Tulekul on uus võimalus neile meteoorivaatlejatele, kellele perseiidide loendamisest väheks jäi või kellel see halva ilma tõttu sel aastal ei õnnestunudki.
Alfa-aurigiidide aktiivsus peaks maksimumi ööl olema küllalt kõrge selleks, et nad oleks vaadeldavad ka algajatele. Pealegi on ennustatav voolu maksimumi kellaaeg 1.septembril kell (00 UTC) 02.00 kohaliku aja järgi (IMO) Eesti vaatlejatele igati soodne:
teiseks on 1.septembri ööl taevas peaaegu täiskuu, mis aga loojub õnneks 2t45m paiku ning on juba enne kella 2 nii madalal edelas, et kui ta just otse silma ei paista ja kui taevas pilvevinet ei ole, ei tohiks kuuvalgus eriti vaatlusi segada.
Nii võib 1.septembri hommikul viimasel pimedal tunnil enne koitu IMO ennustuste põhjal näha kuni 10 alfa-aurigiidi. Aga see meteoorivool võib vaatlejatele ka üllatusi valmistada. 1.septembri ööl 1935.a., kui saksa meteoorivaatlejad C.Hoffmeister ja Teichgraeber selle voolu avastasid, ulatus TAS lühiajaliselt 30-40 meteoorini. 1986.aastal vaatles Ungarlane I.Tepliczky 1.septembril kell 01t25m UTC tunniarvu 39,6 +/-8,1. Kusjuures 24 tema poolt vaadeldud meteoori keskmiseks heleduseks oli +0,5 tähesuurust. Esines ka Veenuse heledusi meteoore.
Alfa-aurigiide saab sporaadilistest meteooridest eristada ka nende väga suure nurkkiiruse järgi. Seniidis võib see ulatuda 30 kraadini sekundis. Ka nende kiirus Maa suhtes (66 km/sek) on väga suur. Suurtest vooludest ületavad seda kiirust ainult leoniidid (71 km/sek). Kuni kolmveerand alfa-aurigiididest, mille heledus on suurem, kui +3,5 tähesuurust jätavad hõbedasi jälgi, millede helendus püsib sekund-paar peale meteoori lendu.
Olgu siinkohal antud ka alfa-aurigiidide radiandi asukoht maksimumi ööks, mis on järgmine:
84 kraadi (6t36m) otsetõusu
+42 kraadi käänet
Taevas jääb see punkt kogu öö jooksul 3-4 kraadi Veomehe heledaimast tähest Kapellast allapoole. See täht on üks heledamaid objekte hommikutaevas ja tema segiajamist Jupiteri või Saturniga peaks vältima tema silmnähtavalt kollakas värvus.
Igal juhul tasub selge ilma korral (mida 29.augusti seisuga 1.septembri ööks lubatakse) 1.septembri ööl alates kella 01t30m välja vaadata. Algajad vaatlejad peaks üles märkima iga meteoori ilmumisaja 1 minutilise täpsusega, meteoori kursi kella numbrilaua järgi ning püsiva jälje olemasolu ja kestuse sekundites. Kui juurde on lisatud vaatlusvälja kese (n.t. mõni hele täht) ning piirtähesuurused vähemalt 1 kord tunnis (väljad leiate meteooride vaatlusjuhendist) peaks teie andmed olema IMO-le täiesti kasutatavad. Peaksite need saatma Tartu Tähetorni, kus need veel enne IMO-le saatmist üle vaadatakse.
Selget taevast kogu Eestisse 1.septembri ööks!
Klaas tähisega "Zakal" on karastatud - klaasplokki on tugevalt kuumutatud ja siis kiiresti jahutatud. Sellise töötluse korral on klaasis väga palju pingeid ning juba pisikene kriim võib klaasploki pisikeste kildude hunnikuks muuta.
Klaasploki asemel võib esialgse süvendi lihvimiseks kasutada metallrõngast, mille läbimõõt 1.5-2 korda peegliploki läbimõõdust väiksem. Sellise rõngaga töötamisel tuleb silmas pidada, et rõnga äär ei tohiks lihvimisel palju üle peegli serva sõita (mõned millimeetrid ehk). Lihvimine ise näeb välja täpselt samamoodi kui kahe klaasplokiga.
