| 25.08.2005 |
Varbspiraalsed galaktikad |
Vaatleja |
Uuemate vaadete kohaselt pole varvad spiraalsetes galaktikates
eriti stabiilsed. Nad tekivad mingi
häirituse tulemusena (näiteks vastasmõjust
naabergalaktikaga) ja kaovad kiiresti.
Kuna neid varvaid on näha nii paljudes galaktikates, siis arvatakse, et
nad tekivad ühes galaktikas korduvalt.
Lisaks sarnastest sõnadest:
Nimetav Omastav
varb varva
varras varda
varvas varba
| 24.08.2005 |
Varbspiraalne galaktika |
Meelis T |
Kas keegi annaks seletuse varbspiraalse galaktika keskmes oleva "varda" stabiilsele olemasolule.
| 23.08.2005 |
29.03.2006 |
Max |
Mina plaanin.
| 22.08.2005 |
Türgi päiksevarjuts 29.03.2006 |
seenno |
Et siis küsimus seoses selle läheneva varjutusega. Et nagu, kas keegi plaanib Eestist seda vaatama ka sõita ja kui kaugel nende plaanidega ollakse ja kas mingit sellist reisi nagu 1999 oli, ka korraldatakse?
Ei käinud kahjuks nüüd seal Kaalis kokkutulekul, seega ei tea, kui seal räägiti. Olen veidi uurind seda soomlaste asja, neil on reisile Kemer-i nimelisse Türgi asulasse veel vabu kohti. Nädalane reis ja 495 Eurot, täisvarju kestus on seal kohas umbes 3 minutit, päikse kõrgus samal ajal kui kaardist õieti aru sain, kuskil 55 kraadi.
Aga andke teada, kas keegi veel on nagu huvitatud sinna sõitmisest ja nii, koos oleks neid asju siis vb. ka parem ajada, eriti kui keegi soome keelt ka oskaks:D
Toimetuselt: Kokkutulekul Kaalis arutati ka päkesevarjutuse-reisi. Oleme üsna kindlad, et saame kokku ühe bussitäie huvilisi reisiks Türki, reis reisibüroolt, eestikeelse giidiga.
Kas minnakse kogu tee bussiga, lennukiga/bussiga, seda me veel ei tea. Ootame hinnapakkumisi.
Juba kokkutulekul kogunes sõidusoovijaid üle kahekümne, enamus tahaks teha ka ekskursiooni - kui juba nii kaugele sõita. Nii tuleb reisi pikkus 10-11 päeva kui sõita lennukiga, 14 päeva kui sõita bussiga.
Hinnad on igal variandil muidugi erinevad, kui need saame, anname teada. Kuna meil on plaanis ka ringreis, siis hind soomlaste reisist odavam kindlasti ei tule. Sõitasoovijad võivad endist märku anda meile, obs.ee, kas helle või vaatleja.
Soomlaste seltsil Sirius on tõesti veel reisile Helsinki-Antalya umbes 50 kohta (15.aug seisuga), mida nad heal meelel jagavad Eesti astronoomiahuvilistega. Hind 495 eurot. Info lehel
http://www.ursa.fi/sirius/sivut/sivu.php?id=56, kontakti tuleb võtta Arto Oksaneniga (arto.oksanen@jklsirius.fi või sirius@jklsirius.fi).
Üleeile 15.aug. oli Virtsus üle hulga aja õhtul selge taevas.Kell kolmveerand kaksteist läksin hilinenud perseiide passima. 12 paiku nägin kolmanda meteoorina Suure Vankri kohal heledat meteroori, mis mitmeks sekundiks sädeleva jälje taevase jättis. Siis oli veel paar väikest ja enam näinud ühtki. 12.20 käisin toas kella vaatamiseks taskulampi toomas. Peale poolt ühte nägin paari väikest sähvatust. Seejärel 12.38 Jäära tähtkujus nägin jälle sekundeid kestva jälje jätnud meteoori. Esimesena nähtule jäi see küll mõnevõrra alla. Kuni 12.50 silmasin veel kolme väiksemat ja siis ei ühtki enam. 1.25 kutsus uni tuppa tagasi. Polnudki vist väga vilets saak, kui arvestada, et meteoorivoo maksimum oli 12. augustil. Mina olen rahul.
Ps. Täna peale 9 õhtul oli päikesest paremal tugev halo
Tartu Tähetorni kalendris on 80+ aasta jooksul ilmunud kirjutisi ka päikesekellade kohta.
Nende otsimiseks (ja muu huvitava leidmiseks) võiks minna aadressile http://www.aai.ee/muuseum/Kalender/HTML/index.html
ning liikuda vasakus raamis "Tartu Tähetorni kalender" ja "Eesti aeg". 1927 a. numbri juures oleval lingil (paremas raamis) on ka jutt päikesekella seadmisest. Võibolla on midagi ka 1960. a numbris, A. Oja artiklis "Aja mõõtmisest", lk. 58.
