Vaatleja: Lugejakirjad (3 / 2004)

Lugejakirjad (3 / 2004)

30.06.2004

Vastus sellele, mis meie Päikesega kauges tulevikus juhtub, on kinnitus (kindel või mitte, seda ei oska täpselt öelda) olemas. Kas mitte raamatus "Planeedid" pole öeldud, et Päike tõmbub 13 miljardi (mitte 5 miljardi) aasta pärast kokku kääbustaevakehaks... Ning pole välistatud, et osa Päikesesüsteemist võib muutuda "pöörlevaks mustaks auguks".

Parimat soovides, R.M.

30.06.2004 Päike-Maale lähim täht... Rait

Paar küsimust. Miks plekkid Päikesel aninult ekvaatori lähedal püsivad? Viimase kuude jooksul olen jälginud neid... Plekkid on vähe külmemad alad (4800 Cˇ) Päikeses. Miks ekvaator.

Täht on ~5 miljardit aastat vana ja "elab" veel sama kaua umbes. Mis saab edasi? Olen kuulnud et ta "paisub" või suureneb vähe haaval. Kunagi on suur punane hiid ja neelab esmalt Merkuurist kuni Marsini endasse ja teeb ühe suure plahvatuse, mille tagajärjel jääb järele ülikiiresti põõrlev valgekääbus või mis? Päikesesüsteemist (planeetidest) ei jää midagi järele!? Üleültse kui suur on umbes Päikese raudtuuma läbimõõt.Jah sai vist korraga vähe palju küsitud.Praegu pole muud suuremat vaadlda (peale Kuu ja Päikese) ja hakkasin mõtlema. Kuid ööd on juba üsnagi pimedamad. Ehk keegi võiks kommenteerida.... (Laupäeva õhtuti on ETV-s 1/7 "Maailmaruum" saadate sari, kui kedagi peaks huvitama - sealt tuligi akgne mõte Päikesest.)

Selget taevast!

24.06.2004 Kirjutage põnevatest sündmustest Marek Tihhonov

Tere!

Kui astronoomiahuvilistel on kavas põnevaid üritusi (üldhuvitavad loengud, ühisvaatlused jms.), siis oleks kena, kui annaksite sellest teada ka mu meiliaadressile marektihhonov@hot.ee.

Paneksin info hea meelega üles oma kodulehele http://www.hot.ee/marektihhonov, kus toimuvast saaks aimu ka ehk inimesed, kes igapäevaselt (või siis üldse mitte) Vaatlejat ei külasta ning ehk isegi astroloogiat astronoomiast eristada ei suuda.

Ikka parimat soovides :-)

Toimetuselt: Registreerige end Tartu Tähetorni Astronoomiaringi postiloendi obs-teated ja Ridamuse postiloendiga tellijaks. Enamasti on avalike vaatluste info ka neis kanalites kajastatud.

24.06.2004 Helkivad ööpilved Tarmo Tanilsoo

Eile õhtul nägin ma heledaid pilvi peale päikeseloojangut taevas. Arvasin, et on helkivad ööpilved. Öösel tuli mulle nendest e-mailile teade ning hommikul e-maili lugedes läksin spaceweather.com-i ja nägin, et sinna on eile õhtust pilte üles pandud. Kõige lähem pilt on postitatud Norrast ja see on ka spaceweather.com avalehel

22.06.2004 observatoorium Spiid

Minu oma tuleb 4m kõrgune, põrandapind hakkab 1,2 meetri kõrguselt. Vundament on 0,5m sügav, Läbimõõt 3 m ja kaks samasuurt kaevurõngast üksteise peal. Väljapoole murtud tellisest vooder kruvijoonega. Teleskoobi betoonjalg 40 cm läbimööduga. Kõigepeale siis pöörlev kuppel! Täna läheb juba põranda ehituseks!

22.06.2004 Tähetorn... Rait

Mõned lingid kah kodustest observatooriumidest: http://www.obs.ee/harrastus/ -Eesti

http://skyandtelescope.com/howto/scopes/article_506_1.asp

http://www.astronomydaily.com/atm/observ.asp Olen mõelnud isegi,tulevikus oma "valgekuplikese" ülesse seada. Koht on selleks üsna soodne. Maja asub mul endal suurte kilomeetriste põllumaad ümbritsevas metsa ääres. Keset laugeid põlde on vähe kõrgem "künkake" (~2,5 m) kõrge. Sinna oleks küll vaatluskoht ehk kunagi luua- ~14 m kõrgune torn. Kuid siiski see kallis värk ikka. ja veel korralik vaatlus riist kah peaks olema. Ega muud polnutki...Edu rajamisel!

