! Tõenäoselt idakaares ( liikuvas autos võõral maastikul - seetõttu ei taha täpsustada). 19.20 oli taevas veel hele, kerges pilvkattes ning ka läbi selliste viletsate tingimuste oli näha ca 2 sek langev boliid.

28.09.2005 Päikesevarjutus 3. oktoobril seenno

Eks näeb, mis ilm toob, omal suht tähtis seminar koolis esmaspääv küll alates 12.15, aga varjutuse alguse ja peaaegu max faasi peaks jõudma enne ära näha kui ilm lubab muidugi.

Ja panin ka veidi materjale selle varjutuse kohta oma kodukale:

http://www.zone.ee/funnelcloud/uudis_05_09_25.htm

Toimetuselt: Autori loal panime artikli päikesevarjutusest ka 'Vaatlejasse', rubriik 'Päikesesüsteem'.

28.09.2005 3. oktoobri päikesevarjutus Tarmo Tanilsoo

3. oktoobri lõunasel ajal on niisiis Eestis võimalik jälgida osalist päikesevarjutust. Varjutus algab kella 11:29 ajal ja lõpeb natuke pärast kella 13:23 paiku... Nii näitab vähemalt minu mobiilis olev varjutuse faaside arvutamise programm...

Kellelgi plaane on esmaspäevaks? Ise olen kindlasti õues, kui ilm lubab.

27.09.2005 vaatlus ja boliid footon

Ka mina koos huvilistega nägime eile 27.09 kell 23+ boliidi, mis liikus aeglaselt ja väga heledalt(-5m) andromeedas(And) ning kolmnurga(Tri) juures lagunes mitmeks tükiks. Ja oli pikalt ohhetamist ja ahhetamist. Tegelikult vaatlesime samal ajal teleskoobiga Sõela(M45). Vaatlesime veel M31, M13, M57, M92, M56, selle otsimine võttis rohkem aega kui M92 oma, ja ka Marssi. Peale selle oli veel ka põhja kaares virmalisi näha.

27.09.2005 veel natuke quelle teleskoobist Jüri Ivask

Paraku on jah nii, et need 60mm refraktorid jagunevad seinast-seina - väärt instrumentidest, mida võib vaatlustest vabal ajal klaasi taga eksponeerida kuni "rämpsteleskoopideni" välja. Mis klassi see Quelle Arkturus kuulub, tuleks katseliselt kindlaks teha. Kas Quelle lubab kaupa katsetada ja mittesobimise korral tagasi saata nagu näiteks Anttila? Cloudynight veebilehelt leiab huvitavat lugemist ühe odava 60 mm apertuuriga refraktori kohta. Paraku ammendub isegi korraliku konstruktsiooniga niisugune teleskoop üsna ruttu: jõukohased talle on Kuu, heledamad planeedid ja mitmiktähed (ehkki ka ainult neile spetsialiseerudes jätkub tegemist paljudeks-paljudeks öödeks).

26.09.2005 Teleskoop Taevatoru

hr Vanamees
Kirjutasin Teile ka e-kirja aadressile. Kui ikka huvi on selle teleskoobi vastu, siis võiks asja konkreetseks ajada.

Võiks ju olla, et esimene sissemakse oleks kolmandik koguhinnast (700 kr). Cargobussiga Tallinnast Kuressaarde saatmine peaks maksma 94 krooni.

Äkki saad mõne naabrimehe ka kampa :-)

Praegu on Marsi vaatamiseks jägneva 13 aasta parim aeg.

25.09.2005 Arvatavasti boliid jah! Robert Matjus

Tere, Taimo!

Kaali kokkutulekul olles nägin analoogset asja - "langev täht" kirdetaevas, mis lendas kagu suunas, vaadates muidugi seda kui tasandil liikuvat objekti. Aeg samuti ca. 2 sekundit. Tookord jõuti järeldusele, et tegu on boliidiga. Võimalik, et ka nüüd?

24.09.2005 ... :)

Ehk oli tegu boliidiga?

