31.10.2004 |
Teleskoop müüa |
RT |
Müüa teleskoop(refraktor) D=70 F=900
Okulaarid:10;25;3,6
Olemas päikesevaatlus kile
Algajale
Heas korras
4000.-
Tel:56710593
Ööl vastu pühapäeva läheb suur osa maailmast üle talveajale. See tähendab, et täna öösel/homme hommikul kell neli keeratakse kell ühe tunni võrra tagasi. Meile tähendab see seda, et Eesti "asub" jälle vööndiajas.
Meeldetuletuseks vaid :)
28.10.2004 |
veel pilte... |
Nigul |
Kui täisvari hakkas juba Kuult lahkuma, sain minagi lõpuks üles tõustud. Pildid on tehtud umbes kella 7 paiku hommikul fotoaparaadiga Olympus Camedia C-725.
http://www.obs.ee/~nigul/kuuvarjutus/kuuvarjutus.html
Mul õnnestus kuuvarjutust näha. Pärast vihmasadu kell 1:45 oli ilm Lagujas selginenud. Ärkasin üles kell 2:30. Kell 2:45 läksin välja ja seadsin oma 30x suurendusega pikksilma paika. Täheldasin Kuu tuhmumist kella nelja ajal. Ilm oli kogu aeg vahelduva pilvisusega. Pärast täisvarjutuse algust läks ilm pooleks tunniks pilve. Maksimaalse faasi ajaks oli ilm täiesti selginenud. Arvestades täisvarjutuse kestust, olin mõnda aega toas ja joonistasin pilte toimuvast kuuvarjutusest. Kõik toimuv enne täisvarjutuse lõppu meenutas mulle 21. jaanuarit 2000. Siis läks olukord erinevaks, kui Kuu ilmus täisvarjust välja. Nägin Kuud kuni kella 7:50, mil Kuu metsa taha vajus.
Nagu varem mainitud, joonistasin toimunud varjutusest ka mõned pildid. Üritasin neid joonistada nii täpselt, kui võimalik. Püüdsin ka kujutada seda, kuidas kuuvalgus paistis valgel paberilehel varjutuse ajal (see ongi see "Kuuvalgus" piltidel). Loodan, et teile meeldib
Järgmine varjutus, mis Eestis nähtav on, peaks olema päikesevarjutus 3. oktoobri
2005 ennelõunal kella 11-12 ajal.
Enne hommikust tööleminekut sai siis kiiruga paar pilti tehtud.
1. Kell 05:28:52 Kaamera Canon PowerShot A75, 1/15 sek, f/2.8.
http://my.tele2.ee/konn/moonecl1.jpg
2. Kell 05:30:03 Läbi 80mm/f10 refraktori; 24 mm okulaar, kaamera Canon Powershot A75, 1/15 sek, f/2.8; afokaalselt, käsitsi hoitud okulaari juures.
http://my.tele2.ee/konn/moonecl.jpg
Kuuvarjutuse vaatlus Tartu Tähetornis õnnestus. Aeg-ajalt, eriti varjutuse alguses liikusid küll ka pilved, kui need tegid jälgimise hoopis huvitavamaks.
Külalisi käis Tähetornis vaatamata ebasobivale kellaajale viiekümne ümber.
Kuud vaadati ka läbi TZK-binokli, teleskoobiga vaadati Saturni. Kujutise kvaliteet oli täna teleskoobis haruldaselt hea.
Pildid on vaadata rubriigis 'Päikesesüsteem'. Edaspidi lisame me sinna veel pilte. Ja Svenn-Eriku fotode kellaajad.
Õhtust!
Internetis ringi surfates leidsin ühs suurema lingikogu päikesekellade kohta.
http://www.infraroth.de/slinks.html
Praegu kella kümne paiku on Hiiumaa kandis taevas üsnagi selge.Vahel katavad korraks üksikud pilve Kuu ja Kuu ümber tekib väike halo. Loodetavasti on hommiku poole öösel sama ilus ilm.