15. augustil, kui lahkusin Kaali kraatrist Tallinna, avastasin oma teleskoobi pappkarbist, et vahetusse on läinud minu teleskoobi akulaadija, mille kollasele kleepekale on kirjutatud LX200, mille asemel oli pappkarbis mobiiltelefoni akulaadija musta kleepekaga, kuhu peale on kirjutatud ALCATEL. Kui keegi hea inimene otsustab teleskoobi akulaadijaga oma mobiili laadida, helistagu numbril 5051536 või jätku Vaatlejasse oma nimi ja andmed. Päikest!
näitab tõelist päikeseaega, mis võib erineda kekmisest päikeseajast üle veerand tunni. Keskmine päikeseaeg omakorda on Eestis üle tunni suveajast maas. Ja päikesekella number 12 tuleb suunata otse põhja.
| 14.08.2005 |
Perseiidid |
velx |
Öösel oli vähemalt Türikohal taevas selgeid hetki mil põhjapoolne taevas pilvedest vaba. Kell 23:45 - 00:00 õnnestus näha langemas 5 perseiidi. Kuna selge oli taevast vaid väike osa siis on selline "saak" minuarvates üsna hea.
Teatavasti oli perseiidide maksimum 12.aug.
Neile kel ei ole võimalik tähesadu vaadelda võivad seda kuulata radari abil.
http://science.nasa.gov/audio/meteor/navspasur.m3u
http://science.nasa.gov/audio/meteor/meteorburst.m3u
Pluutolt ei saa planeedistaatust ära võtta, sest astroloogidel jookseks kogu nende teooria kokku sellisel juhul.
| 13.08.2005 |
planeedid |
Margus |
Jah, inimesed pidasid tükk aega ka Maad kõige keskmeks, ometi tuli targemaks saades (info lisandumisel) see asi veidi ümber vaadata. Samuti läheb ilmselt Pluutoga.
Mis süsteemi (põhi)planeedi definitsiooni puutub, siis peaksid kõik need vast ikka tiirlema samas tasandis (nagu see süsteemi moodustumisel peaks vist kujunema?). Saaks ilusasti Pluuto välistada.
mina ei saa aru mida nad jamavad selle kümnenda planeediga võiks juba ära otsustada kas planeet on iga taevakeha milles pole termotuumareaktsioone ja mis on oma gravitatsiooni tõttu ümmargune või on planeet iga Pluutost suurem keha ja Pluutolt ei saa ka niisama planeedio staatust ära võtta kui inimesed on teda 75 aastat planeediks nimetanud minu arust peaks olema uus avastatud taevakeha ikakgi planeet ja planeet iga keha mis on pluutost suurem
Paistab et suve ilusamad päikesepaistelisemad ilmad on läbi saanud. Siis sai proovitud kodus ékvatoriaalset päikesekella valmistatud aga... See ei näita õiget aega,nagu peaks. Tean seda küll et varras heidab varju ainult kevadest sügiseni. Praegu peaks ju varras päikesepaistelise ilmaga varju heitma:) 3Põhireeglit millest ma olen kinni poidanud: Esiteks peab varju heitev varras olema paraleelselt maalmateljega ja risti numrilauaga. (90kraadi-58 kraadi=32 kraadi) Teiseks peab ring jaotatud olema 24jaks võrdseks osaks(360:24=15 kraadi). Kolmandaks tuleb kell pöörata näoga täpselt põhja(paraleelselt keskpäevajoonega).
Nii peaks ju õiget kelleaega näitama. Aga ei näita, aeg on ~ 3h maas(45 kraadi) Milles probleem? Kas mul on järjekordselt midagi kaheseilmavahelejäänud?:)
http://pilt.ee/i/p/4/8/11299084cad5a4.jpg
Lisasin kokkutuleku infole (vt. rubriik Üritused) ka transpordiga seonduva, tulijatel oleks hea sellega tutvuda.
2003 UB313 - huvitav jah, kas on tõesti taas leitud uus plannet,mis on Pluutost suurem. Ei usu:) aga eks näis--
6.augustil kelle poole kolme ajal nägin ületükiaja taas Lohe tähtkujus heledat sähvatust. Tegu oli muidugi ühe tava Perseiidi voolust pärit meteooriga. Märkimisväärne on see et (vähemalt minujaoks,) peale heledat pikka sähvatust jäi järele nähtav "tolmu" jutt,mis püsis pea 3 või 4 sekundit. Ei mäletagi mil viimati nägin:)Aga no jah varsti ka ju 12.august käes ...
Sateliidi huvilstele (kui keegi pole veel juhtumisi külastanud:)
http://www.geopeitus.ee/lisad/satelliidid.html
Segeid sooje augustiöid!
Vara veel planeetide arvu muuta.
Huvitav, kas see kümnes planeet ka uue planeedi-definitsiooni alla mahub? Sest kui mitte, siis võib ta kasvõi Jupiteri suurune olla, aga planeediks seda ei tunnistata...
| 02.08.2005 |
sähvatused |
kvasar |
nende Iridiumi-sähvatuste kohta, nad peaksid ju taevalaotuses silmnähtavalt liikuma, arvestades, et Iridium'id on madalal, mitte geotsentrilisel orbiidil?