23.09.2005 Meteoor? Taimo

Eile kell 22.40 nägin Kuusali vallas kirdetaevas objekti, mis kiiruse ja trajektoori poolest meenutas meteoori, kuid heleduse poolest ilutulestikuraketti. Objekt oli nähtav umbes 2 sekundit, põles tähtedest oluliselt heledamalt pisut roheka valgusega. Tundus, et nägin ka suitsust põlemisjälge. Eelneva põhjal võikski arvata, et tegu on ilutulestikuraketiga, kuid objekt liikus suurel kiirusel diagonaalis ülalt alla. Tetavasti saavad ilutulestikuraketid kiirenduse tõusu ajal ning langevad ülalt alla väiksema kiirusega. Lisan veel, et taevas oli kerge pilvevine ja Kuu valgustas. Mida arvate? Kas võis olla tegu mõne suurema meteooriga, mis sügavale atmosfääri jõudis või siiski pürotehnilise vahendiga?

21.09.2005 ... Ülo Kestlane

1997. a. 25.-26. ja 26.-27. septembri öödel sattusin Saaremaal olles jägima suhteliselt aktiivset meteoorivoolu, mida ma nüüd hiljem ei ole ühestki radiantide kataloogist leidnud. Tookord loendasin meteooride tunniarvuks vastavalt 30 ja 12. Meteoorid olid kiired, valged, meenutasid perseiide, kuid ähmaste piirjoontega. Radiant paiknes beeta Persei lähikonnas. Heleduselt jäid kõik nähtud meteoorid tähesuuruste plusspoolele.

Soovitan kõigil meteoorihuvilistel toimetada vaatlusi alates 23. septembrist.

Minu märkmetega paberileht oli aastateks peitu pugenud ning mälu ei suutnud vahepeal toonaste vaatluste kuupäevi taastada. Seetõttu ka hiline teadaanne.

Toimetuselt: Imo teadete kohaselt sobiks see meteoorivool kokku delta-aurigiididega ja nn septembri perseiididega. Visuaalsel vaatlusel olevat need voolud raskesti eristatavad. Delta aurigiidide radiant on Veomehe Kapella ja Perseuse vahel, rohkem meteoore on selles voolus loendatud aastatel 1935, 1986 ja 1994. Aga et voolu on jälgitud vähe, siis võisid mõned rikkad aastad jääda ka märkamata. Vool on aktiivne 5.sept -10 okt., maksimum 9.sept. Nõrka maksimumi oodatakse ka 23. septembril, tunniarv kuni 3 meteoori.

Sel aastal segab vaatlust Kuu.

21.09.2005 palun kergemat karistust vanamees

Andke mulle vanale seniilile andeks,et ei märganud kohe linki ega seda avanud.Anulleerin oma eelmise üllitise va see,mis tasumisse puutub.Pilt on õnneks eesti keeles aga inglise keelt ma kahjuks ei valda.

21.09.2005 huvitav vaanamees

Paneb päris mõtlema. Küsimusi tekib kah omajagu - on see uus või kasutatud, on tal kellamehanism ka küljes, on ta peegel- või läätsteleskoop (ehk saaks pilti ka näha),muide jalaks või statiiviks on mul olemas täitsa korralik geodeesia-aparaatide jalg.Ja lõpuks- ega ma üle 300kr.kuus ära anda ei saa.Oleks huvitav teada,kus see instrument asub ja kuidas selle Kuressaarde saaks toimetada, juhul kui kaubaks läheb?

21.09.2005 teleskoop Taevatoru

Vanamees,
SELLINE TELESKOOP oleks pakkuda hinnaga 2100 kr ja võiksime tasumise mitmesse ossa sättida.

114 mm on ikka 114 mm :-)

21.09.2005 Relatiivsus praktikas vanamees

Kõigepealt suur tänu,et võtsite vaevaks vanamehele vastata! Loen siin praegu teie asjatundlikke nõuandeid +2 prillidega, mis maksid kõigest 9,90 eeku.Selle raha eest ei võta ühe korraliku optikapoe müüja minu teregi vastu. Korralikud prillid maksavad vähemalt tonni,aga näe minusugune santlaager saab ka niisugustega edukalt hakkama. Vot just rahakoti taha asi pidama jääbki.