Selget taevast kõigile!
Rait Tubala
Päikeseplekk 687 on kasvanud 10 Maa läbimõõtu laiaks, lisaks
ümberringi veel väiksemaid plekke. Vaatlejad , ärge unustage
Päikese vaatlemisel filtrit. Ka Päikese aktiivsus kasvab, eelmistel
õhtutel oli virmalisi, on oodata ka edaspidi.
Eile avalikul vaatlusel Tallinna Vabaduse väljaku servas õnnestus teha pilti Päikesest Coronado H-Alpha teleskoobiga.
Martin Välliku PST (Personal Solar Telescope); 40mm/f10; 12,5 mm okulaar.
Kaamera Canon Powershot A75, automaatses rezhiimis. Suurendus sai liiga suur, sest vinjettimise elimineerimiseks pidin kaamera
optilise zoomi maksimaalseks panema (3X). Optimaalne oleks olnud umbes 20 - 25 mm okulaar. Kujutist on töödeldud Gimp'ga.
http://www.astronomydaily.com/aurora.asp. Hetkel virmalistega lugu niimoodi, et nad säravad pea kohal kuni Soome keskosani. Ehk veab ja neid on põhjataevas horisondi ligidal siingi näha...
Lagujas hetkel kontrollida ei saa, ilm on kottpilves...
Täna kella 22 paiku õhtul on oodata virmalisi. Hoidke silmad lahti!
Tarmo Tanilsoo
Antud andmed on talveajas. Kuuvarjutuse ajal aga kehtib suveaeg. Seega tuleb antud andmetele üks tund juurde liita.
Poolvari ilmub Kuule kell 3:05, täisvari kell 4:14. Täisvarjutuse algus on kell 5:23, maksimaalne faas kell 6:04. Täisvarjutus lõpeb 6:45. Täisvari lahkub Kuult kell 7:54, poolvarju lahkumist ei ole Eestis võimalik vaadata. Pisut enne täisvarju ilmumist on vari Kuu peal juba märgatav.
Tarmo Tanilsoo
24.10.2004 |
KUUVARJUTUS |
velx |
Teatavasti toimub 28. oktoobril ( neljapäev) kuuvarjutus. Kuu tõuseb kell 17:27 ja loojub 8:36. Kuu faas on 100
Kuu siseneb maa varju 3:14
Täielik varjutus algab 4:23
Täielik varjutus lõppeb 5:45
Kuu eemaldub maa varjust 06:54
Lisainformatsiooni aadressidelt
http://spaceweather.com/
http://science.nasa.gov/headlines/y2004/13oct_lunareclipse.htm
Selget ilma ja head vaatlemist kõigile
Toimetuselt : siin on antud kuuvarjutuse ajad talveajas,
28.okt. kehtib veel suveaeg, seega tuleb liita ülaltoodud aegadele 1 tund juurde.
Tere.
Mulle tuli selline idee, et võiks kirjutada J2ME's astronoomiaprogramm mobiilidele, mis näitaks taevakaarti, kuu faase ning päikese- ja kuu tõusuaegu... Aeg on kõvasti edasi läinud ja paljudel juba java-toetusega mobiilid... Kogu asja juures on kõige suuremaks takistuseks see, et J2ME'd ei oska, ega saagi selles programmeerima hakata... Ise Internetist head programmi ei leidnud.
Vabandan, kui tegu on teemavälise jutuga.
Ootan põnevusega kuuvarjutust 6 päeva pärast. Nüüd tuleb vaid loota, et ilm ei ole kuuvarjutuse ajal pilves. Õnneks on spaceweather.com'is viited erinevatele otseülekannetele.
Kena päeva kõigile ja ilusat ilma järgmiseks neljapäevaks!