Kui peegliplokil nõutav sügavus käes, tuleb valmistada lihvimisalus. Seda on vast kõige lihtsam valmistada epoksüüdliimist. Siin läheks jutt väga pikaks, parem on omal uurida raamatuid.
Parimaks raamatuks, mis endale kätte puutunud, pean:
L.L Sikoruk, "Teleskopõ dlja ljubitelei astronomii", Moskva "Nauka", 1990. See raamat käsitleb põhjalikult erinevat tüüpi teleskoopide valmistamist ning testimist. Autor on Vene päritolu teleskoopide "Mizar" ja "Alkor" isa.
Veel võiks vaadata veebist urli:
Mel Bartels'i koduleht
Samuti võib minuga privaatkirjas ühendust võtta, mailiaadress on selle vastusega kaasas.
Selline küsimus tekkis, et kas reflektori nõguspeegli lihvimiseks võib kasutada teist klaasketast, millel venekeelne märge "Zakal"? Tean ja olen kindel, et peeglit ennast sellisest klaasist teha ei tasu, vahest aga tööriistaks kõlbab?
Lootes, et keegi teab,
Optik
| 12.08.2001 |
Soligol teleskoop |
Sven |
Tänan põhjaliku vastuse eest.
Leidin ühe ülevaate MT-800 kohta : http://home.foni.net/~winnie/soligor8.html . Kuna minu saksa keele oskus on olematu lasin teksti webi tõlkijast läbi. Loetu ei ole just julgustav : liiga nõrk konstruktsioon selle kaalu kohta, väga raskesti reguleeritav peegel jms.
Uurin vist edasi siiki TAL mudelite saamise võimalusi ja jätan Soligori kõrvale.
| 10.08.2001 |
Kalender |
Ville |
Pole võibolla õige koht sellise küsimuse esitamiseks. Aga ehk teab keegi, kust saada andmeid kalendrite jaoks koos riiklike pühade ja muu sellisega.
Räägin sellest, mida teleskoobi juures "hinnata".
1. Teleskoobi transporditavus - võib olla igati vinge teleskoop, aga kui tema töökorda sättimisele läheb kaks tundi ja liigutamiseks on autot vaja, siis jahutab see üsna ruttu ka kõige innukama astronoomiahuvilise.
2. Hea monteering - kui kasutada teleskoopi suure suurendusega ning toksata käega vastu toru ja teleskoobi monteeringut/jalgu, peaks kujutise värisemine kiiresti vaibuma. Üle sekundi kestvad ja suure amplituudiga värinad viitavad nigelale monteeringule.
3. Suhteline ava - 1:4 on valgusjõulisem, kui 1:5. Sama objektiivi (peegli) läbimõõdu juures tähendab suurem suhteline ava (1:4 siin) ka lühemat fookuskaugust ja sama okulaariga suuremat vaatevälja. See võiks olla eriti ihaldatav süvataeva objektide jahtimiseks. Rusikareegel: galaktikad ja udukogud - suurem suhteline ava; planeedid - pikem fookuskaugus ja pisem suhteline ava (näiteks 1:10).
4. Objektiivi läbimõõt - mida suurem, seda nõrgemaid objekte saab vaadelda.
6" (150mm) objektiiv on päris hea suurusega.
5. Kujutise hea kvaliteet. See on kõige keerulisemalt hinnatav parameeter.
a) Valida mõnest kataloogist kaksiktähed ning hea kujutisega ööl proovida lahutada üha tihedamaid tähepaare.
b) Kuu terminaatori juures asuvad kraatrid peaksid olema teravate ja kontrastsete servadega-varjudega.
c) Jupiteri servad ei tohiks olla värvilised (ühel pool punane, teisel sinine) NB! Eriti kehtib peegelteleskoopide puhul! Kui kujutis värviline, proovida võimaluse korral kallemaid okulaare - ehk on viga hoopis kehvas okulaaris. Vene teleskoopide Mizar okulaarid on küllalt head.
d) Vaadelda mõnda heledat tähte võimalikult suure suurendusega. Tähe kujutis ei tohiks olla mingis suunas välja veninud. Kui keerata kujutis fookusest välja, tekib peegelteleskoobis kujutis helendavast kettast, mille keskel must ketas. Must ketas on sekundaarpeegli kujutis. Selline kujutis peab olema sümmeetriline, ei tohiks olla üheski suunas märgatavalt välja veninud.