20.09.2005 Odav teleskoop = vilets teleskoop J

Ostsin ise kunagi ühe "kaubamaja" teleskoobi. Maksis teine kolm korda rohkem kui siin mainitu. Midagi tõsist temaga teha ei saa. Kujutisted on äärest värvilised ja üle 30x suurenduse see aparaat välja ei kannata(pilt läheb liiga koledaks). Süvataeva objekte temaga vaadelda ei saa, planeetidest näitab ära Saturni rõnga, Jupiteri kuud ja ka paar triipu Jupiteril ning Veenuse faase olen kah vaadelnud. Aga siiski on tegemist liiga viletsa riistaga, mis ammendab ennast esimese vaatlusega. Olles ise sellise teleskoobi omanik ei saa ma seda teistele soovitada. Parem on tõesti osta korralik binokkel.

20.09.2005 teleskoop Taevatoru

Newtoni säästuteleskoopidest tuleb paari päeva jooksul teleskoop.com foorumisse uudis, siis saab hinna ka teada.

Aga see Quelle Arcturus ei vääri paraku oma taevase nimekaimu au ja hiilgust :-(

20.09.2005 375eeku teleskoop? juhe

vanameest huvitava teleskoobi leidsin aadressilt: http://www.quelle-international.com/ee/q2r/jubilum/freizeit/o-/o-/o-/o-//p-5/m-32623/o-/index.html# On see tõesti nii halb, et võib parem raha minema visata või lastele mängimiseks ikka kõlbab? Newtoni säästuteleskoope ei suutnud leida/ei osanud otsida :(

20.09.2005 Anni ja vanamees Taevatoru

Anni, see kollane seal kirdesuunas peaks olema planeet Marss. Samas on seal suunas (väheke rohkem põhja pool) ka hele täht Capella.

Vanamees, ma ise oleksin sellise hinnaga teleskoobi osas väääga ettevaatlik. Ma pole konkreetselt seda eksamplari küll näinud, aga suure tõenöosusega on sel tagasihoidlik apertuur, ebastabiilne kolmjalg, madalakvaliteedilised okulaarid (korralik okulaar maksab umbes sama palju või rohkemgi kui see "teleskoop" kokku) jne.

Kui soovite aegajalt ühtteist vaadata, siis äkki sobib teile hoopis üks korralikum binokkel (10x50, 9x63, 15x80 vms)?

Mul endal on saabumas mõned nö säästuteleskoobid - 114 mm Newtonid. www.teleskoop.com

20.09.2005 ... Rait

Teleskoobist et mis on tehnilisedandmed/võimed? - tutvu. Hind on vähe jah:)

Annile - see kirdetaevast tõusev hele punakas täht on ehk Marss:)

20.09.2005 tähistaeva kaart anni

Olen alati huviga vaadanud tähistaeva kaarti ja lugenud kus asub miski planeet, mida ka palja silmaga näha võiks. Kaardi all mõtlen sellist lihtsustatud joonist. Aga nüüd pole ammu olnud enam ei joonist ega juttugi. Miks? Viimane selgitav jutt on juunikuust kui oli nii valge, et midagi näha polnudki. Nüüd vaatan ja nuputan-mis suur kollane täht see õhtul kirdesuunast tõuseb? Aga lugeda ei oska kusagilt.

Toimetuselt: Viga on parandatud, panime rubriiki 'Tähistaevas' pisikes jutu ja paar pilti septembritaevast.

20.09.2005 Andke nõu vanamees

Tere poisid tütrikud! Viimases QUELLE reklaamivihikus lk.27 pakutasse läätsteleskoopi "Arcturus" hinnaga 375,- (enne 499,-).Huvitav on see mingi tööriist ka, või lihtsalt laste mänguasi. Kirjutatud on küll,et "Mitte ainult harrastusastronoomidele" aga noh kas nüüd nii väikse rahaga? Amatöörastronoomi austavast tiitlist olen ma päris mitu kraadi madalamal, lihtsalt vahete-vahel kiikaks, midä taivaan.