1,6 m kõrgusel (siis keskmine inimese kasv)maapinnast näeb (merel) inimene kuskil horisondi poole 4,6 km kaugusele jne.(10 km kõrguselt oli vist 11,4 km kaugusele) Et, jah ... seda kõrgem, seda parem vist:]

21.06.2004 observatoorium Sppid

Tere astrohuvilised,

ehitan parasjagu omale tahahoovi observatooriumit, tahakski küsida, kas peale minu on veel olemas mõnda hullu, kes seda on teinud!? Teleskoobiks on Meade lx200 14", kuppel HomeDome HD10. Kuna olen ka äriinimene, siis on plaanis skoop käima panna ka üle veebi (väikse tasu eest), sest suurema osa ajast seisab ta muidu jõude.

Kui kellegil lähim huvi asja vastu, olen nõus kogemusi vahetama!

20.06.2004 Helkivad ööpilved aimar

Kahjuks ise neid helkivaid ööpilvi ei näinud seekord. Asi pakkus huvi ja internetist vastavasisulist lugemisvara otsides sattusin sellisesse kohta:

http://ael.physic.ut.ee/KF.Private/Piia.Post/meteoroloogia2.html

Palju huvitavat atmosfäärist sh ka helkivate ööpilvede olemuse selgitus.

18.06.2004 Kavas osta uus digikas eduard

Tahaks osta sellis digi fotokat millega saab ka öösel korralike pilte teha, nii tähtedest kui ka muudest nähtustest. Aga kuna raha ei ole eriti siis tuleb leppida odava kaameraga. Silma on jäänud Canon Digikaamera PowerShot A70 3.2M, natuke üle 4000 krooni, http://www.canon.ee/english/products/about.asp?id=956 aga tal on ainult 3.1 m pikslit ja 3 kordne zoom. Kas sellest piisab?

18.06.2004 Helkivad ööpilved seenno

Nägin neid kesköö paiku, sai ka paar fotot teha, tõsi küll läbi aknaklaasi ja mitte kõige paremas suunas, aga midagi jäi siiki peale ka.

http://pilt.ee/seenno

18.06.2004 Pilved velts

18. juunil oli tõesti näha imelisi pilvi. 20:30 oli näha Kesk-Eestis idataevas väga kummalise kuju ja punase tooniga pilvi. 00:45 olid aga põhjataevas helkivad pärlmutter pilved. Kahju ,et pilti ei saanud teha.

18.06.2004 Helkivad ööpilved Urmas Sisask

Tähistaeva põhjaosas on praegu (18.juuni kell 01.30) ütlemata ilusad helkivad ööpilved!

17.06.2004 ;:-) Rait

Kas keegi ei juhtunud vaatama teisipäevaseid Kanal2-he "Uued uudised"? Oli rääkinud midagi Saturniga seoset (taolist). Ma niisama küsin huvi#pärast,kui keegi juhtus nägema,mis seal oli, nii juhtumisi võiks nägija klõbistada siia:) No muidugi samas arusaadav-suveaeg ei viitsita ekraanide taga istuda...

17.06.2004 SIMBA Taevatoru

Hei Simba,

ole hea ja anna endast märku, kuidas sinuga ühendust saab :-)

Paistab, et oled ainuke, kel on õnnestunud Eestis Veenuse üleminekust pilti teha.

Kiire!!

Martin jt Ridamusest

14.06.2004 NÄGIME!!! Simba

9. juuni kiri, nüüd koos pildiga.

Alustasime Tartust, täitsa null, ei mingit võimalust. Peale pikka pilvede liikumise uurimist sai vastu võetud otsus - Ikla kandis nägemise tõenäosus suurim.

Läksime kahe autoga, kusagil Kabli kandis vilgatas korra päike. Seadsime teleskoobi püsti, natuke sihtimist ja seal see oligi - Veenus Päikese taustal. Kell võis olla kusagil 13.50. Üleminek oli jälgitav vast 5 min, vaatlesime seda neljakesi, lisaks kaks möödasõitvat kutti kes asja uudistama tulid. Ülemineku lõpuni oli asi vahelduva eduga jälgitav, vahepeal vahetasime asukohta.