Kui teleskoobiga kaasa tulevas manuaalis on juttu kollimeerimisest, siis tasuks see samm väljavenitatud kujutise korral läbi teha ning uuesti kontrollida.
e) Kuidas paistab sama täht (teravustatult vaatevälja keskel) vaatevälja servades? Aga näiteks Jupiter?
5. Head okulaarid - üldiselt, sama fookuskauguse juures: mida kallim, seda parem. Heade okulaaride hinnad algavad nii 40 dollarist. Erandiks ehk vene päritolu optika, mis on hea ja üsna odav.
5. Mootorajami sujuv töö - kui teleskoop on korralikult paika sätitud, peaks mootor teleskoopi mitme tunni jooksul suutma nii täpselt vedada, et täht ei kaoks vaateväljast. Ükski kellamehhanism ei ole ideaalne, seetõttu ei sega teleskoobi ette- või tahakäimine visuaalseid vaatlusi. Fotograafia korral oleks kindlasti vaja võimalikult täpselt käivat mootorit.
Minu soovitus: firmalt tuleks kaubelda nn. raha-tagasi garantii. Vähemalt selleks ajaks, kuni teleskoopi on öistes tingimustes kontrollitud.
Konkreetsete mudelite kohta: kui transpordiks on kasutada auto (st. vaatlemine ei toimu linnas) või võimalus teleskoop stabiilselt ühte kohta paigutada, on MT-800 ehk parem valik.
Loomulikult tuleb arvestada optika kvaliteeti, mille kohta ei tea ma midagi.
MT-750 on pisut väiksema valguse kogumise võimega, kuid ehk palju kergemini transporditav. Väiksem suhteline ava võiks viidata väiksematele kujutise moonutustele. Ise valiksin võibolla just selle, kuid ilma optikat testimata ei julge soovitada.
Oskan soovitada kujutise hea kvaliteedi poolest tuntud Venemaa toodangut - pisemat Mizarit (112 mm? peegliga) ja 150mm peegliga mudelit. Neist on olemas ka mootoritega variandid. Tõsi, nad on üsna kaalukad ja pakendid suuremõõtmelised. Lähim kindel koht on soomlaste organisatsioon Ursa. (www.ursa.fi)
| 07.08.2001 |
Veelkord teleskoobi valikust ... |
Sven |
Lugesin läbi "Vaatlejas" olevad materjalid, aga kuna olen täiesti algaja, siis küsiks veel, et mitte ämbrisse astuda.
1) mida arvata firmast Soligor (http://www.soligor.com/), Eestis esindab vist Morgan.
2) Kui on midagi arvata , siis kumb mudel oleks mõtekam valida "laiatarbe" kasutajale st. nii lähemate kui kaugemate objektide vaatluseks :
a) MT-800/8'' E
• Optical design: Newtonian reflector
• Lens ¨ 200mm
• Focal length 800mm
• Focal ratio 1:4.0
• Resolving power 0.58"
b) MT-750/6'' E
• Optical design: Newtonian reflector
• Lens ¨ 152mm
• Focal length 750mm
• Focal ratio 1:4.9
• Resolving power 0.8"
Kuna seade on laiendatava mootorajamiga ja ka adapteritega peegelkaamera jaoks , siis tundus päris huvitav. Lisaks saaks muid vidinaid ka Eestist tellida.
Tahaks sellise seadme osta, mida paari aasta pärast, kui oskuseid ja tahtmisi rohkem on , ei peaks uuema vastu vahetama.