18.09.2005 Lehti ilmestynyt Seppo Linnaluoto

Tähtitieteellinen yhdistys Kirkkonummen Tere! Komeetta julkaisee Komeetan pyrstö -lehteä. Siinä on juttu suomalaisten Eestin matkasta tähtitieteen harrastajien X Eestin kokoukseen (Astronoomiahuviliste X üle-Eesti kokkutulek) sekä juttu Suomessa pidetystä Cygnus-tapaamisesta, johon Imre Treufeld osallistui. Lehden HTML-versio on osoitteessa: http://www.ursa.fi/yhd/komeetta/komeetta3-2005.htm Lehdestä on myös pdf-versio osoitteessa: http://www.ursa.fi/yhd/komeetta/komeetta3-2005.pdf

16.09.2005 Veel OFOdest. Arne Hannus

Kuskil vilksas teade, et Mehhikos pole registreeritud ühtegi kontakti tulnukatega. SELGE - inimene näeb seda, mida usub. Tegelikkusega pole siin midagi tegemist.

15.09.2005 UFOd Kanal 2-s Taevatoru

Kui kedagi juhtub huvitama, mida skeptikutel on kosta selle Robert Kiviat'i poolt produtseeritud neljapäevaõhtuse dokfilmi "UFO's, The Best Evidence Ever Cought on Tape" kohta, siis siin kriitiline artikkel ajakirjas Skeptical Inquirer.

Kes otsib, see leiab mõistuspärased vastused kõigile nö "ümberlükkamatutele" tõenditele. Näiteks need Saksamaal Greifswaldis nähtud UFOd osutusid sõjaväe valgustusrakettideks, mis langevarjuga aeglaselt maa poole langedes pommitamiseks mõeldud objekte valgustavad. Tegu oli siis veel Varssavi pakti liikmesriikide harjutusega, mida sel ajal Ida-Saksas külas olnud lääne-sakslased juhtusid pealt nägema.

14.09.2005 Virmaliste hoiatus Vaatleja

Päikeseplekkide ala 808 purskas eile (13. sept.) vähemalt kaks korda ja üks neist pursetest oli tugev ning suunatud Maa poole. Seega on täna -homme võimlikud virmalised ja geomagnetilised tormid.

14.09.2005 ... süstik

Kanal2 "Conspiracy Theory - Did We Land on the Moon" Kuu-vandenõu filmi "tõestusi" tehakse pihuks ja põrmuks näiteks siin: http://www.badastronomy.com/bad/tv/foxapollo.html

Tore vaatamine (kas meediat saab uskuda?) on ka prantslaste vandenõufilmi-paroodia "Opération lune": http://www.imdb.com/title/tt0344160/

13.09.2005 Virmalised Taimo

Vaatlesin virmalisi Kuusalu vallas 10.09 kell 22.20 - 22.50. Virmalised olid põhjakaares ja rohekat värvi. Horisondi kohal oli ühtlane roheline helendus ning sealt kerkisid ja kadusid püstised kiired. Pilti tegin kahjuks alles siis, kui ilusam vaatemäng juba läbi oli:

12.09.2005 c-310 Rait

Ka mina ootasin virmalisi laupäeval, kui ka pühapäeval. Mitte midagi ei olnud näha! Iga natukese aja pärast käisin uksepeal. Mis moodi ma ei näe!?!:( tegelikult kas on selles mingi konks või? See plekk 798 üks suurem plekk üle pikaaja ja sealt võib veelgi virmalisi "tulla".

Tegin ka pühapäeval laigust 798 pilti - läbi 12x binokli.(kaamera kompakt - ei oska midagi pildi andmete kohta öelda)


Päikeseplekk 798 kell 13.29, 11.09.05
Pilt suuremalt.

Toimetuselt: Pilt on väga ilus.

Aga virmaliste nägemisest

Esiteks - kas see uks on ikka põhjapoolne?
Teiseks - kui kaua Sa seal vaatasid?

Meie tavalised virmalised ei ole eriti tugevad, ja ka mitte eriti värvilised. Vahel piirduvad nad ainult helendava kaarega põhjataevas. Sellest võib siis aeg-ajalt tekkida sambaid ja kiiri mis mõne aja pärast jälle kaovad. Kui nüüd satud vaatama vaiksel momendil, võib see nõrk helendav kaar tähele panemata jääda. Eriti kui astud õue vaid hetkeks -- silm pole pimedusega veel harjunudki. Tähedki hakkavad ju õieti särama pikemaajalisel (rohkem kui 5 minutit) väljas viibimisel.

