Vaatleja
Lugejakirjad (5 / 2002)
15.10.2002 Kuu Juta Kuik

Tere! Kuidas ma saan teada, milline oli kuu seis 18.12.1946 aastal? Lugupidamisega Juta Kuik

Toimetuselt: Kuu asus 18. detsembril 1946.a. kell 12 maailmaaja (Greenwichi aeg) järgi Neitsi tähtkujus.
Koordinaadid olid:

  • Otsetõus: 14h01m53.3s
  • Kääne: -9kr41m22.7s

    Kuu faas oli 21 protsenti, tegu vana kuuga. Kuuketta läbimõõt oli 32.9 kaareminutit. Andmed saadud, kasutades XEphem nimelist programmi.

    Tõnis Eenmäe.

    09.10.2002 kanadalane Lauri Kangas ? Jüri

    Tere. Tänases (09.10.2002) SpaceWeather.com esilehel on kanadalase Lauri Kangas'e suurpärane foto kuusirbist. Nimi vihjab eestlasele...

    18.09.2002 Veel üks veider lendtäht Mihkel

    30. augusti õhtul kella 9.30 paiku märkasin taevas heledat langevat tähte, mis liikus taevas umbes sellise kiirusega, nagu tavaliselt sateliidid paistavad. Heledus oli umbes nagu Veenuse heledus. Jutti ei jätnud. Hetk hiljem märkasin, et täpselt samasuguse kiirusega ja samas suunas liikusid veel 2 samasugust veidi tuhmimat tähte, mis asusid kumbki silma järgi umbes suure vankri poole rataste vahe kaugusel esimesest. Minu jaoks kõige kummalisem tundus, et kõik kolm ei olnud mitte ühel sirgel vaid moodustasid üpris sarnaste külje pikkustega kolmnurga. Kas võib olla, et atmosfääri sisenenud meteoriid lendab niimoodi tükkideks ning lendab nii aeglaselt. Nähtus kestis umbes 10 sekundit. Siis muutusid objektid nii tuhmiks, et kadusid silmist.

    18.09.2002 Teine Kuu Kai Tamm

    Väga meeldiv oli leida teie kodulehekülg!

    Hiljuti kuulsin mingist Delfis ilmunud artiklist, kus olevat räägitud Maa teise Kuu leidmisest. Minul pole õnnestunud seda artiklit leida.

    On sellel kuuldusel ka teaduslikku alust?

    Toimetuselt: Praeguseks on selgunud, et tegemist on siiski kosmoselaeva "Apollo 12" kanderaketi viimase astmega.

    12.09.2002 veider lendtäht Mart Rüütel

    1. septembri öösel kolme paiku maanteel sõites märkasime vähe veidramalt kukkuvat tähte. Liikus teine üle poole taeva nii paar-kolm sekundit. Lennuki jaoks ilmselgelt liiga kiire ja meteoori jaoks justkui sutsu aeglane. Jutti ka nagu ei jätnud, liikus täpina ja heledust oli vast üle Veenuse. Kas sellise kirjelduse järgi oskab keegi öelda, millega võis tegu olla? Või tuuleklaas ja unisus tegid pildile omi korrektiive;) Kõrvalistuja tunnistas ka nähtu kummaliseks ja erinevaks nendest tosinast meteoorist, mis jäid ennem põlluveerel seistes silma. Boliid?

    09.09.2002 Virmalised Anonüümne

    7. septembri õhtul alates kella 22 kuni 22.40-ni vaatlesime põhjarannikul Altja lähedal väga võimsaid virmalisi.

    Taevas olid peaaegu kõik spektrivärvid, mis sulandusid üksteisesse ja moodustasid vihmavarjutaolise kupli, mille keskosa oli tugeva roosa värvusega. Nagu vihmavarigi sektoriteks jaguneb, jagasid seda kuplit heledad valgusjooned, mis pidevalt liikusid. Mere kohal liikus ka diagonaalseid valgusjooni. Vahepeal olid värvid intensiivsemad, siis jälle tuhmusid, kuid kogu taevas oli ühtlaselt värviline, nii, et tõepoolest tundus, et seisame mingi kupli all. Aeg-ajalt moodustusid päris keskele roosale taustale, mis vahepeal siniseks muutus, erkvalged kujundid, nagu oleks keegi joonistanud.