Õnnestus teha ka mõned pildid lõppvaatusest läbi teleskoobi. Nüüd on see nähtud ja hing rahul, järgmine kord tuleb parem koht otsida. :)

Pildistatud on Canon EOS 30-ga, läbi teleskoobi Tal200k:

14.06.2004 Veenuse üleminek seenno

8. juuni kiri, nüüd koos piltidega.

Vaatlesin Istambulis, oli võimalik jälgida. Hommikul kella 8 ja 10 vahel oli parim vaatlusaeg, poolpilves taevas ja ka täiesti selged augud. Kella 13 paiku oli ka 2 kuni 3 minutit selget.

Sai projetseerida läbi teleskoobi ja pildistada. Heal juhul 3 korralikku fotot hommikul kella 9 paiku.

Mõned pildid:

13.06.2004 ... velx

Ühes Uus-Meremaa kodus maandus 12. juunil diivanile 1.3kg meteoriit :)

11.06.2004 Mõningaid astronoomilisi veebiväljaandeid Robert Matjus

Tere!

Oleks keegi nii kena ja nimetaks mõned tuntumad interneti astronoomia-alased veebiajakirjad. (Võib ka e-mailile saata!)

Parimat soovides, R.M.

Toimetuselt: Päris mitu astronoomia-alast ajakirja ja palju muud kasulikku leiate rubriigis 'Astronoomiline abimees'. 'Kus on mis' ongi selle tarvis, et kergemalt huvitavamatele lehtedele jõuda.

Kui lugejad meile huvitavaid lisa-viiteid annavad, oleme ka neid üles pannud.

10.06.2004 Mina jälle :) qwe

Olen huvitatud digifotokatest kas see nt see sobiks öise taeva pildistamiseks, mis on selle säriajaga - paistab hea... (http://www.anttila.ee/eripakkumised.php?id=155) Jah sai vist juba küsitud küll korra aga siis nüüd "Fotoaparaat HP Photosmart 635" kohta;)

09.06.2004 2012 aasta üleminek Jüri Ivask

6. juuni 2012.a. üleminek on Eestis näha, tõsi küll päike tõuseb, kui üleminek on juba umbes poole peal (http://www.ridamus.ee/node/view/156). Lähim koht, kus kogu üleminekut näha saab, on Lapimaa - seal ju polaarpäev! Muidugi, kui jälle pilves pole...

09.06.2004 Jah läänepoolkeral... Rait

Jah muidugi läänepoolkeral- järjekordselt valesti. Kuskilt nagu jäi meelde, et lõunapoolkeral. Ilm täna siin hommikust saati selge, ei ühtainsat pilve pole taevast kohata... imelik see ilm on. (võrreldes eilsega) Raadiost olevat kuulda olnud, et Muhu kandis oli ka 8-ndal vahetevahel Päikest näha.

09.06.2004 miks oli 8. juunil pilves ilm? Jaak Jaaniste

Tunnistan end täielikult süüdi.

Esmaspäeva hilisõhtul, kui Tõnis ja Kaido olid heliomeetri paika saanud ning Antil Zeiss'i päikesefilter valmis, hakkasin mõtlema vaatluste plaani ja sõnavõttude peale. Mul oli kindel plaan lõpetada päev piiblisalmiga:

... ja nüüd lased sa oma sulasel minna, sest tema silmad on sinu õnnistust näinud. Vanajumal vastu:

Ei lähe sa veel kuhugi!

Selget taevast kõigile 2012. aastaks!

Jaak Jaaniste.

08.06.2004 VT-2004 pildid :))) Max

http://www.telescope-baltic.com/Gallery/Events/vt-2004/vt-2004.html

08.06.2004 Täpsustuseks Raidile Arne Hannus

Mitte lõuna-, vaid läänepoolkeral. Suviti paistab Päike rohkem põhjapoolkeral.

08.06.2004 Samuti pilves... Rait

Kahjuks oli arusaadavalt ka Hiiumaa kandis pilves.Õhtul lootes siiski, vastu pidi ilmateatele,et ehk selgineb vähegi- ei...hommikul sadas taevast mis oli lauspilves padukat.Ei mingit pilve avavust. Täitsa jama. ja siiamaani (16:20) sajab vihm, nagu oavarrest (+tugev tuul).Tavaliselt on sellisel ajal selge ja kõrvetavad suveilmad olnud. Kuid jah vihma on muidugi tarvis- valel ajal... Järgmine üleminek juba aastal 1012- lõunapoolkeral... Huvitav pilt aga kuidas nõnda pidi..?

http://antwrp.gsfc.nasa.gov/apod/image/0406/mercurytransit1_dantowitz_big.jpg

Selget taevast siis!