Aga virmalisi loota ja oodata võib praegu igal selgel õhtul. Nagu Eestimaalgi tehtud piltidelt näete, plekk Päikesel on suur. Kas me ka tugevaid üle-taeva-virmalisi näeme, seda näitab aeg.

12.09.2005 virmalised ja päikeseplekk 0808 Jüri Ivask

Laupäeva õhtul õnnestus siis virmalisi näha. Põhjasuunas oli taevas hele kaar ning kaarest ulatusid umbes põhjanaela kõrguseni heledad sambad, mis püsisid mitmeid minuteid. Sambad olid nii kitsad kiiretaolised, kui ka laiade lintidena. Vaatlus algas 22:30 ja virmalised olid jälgitavad kuni umbes 22:50ni.

"Süüdlaseks" siis päikese aktiivne piirkond nr. 0808. Pühapäeval tegin temast pilti ka :

Kellaaeg 15:30; säriaeg 1/160 sek.; f/3.2.

Kaamerat hoidsin käsitsi instrumendi okulaari juures.

Instrument nägi välja niisugune.

65 mm apertuuriga f/12.8 Maksutov-Cassegrain kiiker ja varustatud saadaolevaist kõige tumedamast keevitusmaski klaasist tehtud filtriga.

11.09.2005 Päiksepurse seenno

Midagi on igal juhul nüüd Maani jõudnud sellest. Maa magnetvälja graafikud näitavad tugevat anaomaaliat ja juba eile õhtul oli põhjakaares ka virmalisi märgata. Aga ainult sellist ühtlast rohekat helendust õnnestus tähele panna, mingeid eriefekte nagu sambad või kiired ei olnud.

08.09.2005 Kuureiside täpsustuseks. Arne Hannus

Näidatud prantslaste quasi-dokumentaalfilm on andekamaid fiktsioone, mida olen kohanud.

Nagu kombeks, oli sellegi filmi lõpus osatäitjate nimekiri: kes mängis astronauti, kes poliitikut.

Toimetuselt: Just seda osatäitjate tutvustamist koos (praak?)filmilõikudega soovitamegi korduvalt vaadata. Kes enne lõppu filmivaatamise lõpetab, võivad ameeriklaste Kuu-reisiga segadusse sattuda küll.

08.09.2005 Toimus võimas päikesepurse Vaatleja

7. septembril 2005 kell 17.40 maailmaaja järgi toimus Päikesel erakordselt võimas aine paiskumine pinnalt. Purse toimus päikeseplekkide piirkonnas, mis asus Päikese ketta servas ja seega ei olnud purske suund otse Maale. Siiski on 9. septembril oodata purske ajal Päikeselt lahkunud ja Maale jõudvate osakeste tõttu nõrgemat tüüpi virmalisi, magnettorme ja raadiohäireid.

Purse toimus uurijatele tuttavalt plekkide alalt (plekkide piirkond 798), mis juba kuu aega tagasi tekitas geomagnetilisi torme. Tavaliselt plekkide eluiga nii pikk ei ole. Uus purse oli eriti tugev, tema klassifikatsioon on X17.1, kusjuures üliharva (mõni üksik aktiivsuse perioodi - 11 aasta jooksul) toimub purskeid tugevusega üle X10.

Uuel ringil on vanade plekkide piirkonnale pandud ka uus nimi - piirkond 808. See piirkond võib veel paari nädala jooksul tekitada geomagnetilisi torme ja virmalisi, kui selle aja sees peaks toimuma veel purskeid.

06.09.2005 suurendus Tõnis Eenmäe

Me vaatame küllalt sageli Tartu Tähetornis planeete ~450x suurendusega. Tulemus sõltub täitsa ilmast. Olen ise näinud sellise suurenduse korral praktiliselt liikumatut pilti.. ja mõnel teisel korral on Saturn olnud kena ümmargune võdisev plekk.

Kujutise suuruse järgi hindaksin Tõravere 1.5m teleskoobi Cassegraini fookuses saadavat suurendust umbes 700-800x peale. Korra elus olen ma näinud ka sellist kujutist, kus Saturn (planeedi ketas) oli läbi 1.5m teleskoobi ~50 sendise suurune (metallraha ca. 25cm kauguselt vaadatuna) ja _absoluutselt_ liikumatu. Ja nii mitmete minutite jooksul.