Tarmo Tanilsoo
Aadressil http://opik.obs.ee/osa1/ptk05/pildid.html on endiselt sees trükiviga.
2000 aasta jaanuaris toimunud kuuvarjutus toimus siis 21. jaanuaril, mitte 22. jaanuaril. Ka Vaatleja kõige esimene number ka kirjutab kuuvarjutusest 21. jaanuaril.
Parimate soovidega,
Tarmo Tanilsoo
Toimetuselt. Aitähh, parandasime ära.
21.10.2004 |
külm talvine öö digikaamerate jaoks |
Anonüümne |
Tervist kõik astronoomia huvilised + digikaamera omanikud!
Digikaamera üldisi kasutus eeskirju lugedes. Seal oli kirjas, et hoidmis temp. on -20 kuni 60`C ja kasutamis temperatuur on 0-40`C`! Nagu ma arusaan ei saa talviste külmadel (öödel taevast)ilmadel(kui temp on alla 0)kaamerat ju siis kasutada pildistamiseks...!?# Kas see kehtib kõikidel kaameratel (või juhtus mul taoline), et talvist nt maastiku miinus kraadide juures ei saa pildistada...
See küsimus ei sobi vist siia astronoomia alasele leheküljele aga tänan.
Toimetuselt: Saab kasutada küll. Küll tühjenevad siis akud-patareid palju kiiremini ning LCD paneelil hakkab pilt "unistama". Mingeid muid hädasid ei ole seni täheldanud.
Iseenesest peaks madal temperatuur astrofotograafiale ainult kasuks tulema. Kindlasti on kõik digifotokate kasutajad märganud, et pika säriajaga tehtud pildid on "mürasemad". See müra on digifotokate detektorite lahutamatu kaaslane - suureneb võrdeliselt säriaja pikkusega (kaks korda pikema säriaja korral on kaks korda suurem müra) ning välistemperatuurist sõltub astmeliselt. Kui temperatuur langeb ~6 kraadi, väheneb see müra kaks korda (20 kraadile vastab siis 10-kordne müra vähenemine).
Fotode müra vähendamiseks tuleks teha ühesuguseid kaadreid "palju" ning need pärast arvutis kokku liita. Mõiste palju: N kaadri liitmisel väheneb müra ruutjuur(N) korda.
Nagu ma arusaan, oled Sa 6-7 klassi õpilane, sest loodusõpetus eraldi aineõpetusena on just nendes klassides. Kui sa tahad esineda oma klassikaaslastele ning rääkida neile midagi astronoomiast, siis soovitan ringi vaadata raamatukogus. Laenutada võiksid selliseid raamatuid, nagu "Kosmos", "Astronoomia & Kosmos" ning "Põhjanael". Nendes on lihtsasti ning arusaadavalt kirjeldatud astronoomia algtõdesid, esitatud fakte ning räägitud lähemalt süvataeva objektidest, Päikesesüsteemist, kosmoselendudest jms. Muidugi võid sa vaadata erinevaid materjale internetist, aga hea tulemuse saamiseks pead sa jagama heal tasemel ingilise keelt...
D=150mm, f/8, täiskomplekt ( Barlow lääts, Kelneri, Plösseli okulaarid, filtrid, kastid jne). Vähe kasutatud, v.heas korras. 7000 kr
http://opik.obs.ee/osa1/ptk05/pildid.html
Tere. Teie astronoomiaõpikusse on sisse sattunud viga. Minu teada oli 2000 aasta jaanuaris toimunud kuuvarjutus 21. jaanuaril, mitte 22. jaanuaril nagu illustratsiooni juures väidetakse.
mulle meeldib hirmsasti vaatata tähti ja teada kosmosest aga kui meil lota tunniks on õppida siis ei huvita mind miski!!aga ma tahaks midagi põnevat teada saada kosmosest,et seda klassile esitada
Raamatut pole lugenud, aga leidsin kiirotsinguga järgmise kommentaari:
http://www.csicop.org/si/8512/face-on-mars.html
Lühidalt öeldes on hr Leonardi jutt kellestki Kuul sulaselge spekulatsioon, millel on reaalsusega sama side, mis Marsi "näol". Kujutlusvõime, mustriotsimine, fantaasia ja reaalsuse segiajamine, soovunelmad jne on sedalaadsete spekulatsioonide allikas.
