11.10.2000 |
Kellaaeg oktoobrikuu tabelites ? |
Aivars |
Oktoobrikuu päikese, kuu ja planeetide tabelites on tõusu-, kulminatsiooni- ja loojangu aegadega tekkinud nihe 1 tund. On seda tõesti nii mõeldud ?
Toimetuselt: Äitähh märkuse eest. Parandame kiiremas
korras ära.
Lugesin vaatlejat esimest korda. tore ja informatiivne.
Olen viimasel ajal ise kah astronoomiast huvituma hakkanud.
Üritan praegu kirjutada üht korralikku kosmoseteemalist ulmejuttu, eks siis pea teadma ka millest kirjutan.
Küsiks siis teleskoopide kohta- Millist peaks ostma, kui tegelen ainult harrastusastronoomiaga? Kui palju maksab sobilik teleskoop?
Toimetuselt: Kui rahakott päris kõhnake, siis võiks soovitada hoopis
korralikku binoklit (7x50 või 10x50 näiteks). Binokli kvaliteedi üle võib
üldiselt otsustada tema hinna järgi - vähemalt 1500 krooni. Kui aga kindel soov
teleskoopi osta siis kõige parem hinna-kvaliteedi suhe on Dobsoni monteeringus
peegelteleskoopidel. Järgmiseks on klassikaline Newtoni teleskoop, mille heaks
näiteks on venelaste tehtud Mizar. Sellise teleskoobi saab vist kõige lihtsamini Soome astronoomiaseltsist
Ursa.
Tõsi, neil teleskoopidel ei ole kellamehhanismi, teleskoopi tuleb käsitsi
edasi liigutada, kuid see ei tohiks küll suur probleem olla (pealegi on Mizari
mudeleid, millel on mootor küljes).
Kui raha rohkem, võib Ameerikast tellida ka märksa võimalusterohkemaid
teleskoope, näiteks Meade LX ja ETX seeria, Celestroni Schmidt-Cassegrain tüüpi teleskoobid jms. Selliste teleskoopide hinnad hakkavad umbes tuhandest dollarist. Korralike peegelteleskoopide hinnad algavad umbkaudu kolmesajast
dollarist. (Vt. näiteks Orion telescopes.)
Tark on hoiduda teleskoopidest (mida ka Eestis võib kaubamajadest leida), mis
kannavad firmamärke Tasco ja Bushnell, sama võib ütelda ka nende firmade
binoklite kohta.
Kolmas võimalus on omale teleskoop ise ehitada. Kas peegel ise lihvida või osta,
toru ja monteering ise meisterdada, okulaarid samuti osta.
Infot teleskoopide parameetrite kohta saab Vaatleja artiklist:
Kuidas
valida teleskoopi.
Tõnis Eenmäe
Olin ööl vastu 1. oktoobrit Tõraveres vaatlemas. Madalal põhjakaares veiklevaid virmalisi märkasin umbes kella ühe paiku ja jälgisin neid pool tundi, kuni nad kadusid. Seekordsed virmalised liikusid väga kiiresti, justkui lainetasid, aeg-ajalt kerkisid üksikud "sambad". Üldmulje oli siiski tagasihoidlik.
05.10.2000 |
Virmalised 4. oktoobri õhtul |
Sven-Erik Enno |
4. oktoobri õhtul olid põhjataevas näha virmalised. Põhiliselt paistsid nad taeva helendumisena, peale kella 22 olid korra näha ka kardinalaadsed moodustised. Peale 23 varjutas virmalised tihe udu.
22.09.2000 |
Võrdpäevsus? |
Malle |
Et sügisene võrdpäevsus, nagu ma lugesin jutust "Sügis" (Varia). Aga kui vaadata teie päikesetabeleid (ja ka tähetorni kalendrit), pole ju päev ja öö võrdsed 22.09 vaid hoopis 24./25. septembril. Ja tõusu/loojangu asimuudid pole 270/90 samuti sügise alguspäeval.
Milles asi?
Toimetuselt Jah - nii see asi on. Tegelikult, kui Päike ületab ekvaatori, ei ole päev ja öö ühepikkused. Päev algab siis, kui tõuseb Päike, st. kui tema ülemine serv ilmub silmapiirile. Aga Päike on üsna suur taevakeha, hetkel, kui serv paistma hakkab, on täpselt ekvaatoril asuv päikeseketta keskpunkt alles silmapiiri taga.
See on alles pool häda. Lisaks painduvad valguskiired atmosfääris (astronoomid nimetavad seda asja refraktsiooniks) ja see "tõstab" silmapiiril olevad tähed veel kraadi jagu kõrgemale. Kokku on Päikese ülemine serv nähtavast silmapiirist pea poolteist kraadi kõrgemal ning Maakera peab end pöörama veel tervelt kolme kraadi võrra (Aga miks just kolme?), enne kui viimane täpp Päikesest silmapiiri taha vajub. Kuna tunnis pöörab Maa end 15 kraadi, kulub kolme kraadi jaoks 1/5 tundi ehk 12 minutit. Hommikul samamoodi. Kokku saab sügisene pööripäev pööriööst 24 minutit pikem. Kulub veel kolm päeva, enne kui päev ja öö tõepoolest ühepikkuseks saavad. Päike on siis sügispunktist juba kolme kraadi kaugusel, muidugi lõunapoolkeral.
Öösel 2 paiku olid näha päris tugevad
virmalised. Suured üle terve taeva ulatuvad
vanikud liikusid hästi kiiresti. Jällegi
oli põhiline värv roheline, väga õrnade siniste
või punaste sähvatustega.
16.09.2000 |
Sfäärilise nõguspeegli valmistamine |
Vahur Reede |
Anti Hirve kirjutis "Sfäärilise nõguspeegli valmistamine kodustes tingimustes" on kahtlemata huvitav ja kasulik kirjutis. Minul on ainult üks väike küsimus- mitmeosaline see on? Kui see venib nagu mehhiko teleseriaal, siis panen selle lapselapse bookmarkidesse, kui saab lühem, siis oma bookmarkidesse.
Palun öelge, kunas terve kirjutise kätte saab. Jõudu soovides, Vahur Reede.
Toimetuselt: Kirjutis on neljaosaline ja jõuab lugejateni lähemate nädalate jooksul. Lapselaps alustab ehk lihtsamate asjade ehitamisest?
14.09.2000 |
Virmalised 12. septembril |
Madis Milkyway |
Väga nõrgad virmalised olid näha 12. septembril.
Nad olid põhjataevas ja väga madalal, peaaegu et horisondil.
Põhiliselt olid nad rohelist värvi, kuid umbes kell 21:30
läks kirdetaevas väga õrnalt punaseks.
|