    Ei olegi varem midagi niisugust juhtunud nägema, senised virmalised on ikka rohkem sähviva iseloomuga olnud. On seekordnegi ehk üsna tavaline nähtus, mille enamasti maha magame?

    Toimetuselt 7. septembri virmalised olid näha ka Tartus. Aga et nad olid väga kiiresti muutuvad, siis ei saanud nii mõnigi juhuslik taevasse vaataja neile pihta - sel momendil oli vaatemängus paus. Ilusa elamuse said need, kel oli valgusreostuset puhas vaatekoht. Kuna virmaliste kroon oli seniidis, pidid nad seekord näha olema ka kaugel lõunas, kus vaid taevas pilvitu oli.

    Seekordne geomagneetiline torm, mis põhjustas tugevad virmalised, oli ette ennustatud. Päikese aktiivsust, sellest põjustatud magnettormide võimalust kajastab lehekülg SpaceWeather. Ka on seal hulgaliselt pilte virmalistest.

    Viimastel aastatel Eestis nähtud virmalistest on kirjutisi-pilte meie ajakirja arhiivis. Pange otsingusse sõna 'Virmalised', loetelu on päris pikk.

    08.09.2002 virmalised huviline

    ...7. septembri õhtul olid nähtavad erakordselt tugevad virmalised. Värvus oli rohekas ja kujult meenutasid nad kardinaid. Veidi enne kella 22-te nägin aga väga jahmatavat vaatepilti: virmalised ei olnud mitte ainult põhjataevas, vaid üle kogu taeva ja koondusid kiirtena seniiti. See kestis mõne minuti ning seejärel võis seniidis näha nõrgemaid sähvatusi ja vilksatusi. Kui keegi neid virmalisi samuti nägi, siis oskate ehk öelda, kui haruldane on taoline vaatepilt (ma olen oma elus küllalt virmalisi vahtinud, aga sihukest etendust ma veel näinud ei ole).

    07.09.2002 ISS Eduard

    See kiri ei sobi vist küll siia aga ma kirjutan ikkagi. Olen nüüd viimastel päevadel pidevalt taevast vahtinud, üks õhtu isegi nii kaua, et ärkasin võrkkiiges kella poole viie ajal öösel selle peale, et külm oli.

    Eesmärk oli leida ümber Maa keerlev kosmosejaam ISS, nägin palju tiirlevaid satelliite, aga kas ma ka seda nägin, ei tea. Kui keegi teab asjast rohkem ja oskab ta taevast üles leida, oleks tänulik kui te mindki õpetaksite, kui Eestis ta üldse ongi nähtav.

    Aga need viimased amatöörvaatlused mida ma tegin, et ISS-si leida, ei olnud päris läbikukkunud. Ma olin ka õues selle suure tähesaju ajal, ei nimetaks seda küll eriti sajuks, kui tunnis nägin umbes 10 lendtähte, ja valgemaid vaid paar, kolm. Aga nüüd märkasin ühel õhtul umbes poole tunni jooksul 16 erineva heledusega lendtähte.

    Toimetuselt: Kosmosejaama ISS on Eestis näha küll. Millal ja kus, seda on kõige parem leida Heavens-Above koduleheküljelt. Sisestage oma vaatluskoha koordinaadid (kui neid seal veel ei ole) ning leiate nii ISS otsimise tabelid ja tähekaardid kui muudki huvitavat.

    Langevaid tähti võib tõesti näha igal ööl. 16 meteoori poole tunniga on väga hea tulemus. Ju oli hea pime vaatluskoht ja lisaks palju õnne. On ju lendtähtede langemise sagedus üsna juhuslik. Aga küllap aitas nii palju meteoore näha ka Teie ilmselt juba hästi treenitud silm.

  • Avaleht | Arhiiv
    © Tartu Tähetorni Astronoomiaring 2000-2001

    W3-mSQL 2.0.11 by Hughes Technologies