08.06.2004 ... faxwell

lisan veel et need õnnehetked olid kell 14,03 kuni 14,05

08.06.2004 Nägin!!! faxwell

Raatuse kooli punkt teatab, et õnnestus imekombel tabada ära juhuslik pilveauk ja algul palja silmaga läbi pilveloori ja siis ka binokliga umbes paarkümmend sekundit (sic!) seda va Veenust näha! Ilmselt on tegu uskumatu juhusega et seesinatne auk just meie kohale ilmus ja ma õpetajate toast õue tormates jalaluud ei murdnud või kedagi vigaseks ei jooksnud. Kuid pilvi on kaks kihti, ühed on vihmapilved mis on kohati hõredad ja kõrgemal on mingid lauspilved mis liiguvad pea vastupidi ja juhtus nii et õnn naeratas... (emotsioonide mõju all, andke andeks...) Juhuslikult samas viibinud kaks koolipoissi nägid ka seda ilmutust ja võivad oma lastelastele sellest tulevikus rääkida...

08.06.2004 Pilves ilm Tarmo Tanilsoo

Ka mul sajab vihma (10:34). Ma vaatan üleminekut Belgia veebikaamera kaudu.

spaceweather.com-ist leiab ülekandeid kõvasti

08.06.2004 Tallinnas sajab... Jüri Ivask

Nii, kell on 08:09 ja Tallinnas sajab ladinal vihma. Kui sideliinid alt ei vea, siis saab Tallinna Linnahalli kontserdisaali fuajees jälgida ülemineku otseülekannet. Kuskil ikka päike paistab...

04.06.2004 Canon 300D test Max

03.06.2004 digikaamerad.. Kalle

Astrofotograafias ei ole harrastajal küll vaja megapikseleid ja kallist kaamerat taga ajada. Kättesaadavad taevased objektid on valdavalt pisikesed ja mahuvad vabalt ära webikaamera ca 600x400pix pildivälja. Otsides leiab ka kirjandust webikaamerate ümberehitamiseks pikkade säriaegade peale. Oma lahendada jääb lihtsalt küsimus kuidas kaamera teleskoobi/objektiivi fookusesse panna.

Üks näide webikaameraga tehtud pildist - Merkuur päikese ees:

http://karahh.ircnet.ee/sky17.html

02.06.2004 digikaamerad Marx

Astrofotograafiaks sobivad digikad maksavad jah kyllaltki palju. N2iteks Nikon coolpix 4500 maksab umbes 10 000- kanti. Sellega on v2imalik opereerida digika kohta p2ris pikkade s2riaegadega (5 min ja v2ibolla enamgi). Ingl keeles bulb exposure. Valgustundlikkus on <1 lux. Teine pill on Canon 300D mida usas teatakse digital rebeli nime all. hinnaklass on u 18 000 - 20 000 eek. Seda peetakse v2ga heaks profikaameraks. Megapikselid oli vist 6. Canon 70a on vist odavaim viis saada endale rahuldav digikas astrofotograafiaks

01.06.2004 Selge Tarmo Tanilsoo

Ilmselt mul tuleb siis lihtsalt päikese kujutis ekraanile projitseerida... :(

Parimate soovidega,

Tarmo Tanilsoo

01.06.2004 Filter Päikese vaatlemisesks... Rait

Kas Päikese vaatlemisesks on eraldi filtrid binokli ja teleskoobi jaoks... Ikka sama filter peaks aitama igale vaatlusriistale ohutuks Päikese vaatlemisesks.

Vaata: www.teleskoop.com

>Filtrid>Baader AstroSolar (TM) päikesefiltri kile (-1 ruut cm = 80 senti.)

Õhtune nn. "ufo" on juba üsna Päikese "külje alla pugenud" ja valmistab end suueks etteasteks- täna nädalaja pärast on juba kaheksas. Selget taevast!

01.06.2004 Päikesefilter teleskoobile Tarmo Tanilsoo

Tere.

Ei tea, kas kusagil filtrikilet teleskoobi jaoks ka müüakse? 8. juuni Veenuse üleminek on juba ligidal...