18.10.2004 |
Raamat ;-) |
Anonüümne |
Kas keegi on lugenus raamatut "Meie kuu peal on veel keegi"-Vahel on nagu rohkem ulmejutt... Kes on lugenud- kas uskuda. kommentaar paluks)
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?1823
17.10.2004 |
lisaks kirjale tundmatu taevanähtus Soomaal |
Ülle |
Tere!
Vaatasin kirjas "Tundmatu taevanähtus Soomaal" toodud pilte. Nägin täpselt sama eelmisel neljapäeval (14 oktoober), kui sõitsin enne päikeseloojangut kella 18.45 paiku mööda Tartu maanteed Tallinna poole. Nad jäid jah samasse kanti kuhu päike loojus. Nägid välja nagu suured langevad tähed. Minu mäletamist järgi oli neid kaks tükki. Üks veidi madalamal ja teine kõrgemal. Mõtlesin ka, et ehk on lennukid ja päike tekitab selle helendava efekti.
Ülle
Tere,
Tallinnas toimus reede päeval Päikese vaatlus ilmselt Eesti esimese vesinik-alfa teleskoobiga Coronado P.S.T.
Ülevaade ja mõned pildid sündmusest on näha
siin.
Kui huvi on, siis mingil moel olen nõus seda haruldast vaadet jagama ka väljaspool Tallinna.
Tallinnas on koolivaheajal plaanis veel avalik päikesevaatlus teha.
Alaska pidi ilma pärast tänasest päikesevarjutusest suu puhtaks pühkima, just enne varjutust läks pilve. Havail oli ilm selge ja spaceweather.com'is on ka juba pilt ilmunud.
Aadressil http://eclipse.span.ch/liveshow.htm on otseülekanne juba alanud.
Tere.
Kui kellelgi on huvi neljapäeval toimuvale päikesevarjutusele kaasa elada, siis aadressi http://eclipse.span.ch/Nome.htm autoril Olivier Staigeril on plaanis teha varjutusest otseülekanne Internetis. Lisaks on viited kohalikele veebikaameratele nii, et saab näha, kui hämaraks läheb. Enne varjutuse lõppu Alaskas päike loojub.
Kindlasti ilmub varjutuse aja lähenedes linke ka spaceweather.com'i.
Varjutus peaks algama Alaskas pärast kella nelja hommikul eesti aja järgi.
Tarmo Tanilsoo
P.S. Lootkem, et 28. oktoobri kuuvarjutuse ajal on meil ilus ilm
Plaanin kirjutada pulsaritest heliteose keelpillikvartetile,mis peaks esiettekandele tulema 2005.aasta suvel David Oistrahi festivalil Pärnus.Tean ka seda,et Ene Ergma on antud teemaga ehk enim tegelenud.Loodan astronoomide abile saada andmeid sääraste tähtede,sealhulgas laulvate kannibalide kohta.Eriti huvitab mind teadaolevate pulsarite pöörlemisperioodid,mis olekski kogu teose peateemaks.Ette tänades...
10.10.2004 |
Tundmatu taevanähtus Soomaal |
Vaatleja |
Margus Kalle saatis Vaatlejale 3 fotot Soomaal 9.okt. päikeseloojangu ajal
nähtud tundmatust taevaobjektist. Kui keegi veel nägi või pildistas
samal ajal sarnast objekti, siis ootame huviga teateid ja fotosid või ka
joonistusi ning võimalikult täpseid andmeid selle nähtuse aja ja koha
kohta.
