Vaatleja
Lugejakirjad (4 / 2002)
19.08.2002 Asteroid 2002 NY40 oli nähtav Sven-Erik Enno

Laupäeva hilisõhtul ja ööl vastu pühapäeva võis ka Eestis jälgida Maast lähedalt möödunud asteroidi. Kuigi tegelikult oli asteroid 2002 NY40 Maale kõige lähemal alles pühapäeva, 18.augusti hommikul, ületas ta heledus 10. tähesuuruse piiri juba laupäeva õhtul.

Esimest korda õnnestus see huvitav objekt oma "Miitsari" vaatevälja püüda 17/18 augusti südaööl, mil ta liikus Noole tähtkujus, täheparvest M71 paar kraadi edelas. Objekt ei erinenud millegi poolest tähest. Kuna teleskoobi vaateväljas oli korraga kümneid 10. ja 11. suuruse tähti otsisin vaatevälja keskmest ühe ruudutaolise tähekogumi ja hakkasin selle suhtes liikuvat objekti otsima. Peagi aga nägin, et minu "ruudu" üks külg lüheneb kiirelt, sest selle alumine parempoolne nurgatäht liigub vasakule.

Seega oli asteroid tabatud ning ma jälgisin tema liikumist mitme minuti vältel. Aga tarvitses vaid korra silm okulaari juurest ära võtta ja enam ei suutnud ma asteroidi leida. Uuesti tabasin ta mõni minut enne kella ühte öösel täheparve M71 vahetust lähedusest. Juhuslikult silma hakanud Kassiopeia W-kujulise 10 ja 11 suuruse tähtedest moodustise ülemine osa venis kiiresti vasakule välja, kuna üks selle "tähtedest" oligi kiiresti liikuv asteroid.

Üldiselt on selliste objektide tabamine väga keeruline ja pigem juhuslik. Seda enam, et tegu oli esimese asteroidiga, mida ma elus näinud olen ning see õnnestus mul üldse tabada tänu selle väga suurele liikumiskiirusele tähtede suhtes.

15.08.2002 Langeski tähti! Aat Sarv

Töised tegemised venitasid õhtu pikaks. Taevasse tekkis uduvine, millest loojuv päike siiski veel jaksas läbi kumada. Aga tähed?

12. augustil kella kümne paiku õhtul Tohisool Vana-Harju Skautide Maleva staapi kogunenud kaks lendtäheloendajat - Harvet Raplast ja mina. Õhtu oli sumune ja soe. Algul istusime toas ja lugesime tähti ajalehest. 12 ajal otsustasin siiski minna välja vaatama, kas miskit paistab. Vaid lagipea kohal taevas sirasid tähed, Tohisoo maanteevalgustus peegeldus ümbritsevalt taevalt. Ronisin üles tuppa ja pidasime sõjanõu. Lähme! Lähme siiski, ükspuha ju, kus me sellise sooja ööga magame. Pakkisime ratastele koormakile, magamisalused ja -kotid, võtsime ka joogipudelid. Sõitsime läbi Aandu küla Rabivere raba turbaväljade vahele.

Juba teel olles märkasime otse meie ees lääne suunas esimest kukkuvat "tähte". Kuigi vahepeal sõitsime põldude vahel läbi ka niiskematest ja jahedamatest lohkudest oli õhk turbaväljadel soe ja kuiv. Parkisime rattad ja läksime jalaga ümbritsevat pinnast kompima. Rattatulest polnud seisu ajal kasu ja taskulampi meil polnud. Freesturbaväli osutus sobivalt kuivaks ja pehmeks lamamisaluseks. Laotasime oma koormakatte sellele, nõjasime rattad üksteise vastu ja tossud jalast kiskunud astusime 'magamistuppa'. Ruumi oli lahedalt. Sättisime lamamisasemed valmis ja arutlesime, kuhu suunas küll peaks pead pöörama. Õnneks oli Kassiopeia ja selle naaber Perseus (viimast me küll kumbki ei tundnud), millede vahelt 'perseiidid' pidavat langema, üsna kõrgel keset taevalaotust. Puhus kerge mõnus lõunatuul. Kui kella vaatasin, puudus mõni minut ühest. Otsustasime soojenduseks loendada lendtähti kella 1-st 2-ni. Napilt enne määratud kellaaega langesid "vuhinal" üksteise kõrval idast loode suunas kaks heledat tähte. Lootust oli.