Toimetuselt: Ja liiguvadki. Iridiumi sähvatus kestab õige mitu sekundit - algul ilmub nähtavale liikuv nõrk täpikene, mille heledus kasvab maksimumini. Järgneb üsna kiire heleduse langemine. Peale heleduse nõrgenemist on satelliiti palju lihtsam visuaalselt jälgida ning see on nähtav ka üpris kaugel sähvatuse maksimumi kohast.
Vaat seda tahaks näha jah, mis siis saab, kui leiab ikka tõestamist et, 2003 UB313 on Plutost märgatavalt suurem. Kindlasti kulub pärast seda vähemalt kümneid aastaid, et see planeediks tunnistada, või siis Pluto lihtsalt Kuiperi vöö osaks degradeerida.
Tere hommikust!
Juhtusin nii Sky&Telescope kui ka Nasa uudiste listist ning ühest listist veel lugema uudist, et viimaks ometi on pärast paljusid valejälgi leitud päris kümnes planeet.
Aeg hakata õpikuid ümber kirjutama...
28.07.2005
Huvitav, kas "Vaatleja" lugejate hulgas ka neid leidub, kes huvituvad põhiliselt kosmoloogia-alastest küsimustest? Veel parem, kui mõni ka
seal kasutatavas matemaatikas orienteeruks (ise paraku nende hulka ei kuulu). Kel sama huvi: palun märku anda!
Jaan Kapp
| 22.07.2005 |
Vaatleja teeb pausi! |
Tõnis Eenmäe |
Täna õhtust (reede, 22. juuli) kella 7-8st kuni ilmselt pühapäeva hommikuni ei pääse Vaatlejale ligi, sest käsil on serveri operatsioonisüsteemi uuendamine. Loodetavasti suudame ajakavas püsida ja pikemat katkestust ei tule.
Päevalehe artikkel Kuust ei olnud piisavslt täpne. Harilikult ei ole Kuu 384 000 kilomeetri kaugusel, vaid käib igas kuus nii 357 kui 410 tuhande kilomeetri kaugusel (kui ma neid numbreid õigesti mäletan). Nii et seda erakordsust saab küll arvutada, aga silmaga näha küll mitte.
Hoopis huvitavam oli näha tänavu juunis täiskuud otse lõunas vaevu paistmas metsalatvade tagant. Tuleva aasta suvel võiks pilt olla ehk veelgi mõjusam.
Sattusin täna lugema Eesti Päevalehest artiklit, mille järgi tuleb täna öösel Kuu Maale haruldaselt lähedale.
Programmi StarCalc andmetel on kuu minimaalne kaugus Maast täna öösel 356279 km ning suurus 33.54 kaareminutit... Oleks mul digikaamera, teeks pilti...
Kui hoolikamalt vaada siis on jah eelmisel pildil näha natuke isegi tuhkvalgust. Kui aus olla, ei pannud seda pildil ise tähelegi:)
Jutt on selline,et praegu (13.07.05/2.00)on põhja kaares näha hekivaid pilvi... Oma moodi "viirelised" vmi:) (Päeval oli korraks viie ajal halotki taas taevas näha)
http://pilt.ee/i/p/1/28/1069028151a47f.jpg
Ilusat ilma&selget taevast kõigile!
Kena pilt! Ja ma näen tuhkvalgust ka sellel pildil. Näen ka praegu kuusirpi läänetaevas...
Päikest mudugi.Õnneks seda jätkub (veel:) Eilne õhtune sirp.
http://pilt.ee/i/p/3/89/10601893afaa43.jpg
9. juuli südaöösel kell 23.58 fikseerisin Suure Vankri tähtkujus erakordselt heleda iriidiumi sähvatuse heledusega silma järgi miinimum -6 tähesuurust. Sähvatuse vältus 3 sekundit. Päikest, kallid sõbrad!
| 08.07.2005 |
vanamehele2 |
Rait |
Tore kui siiamaile on uusi huviline ilmunud. Kulla vamamees laadige üks elektrooniline taevakalender (nt alustuseks STARCALC) endale arvutisse ja saate igakell vastavlt oma elukohale vaadata mis kus taevas parajasti huvitavat on ja toimub. Mis kell mis&kus loojub jne... Peale Marsi hommikutaevas on õhtul taevas ka ju Veenust ja Jupiteri näha,tõsi jah et ööd on valged ja mõned tunnid ainult pikad. Pole viga, aina ööd pimenevad taas:)
| 07.07.2005 |
vanamehele |
footon |
Praegu pole ju suurt midagi vaadata - taevas liiga valge. Kuigi Marss on enne päikese tõusu juba üpris kõrgel ja hele.
| 07.07.2005 |
Taevakalendri tegijatele |
vanamees |
Kulla poisid-tütrikud, olge kenad ja vaadake vahest kalendrisse ka! Tahaks nagu midagi uuemat näha.
Täna öösel Eesti aja järgi jõudis Deep Impact komeedile Tempel 1. Vaata ka http://www.nasa.gov/mission_pages/deepimpact/main/index.html.
|