( Pilt 1).
(
Pilt 2 ).
(
Pilt 3 ).
Tundmatu objekti kirjeldus piltide autori poolt.
Olime väikese seltskonnaga 09.10.2004 Soomaal , Viljandi mk. pildistamas, kui märkasime tundmatut objekti läänetaevas päikese loojangust veidi paremal, peaaegu liikumautna paigal seismas, aeg-ajalt aeglaselt liikus vasakult paremale paralleelselt horisondiga.
Tegin mõned pildid, siis objekt kadus . Pildistasin edasi päikeseloojangut . Paari minutu pärast ilmus see objekt ja oli jälle nähtav veidi madalamal ja heledamalt ,siis oli seda näha 2-3 minutit kuni kadus.
Kokku kestis see umbes viis, kümme minutit.
Kell oli sellel ajal 18.25-18.35
Margus Kalle
55524424
Toimetuselt: mitme inimese arvamuse järgi oli vististi tegemist reaktiivlennukiga
(võib-olla mitmega)
Sa küsisid, et kust saab tellida seda ajakirja. Mõtlesid sa just konkreetset ajakirja "Vaatleja"? Seda kahjuks paberväljaande näol müügil pole, küll aga toimib virtuaalne ajakiri, mis on minuarvates igati hea lahendus. Kui Sa aga mõikad inglise keelt, siis läbi neti tellimine pole mingi probleem. Samuti on paljudel astronoomia-alastel ajakirjadel ka täiesti tasuta saadaval nädala- ja kuukiri.
Äkki leiad abi ka
http://opik.obs.ee/
otsi "Vaatleja" arhiivist
http://www.obs.ee/cgi-bin/w3-msql/vaatleja/arhiiv/index.html
08.10.2004 |
täpsemalt paluks |
silvia |
koolis vaja teha töö.
peaks leidma siit aga ei , ei leidnud.
teemad on:
kõikide planeetide kuud
rikkaim planeet (kuude poolest)
planeedid väljaspool Päikesesüsteemi.
paluks veel:
nii palju , kui on teavet üldse saadaval Jupiter.
võiks olla otsingu koht ,
nagu näiteks:
google.com-is on!
lahe ajakirj ,
kuidas tellida?
Sbig kaamera on laos !
Kuidas saaks sõbrakirja arvuti abil dekrüpteerida?
Uudishimulik lugeja.
Drakoniidid (ka jakobiniidid) on oktoobrikuised lendtähed, põhjustajaks
komeet Giacobini-Zinner, radiant asub Lohe (Draakon, vanade eestlaste Põhjamadu) tähtkujus. Nende lendtähtede
iseärasuseks on väga aeglane liikumine -- 20 km/s (perseiididel 70 km/s).
Kuna Lohe on meil kogu öö kõrgel taevas, on meteoorivool hästi jälgitav.
Vaatlust segab oluliselt poolkuu, mis on samuti üsna
kõrgel ja paistab kogu öö.
Meteoorikalendris öeldakse drakoniidide arvukuse kohta - perioodiline, kohati lausa torm.
Veel öeldakse meteoorikalendris, et maksimum on 8. oktoobril
õhtupoole ööd (15:40 - 18:50 UT). Aga drakoniidid on mitmel aastal üllatusi pakkunud, nii soovitatakse kasutada kõiki selgeid öid 8. oktoobri ümber.
Viimase uudisena teatas IMO (rahvusvaheline Meteooriorganisatsioon), et Jaapani meteooriarvutaja Isao Sato sai maksimumi ööks hoopis
5/6. oktoober kell 1 kuni 2 meie aja järgi (22h-23h UT 5.okt).
Vaatlejatel on nüüd jälle võimalus kontrollida arvutuste õigsust.
Kel kogemusi meteoorivaatlustega ja juhtub selge öö olema -- võtke ette üks tõsine vaatlus. Leidke tuule- ja kuuvarjuline vaatluskoht ja ... jõudu tööle!