Kokkuvõtteks: ka Eestimaal võib taevakehadest saada väga häid kujutisi. Aga tabamiseks peab olema väga palju praktikat e. reaalseid vaatlustunde. Ilmselt on võimalik ka ennustada, millistel tingimustelt võiks kaaresekundi (või väiksemaid) kanti tähekujutisi näha. Ja siis kannatlikult oodata.. teleskoobist sisse kiigates :-)

06.09.2005 Rein Merendile m

Kas sa tõesti vaatad Marssi 400x suurendusega? Kas sellise suurendusega mingitki kujutise teravust ka on võimalik saavutada (segavad ju atmosfääri värelus ja optikavead)?

Mis justeerimist puutub, siis mina näiteks meisterdasin turult ostetud 45 kroonisest laserist ja plastmasstorujuppidest justeerimislaseri, sama moodi ideaalne teleskobi kruttmisiseks. Internetis on erinevaid õpetusi ka.

05.09.2005 Marss description

Mina olen proovinud Marssi pildistada. Kah laagrist aga veidike hilisemal ajal. umbes kella kolme ajal öösel, siis kui ta kõrgemal on. Pilte võib otsida teleskoop.com foorumitest. aparaadiks on TAL-1 ja kaameraks Toucam II pro. PS! Kuidas seda Cheshire okulaari meisterdada? on mingeid linke vms?

05.09.2005 Mars ründab! Rein Merendi

Vaatasin täna öösel (05.09 kell 01.05) Laagri alevikus läbi pilveräbalate üha kasvava Marsi poole, abiks 200 mm käsijuhitav Newtoni teleskoop; suurendus u. 400x. Marsil tõesti servast tükk puudu (vari), tundub(?!) et nägin ka albeedo detaile. Tähelepanekud: lisaks mootori puudumisele, tuulele, monteerigu vähesest jäikusest tingitud vibratsioonidele ja peegli vigadele (korralikult maha jahutamata) on nimetatud tegevuse juures ilmselt kõige olulisem teleskoobi korralik kollimeerimine. Newtoni jaoks parim vahend Cheshire okulaar; kel pole, jõuab veel valmis meisterdada. Kehvalt paika sätitud optikaga pole Marsi poole mõtet vaatama hakatagi, näete kenade kanalite asemel ainult kollast plärakat! Jõudu tööle ja selgeid öid.

04.09.2005 ... Jan

Ma arvan, et kui ameeriklased oleks omal ajal pettusega tegelenud, oleks vene (ja mitte ainult) luure sellest tingimata teada saanud.

Säärase pettuse ilmsikstulek olnuks külma sõja tingimustes surmahoop ameerikalikule maailmaideaalile. Võiks öelda, et ajaloo suurim häbi. Ei usu kohe mitte, et tollased riigijuhid oleks sellist riski endale lubanud.

04.09.2005 Kas inimene k2is Kuul? indrek

Miks peaks üldse keegi sellist pettust hakkama korraldama?Ja kõik kuumissioonid ei saa pettused olla see on lihtsalt nii et keegi ütleb et inimene polegi Kuul käinud ja siis kõik teised järgi et jajh ei ole

03.09.2005 kuusirbist seenno

See 1 päeva vanuse kuusirbi nägemine on meie laiusel ka vabalt võimalik, ainult sobiv aastaaeg valida. Et siis noorkuusirpi otsida märtsis-aprillis päev pärast kuuloomist õhtutaevast. Ja vana kuu sirpi päev enne kuu loomist võib edukalt näha septembri-oktoobri hommikutaevas. Aga samas 1-päevast noorkuusirpi sügisõhtul või 1 päev enne kuu loomist sirpi kevadhommikul tõesti meie suht kõrge põhjalaius näha ei lase.

03.09.2005 kuu faxwell

Selle kõige kohta käib üks nn. Habemenoa kriteerium mis tähendab, et kui on valida kahe vahel siis vali lihtsam ja loogilisem. Et siis kumb on tõenäolisem: kas kulutada 25 miljardit ja tohutult inimressursse et saata inimene tõesti kuule, või kulutada see raha pettuse peale ja nii, et need sajad ja tuhanded inimesed kes projektiga tegelesid keegi surivoodilgi ei tunnistaks?