Siis saabus vaikus. Jälgisime siin-seal üle taevakaare kulgevaid satelliite. Kaugemal rabas tegid aegajalt häält sookured. Sääski ei olnud. Esimene veerandtund oli tähesaju kohalt laisavõitu - jõudsime loendamisel kolmeni. Õppisime tähtkujusid, mida tundsime - Vankrid, Luik, Kotkas, Herkules, Lohe, paistis ka Linnutee. Meenutasin Heino Eelsalu (oli vist) raamatust "Ajastult ajastule" loetut vanade müütide ning nende tekkeaja ja tähtkujude võimalikest seostest.

Edaspidi märkasime meteoore juba rohkem. Neid oli suuremaid ja väiksemaid, mõni põles heleda sähvatusega, teised lihtsalt langesid olulisemat 'saba' järel näitamata. Mõne 'tähelend' oli lühike, mõnel pikk. Langejaid oli nii ida kui lääne, loode ja kirde suunas, vähem mujale. Võib-olla ei olnud meie vaateväli ka igas suunas võrdselt selge, sest ikka kattis madalamal silmapiiri kohal taevast uduvine.

Kõiki langevaid tähti me mõlemad koos ei märganud ja arvata võib, et osa jäi ka neljasilma vahele. Küllap oleks mõni lisasilmapaar loendustulemust parandanud, kuid kella 2-ks jõudsime järjekorranumbrini 27. Seejärel hakkas tasapisi edela poolt üle taeva pilvetupsukesi sõudma. Kord kadus pilve taha Luige tiib, siis Heraklese põlv või Suure Vankri hobune. Otsustasime väikese vahe pidada ja uuesti taevasse vaadata kella kolmest. Paraku aga taevas enam sel öösel selgemaks ei läinud. Nelja-viie vahel juba hakkas koitma.

Veidi enne seitset lasi Harvet susinal oma õhkmadratsi tühjaks, ajas end püsti ja pakkis asjad - vaja tööle minna! Mina põõnutasin veel veidi, kuni hommikupäike end pilve tagant välja ajas. Uus päikseline päev oli alanud. Meie öine eesmärk sai täidetud - leidsime õige tunni.

Astronoomiliste tähisööde ootuses (need pidavat algama 18. augustist)

Aat Sarv Vana-Harju Skautide Maleva juht

11.08.2002 mis ilmakaarest? flylow

kas tuleb vaadata kuhugi kindlasse kohta et neid langevaid tähti rohkem näha või kukuvad nad täiesti suvalt?

09.08.2002 Kommentaar artiklile perseiididest Tõnis Eenmäe

Rikaste meteoorivoolude nimekirja on sattunud viga - detsembrikuised meteoorid ei ole mitte Orioniidid vaid Geminiidid, mida peetakse kõige efektsemaks meteoorivooluks üldse. Võrreldes Perseiididega on nood talvised meteoorid kollasemad, märksa aeglasemad (umbes 2 korda) ja radiandi madalama asendi tõttu jätavad rohkem pikki jälgi. Ka on Geminiidide meteoorivoolus palju heledaid meteoore.

Nimekiri tuntumatest meteoorivooludest koos meteooride kiiruste ja tõenäolise tunniarvuga (ZHR) on toodud IMO 2001.a. meteoorivoolude ülevaates

Jaak Jaaniste: Viga on parandatud. Vabandan.

07.08.2002 ... Marco

Kas selle aasta Perseiidide meteoorivoolust on midagi kuulda? Tuleb sadu või ei tule? Muidugi kui ikka ilm lubab.

Kas kuskil infi saab lugeda?

Toimetuselt: Aitähh vajakajäämisele osutumast.

Nüüd võite lugeda Jaak Jaaniste artiklit perseiididest

Avaleht | Arhiiv
© Tartu Tähetorni Astronoomiaring 2000-2001

W3-mSQL 2.0.11 by Hughes Technologies