Tulemused saatke meile, kui oskate neid vormistada, siis otse IMO'sse (meteorobs@meteorobs.org või rarlt@aip.de).
Jah. Ka mina sain siit täpselt sobiva mida koolis vaja läks
Ma sain väga palju teada sellelt
aadressilt.
äitäh1
Mis on tähtkujus ?
Tähtkujud on tähtedest koosnevad kujud.
Kokku on tähtkujusi 88.
Tähtkujudes saab ise lugusi mõelda kuidas sai selles loomas jne tähtkuju ja kuidas ta taevasse sattus ja nendest tulevad väga huvitavad lood.
Mina ja mu klass pidime seda tegema ja mina kirjutasin näiteks Maost.
02.10.2004 |
...... |
susanna |
Meil oli vaja koolis üks töö teha, kuid siit ma küll miskit ei leidnud, kuigi öeldi, et siit tuleb otsida.....
Toimetuselt: Ühtteist oleme ikka läbi aastate kirjutanud. Kahjuks ei ole meil märksõnade otsingut, arhiivist saab otsida ainult pealkirjade järgi.
Tööde kirjutamisel on ehk abiks ka õpik Kosmoloogia. Kuigi see on gümnaasiumile, leiab sealt ka üldarusaadavat.
01.10.2004 |
12.august- |
Anonüümne |
Kus kohast saab rohkem ifot 12. augustil toimunud laavavoost kuul? Millal toimus viimane taoline sündmus...
Toimetuselt: Google on igasugustele küsimustele vastuse saamiseks väga hea abimees!
Paar päeva tagasi tegi Scaled Composites-i Space Ship One oma järjekordse lennu ~100km kõrgusele (esimene oli vist 21. juunil?). Kui paari nädala jooksul samaväärne järg tuleb, võib vist erasektori kosmosevõidujooksu esimese faasi lõppenuks kuulutada?
Hommikust!
Eraisik müüb vähekasutatud teleskoobi TAL-200K, et teha ruumi uuele ja suuremale TAL-250K-le.
Hind 19 000 (uuena 23200). Täiskomplekt - okulaarid, otsija, puitkast, uut tüüpi monteering (polaarvisiiri ja puldiga).
29.09.2004 |
vikerkaar |
faxwell |
Seda vikerkaart mida sina näed, ei näe keegi teine, sest iga inimene näeb oma vikerkaart. Mine purskkaevi juurde ja vaata et päike oleks selja taga, siis näed vikerkaart, liiguta pead ja märkad, et vikerkaar liigub koos sinu peaga, pane tähele ka nurka Päikese ja vikerkaare ja sinu vahel, see on alati 42 kraadi, seega ei näe me vikerkaart taevas suvel keskpäeval, sest sel juhul vajub vikerkaar liiga madalale, muidugi kui me kose kohal ei seisa. Jutt on pikk, eesti keeles on kyll materjali raamatutes, otsi...
Me kogu klassiga õpime taevast, mis seal toimub ja see on nii huvitav, et ma ei tea - nagu ise tahaksid lennata sinna!
Raamatukogudes käin, et saada teada rohkem teavast ja tähtedest. Ja veel me lähme eksursioonile, kus räägitakse taevast, plaanetitest, tähtedest ja päikesest!!
Ma loodan, et see on väga huvitav!!
Vikerkaar tekib siis, kui langevad vihmapiisad jäävad päikese kätte. Järelikult saab seotud alas näha ja üheks vikerkaareks lugeda ühe pilvetüki tekitatut. See ei saa olla eriti suur ega eriti kõrgel.
Arne Hannus,
kunagi ammu muuseas ka füüsikat õppinud.
Tervist!