03.09.2005 Inimene Kuul Robert Matjus

Tere,

mina kahjuks seda saadet ei näinud. Seda Kuul käimise tõde on igal pool, nii Internetis, kui ka igal pool mujal massimeedias ikka päris tõsiselt kooritud. Kahtlane on kogu asja juures see, et NASA on keeldunud olukordi ning kriitikat kommenteerimast. See asetabki kogu probleemi ühe suure küsimärgi alla. No vot siis, keda usaldada? Nagu ka UFO-temaatika, nii ka nüüd siis Kuu-temaatika on teada-tuntud asi, aga kellelgi midagi ette näidata pole, vähemalt mitte sellist materjali, mis massides kinnistuks...

Viimane lend Kuule toimus 7. detsembril 1972, kui ma nüüd ei eksi. Astronautideks olid Gene Cernan ja Ron Evans. Kas isegi nende reis on üks suur pettus? Esimesest lennust 1969. aastal oli tolleks hetkeks möödunud omajagu aega ja mitu missiooni... Raske uskuda...

02.09.2005 ... Rait

Praegu just väljast tulles pole küll midagi virmalisi näha olnud:(

02.09.2005 Kuu2 Rait

See rekord on kindlasti ekvaatoril püstitatud. Seal kitsas kuusirp (Merkuur jmt) kõige paremini vaadeldavad - ekliptika on praktiliselt risti horisondiga. Meil ju vajub nt päike loojudes tükkaega puulatvade/mere kohal,enne kui silmapiiri taha kaob:)

Aga kas keegi kell 20:0 kanal2-hes juhtus vaatama "DR - Inimene kuul - kas suur vale"? No üldse kas siis tõepoolest inimkonda nii lollitati? Polegi keegi meie Kuukesl käinudki? Eks seda otsustate ise,kas uskuda või mitte--(?!)

02.09.2005 ... mihkel

nähtud 02.09 22.30 paiku

02.09.2005 ... mihkel

Väike-Maarja kandis on nähtavad tugevad virmalised!

01.09.2005 Re: kuu Tõnis Eenmäe

Maa pealt kardetavasti mitte - Kuu liigub noorkuu ajal Päikese juurest mööda, atmosfääri poolt hajutatud Päikese valgus (sinitaevas) on liialt hele, et näha väga kitsast kuusirpi. Praegused rekordid on minu mäletamist mööda ühe ööpäevase kuusirbi ringis. Küll võiks noorkuu nägemine olla võimalik Maa orbiidilt. Seal ju hajutav (taustafooni tekitav) keskkond praktiliselt puudub ning Päikest õnnestuks ekraaniga silma eest varjata. Hakka neljandasse sambasse raha koguma - ehk saad seda kunagi reaalselt näha :-)

01.09.2005 kuu wr

tekkis huvitav küsimus. kuna füüsikas eriti tugev pole siis äkki saan siit abi. nimelt kas oleks võimalik näha kuusirbi tekkimist? ehk et otsida üles täiesti tume noorkuu (kuu loomine) ja näha kuidav esimesed valgustatud alad nähtavale ilmuvad...

01.09.2005 ``_´´ Rait

Ma JUST vaatsin/mõtlesin eile enne magama minekut aknast välja (1:30),et ilus selge ilma kas viitsin välja minna või mitte. Hommikul vaja vara ärgata ja puha - ei viisinudKI:(! Miks mina alati kõik ilusa maha magan (virmalisi pole varsti juba aasta näinud:( ["Planeedid septembris (tabelid)" loojub päike mihkilikuul küll huvitaval kellaajal:)]

01.09.2005 Virmalised aurigiidide asemel Arne Hannus

Läksin eile õhtul (31.augustil) Kiviõlist aurigiide vaatama. Põhjakaares oli kahtlane hele kaar. Kella 24 paiku (mitt südaööl!) hakkas sealt välja purskama sambaid ja kardinaid, mis jõudsid seniiti välja. Kogu ilu jätkus ehk pooleks tunniks. Üks meteoor tuiskas ka üle Veomehe vasakule, aga tema päritolu on kahtlane.

Avaleht | Arhiiv
© Tartu Tähetorni Astronoomiaring 2000-2001

W3-mSQL 2.0.11 by Hughes Technologies