Sügis on kätte jõudnud. Ma ei tea kuidas mujal Eestis ilmaga on aga Hiiumaa kohal sajab kord vihma, siis paistab koheselt ka Päike. (nagu öeldakse 50:50) Ühel pool maja sajab vihma, teisepool paistab Päike. Päikese kiired murduvad piiskades ja tekibki taevasse vikerkaar. Iga natukese ajatagant on jälle kultsemetsa latvade kohal märgata vikerkaart...
Sellega kaasnes mul küsimusi,et kui kaugel,kõrgel või kus ta täpsemalt ka "asub". Pool ring, mille alumised kaare otsad kaovad horisondi taha. Kui mina näen oma kodukohas ja kui mitu km kauguselt teda näeb.Ühesõnaga kui Tartus on näha kas näeb siis sama vikerkaart ka Tallinnas? (midagi taolist, kui kaugel ta on) Loodetavasti on mu jutt arusaadav.
Tänan!
Täna hommikul kella 7:15 paiku oli Laguja edelataevas samuti vikerkaart näha
Parim öö põhjapoolkera vaatlejatele, et näha asteroidi 4179 Toutatis kui ta
läheneb oma lähimale punktile Maast möödalennul 29. Septembril. Asteroid
läbib edelasuunaliselt Kaljukitse ja suundub Teleskoopi ning edasi
lõunapoolkera taevasse. 4.5x2.4 kilomeetrine asteroid liigub kiirusega umbes
20 kraadiminutit tunnis.
http://et.wikipedia.org/wiki/4179_Toutatis
Ma nägin ka seda vikerkaart mis oli taevas. LIISA EELSOO
Tere!
Krabin kokouksesta on juttu nyt myös Komeetan pyrstön html-versiossa osoitteessa:
http://www.ursa.fi/yhd/komeetta/komeetta3-2004.htm#viro
Vuoden 2003 Tõraveren kokouksesta on pdf-versio osoitteessa:
http://www.ursa.fi/yhd/komeetta/komeetta3-2003.pdf
Vuoden 2002 Hiidenmaan kokouksesta on juttu osoitteessa:
http://www.ursa.fi/yhd/komeetta/pyrsto32002.htm#hii
Peep Kalvista on muistokirjoitus osoitteessa:
http://www.ursa.fi/~linnaluo/peep.htm
16.09.2004 |
telescope@komtronik.ee |
Max |
http://www.telescope-baltic.com/Gallery/Events/Krabi2004/krabi2004.html
Tere!
Krabin kokouksesta on juttu lehdessämme Komeetan Pyrstössä osoitteessa:
http://www.ursa.fi/yhd/komeetta/komeetta3-2004.pdf
kui suuur oli galileo pikksilma suurendus
WAP-mail user: Galileo pikksilmal 32 vist...
Tere,
tahtsin küsida, et ega kellelgi juhuslikult pole mingisuguseid pilte eelmisest astronoomiahuviliste kokkutulekust Krabis? Probleem järgmine, et pean teisipäeval 7. septembril Füüsika seminaris esinema ettekandega teemal "suvel osaletud üritusest" ja sinna alla kuulub ka see kokkutulek. Oleks ju väga kena, kui saaksin mõnda pilti kah Peda füüsikutele näidata.
Küsiks igaks juhuks, et ega kellelgi ka mõnd konspekti juhuslikult mõne loengu juurde ei tekkinud (kuigi ma ise ka konspekteerisin, aga ikkagi... jääb lahja võitu).
Ilusat septembri algust kõigile!
Toimetuselt: Hillar Uudevaldi pilte on näha aadressil
http://www.art.tartu.ee/~illi/kodu/index.php?album=astro Fkrabi&dispsize=Origin
al&start=0 ja
http://www.art.tartu.ee/~illi/laul/
Loodame, et kunagi teeme neist valiku ka meie kokkutulekute lehele.
Kahjuks pole meie lektorid leidnud mahti oma ettekandeid webilehe-küpseteks teha.
|