31.05.2004 Digifotokas seenno

Ilmselt on see HP Photosmart 345 mingi suht vana asi ja sellepärast ei leiagi infi eriti. Vaatasin korra ja ei ole, oli näiteks HP Photosmart 435. 3,1 Mp ei ole halb, saab ilusad fotod. Halvem on ilmselt optilise zoomi puudumine, digizoom võib olla 5x, aga kasutada saab ju aint 2-3 astet nii et kujutis veel ruuduliseks või uduseks ei läheks. Säriaja kohta ei oska täpselt öelda, aga tähistaeva pildistamiseks ilmselt lootusetult vähe. 435-l oli vahemikus 1/1.5-1/1000 sek. näiteks. See tähendab et mingit võimalust tähistaevast või kasvõi öist äikest jäädvustada põhimõtteliselt ei olegi.

Odavaim aparaat, millega saab pikki säriaegu kuni 15 sek on Canon Powershot A 70, ostsin märtsi lõpus ja ei kahetse. Lisaks on 3x optiline zoom. Max. säriajaga jäävad kuskil 4 suuruse tähed veel peale, optilise zoomiga sai ka plejaadid kenasti peale. Olen edukalt pildistanud ka läbi teleskoobi TAL-1 okulaari, kui suurem hulk võtteid teha korraga, siis mõni pilt tuleb päris hea. Canon A 70 maksab kuskil 4200-4900 EEK momendil, lisaks tuleks osta statiiv pika säri kasutamiseks, kuskil 500-1000 EEK-i. Nii et kuskil 6000 kr ja saab juba mingeid tähistaeva fotosid teha küll. Veel paremad taeva pildistajad on juba aparaat üksi üle 10 tuhande krooni, ilmselt isegi 20 tuhande alla.

31.05.2004 digifotokas qwe

See küsimus ei käi just astronoomia alla ja see ei ole vist õige koht. Aga kas keegi kommenteerib sellist digikat, nagu "Digiaalfotoapraat HP Photosmart 345" >resulatsioon 3.1 megapikselit,>5x digitaalne zoom,>3,8 cm värvikuvar LCD ja optiline otsija,(>heliga videolõikude salvestus)>16 Mb mälu,>hind (norm hind 3710.-) 2190.-,>Aga kuidas on lood säriajaga??

Teleskoope küll kommenteeritakse aga fotokaid, millega tähistaeva pildistamiseks vist ei. Kuid läbi okulari on võimalik korralike pilte teha. (eelmine number kugejakirjad) Ma ei tea fotokatest midagi, kui keegi oskab kommeteerida juhuslikult. Kuigi ja,pole tõesti õige koht selleks.

28.05.2004 sedna erki

kes 2076 aastani elavad peaks sednat nägema 2076 aastal kui ta asub maa ligidal sedna orbiit pidi olema 10500aastat pikk vist .

28.05.2004 "Horisont"- Harrile... Rait

Eelmises "lugejakirjad"-e hooajas küsis Harri Sedna kohta. Palju muud kaugemate ja pisiplaneetide või siis ka planetoidide kohta. (Ajakiri Horisont - 3/2004)Üsnagi palju andmeid (afeelid, periheelid, kaugused jne:)ja Eesti keeles, muidugi saab ka ju Internetist Inglise keelset infot otsida. Mõtlesin, et pakub huvi...

Lühidalt:) http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel275_256.html

27.05.2004 2 pilti kuust Kalle

Kuu ning kuu ja Veenus 20. ja 21. mai õhtul:

http://karahh.ircnet.ee/sky22.html
http://karahh.ircnet.ee/sky23.html

Viimasel on multisäritusega kuu ja Veenus ühele kaadrile pildistatud.

25.05.2004 Jaak Jaaniste 60 V

PALJU ÕNNE!

25.05.2004 aitüma Marek Tihhonov

Aitäh, Margus. Jõudu on küll. Aega pole piisavalt :-)

24.05.2004 Meteoor ? Mart

Vaatlus: kuupäev : 22. aprill kell: 00:08 asukoht: Vääna külas

Võimalik meteoor või midagi sellist.

Vaatluse suund: lääne poole. Objekti liikumise suund umbes põhjast lõunasse.

Liikumine oli pikalt jälgitav, intensiivse põlemisjäljega. Kahjuks ei saanud pilti teha.

22.05.2004 Veenus ja Kuu seenno

Veenuse kattumise kohta ei oska midagi öelda, kui see ka toimus kella 12 paiku UTC järgi, siis meil järelikult kell 15 ehk valgel ajal. Igal juhul sai vaadeldud ja pildistatud nii kuud, Veenust kui Jupiteri eile õhtul kella 22.30-23 paiku. Jupiteril jäid isegi 2 tumedat pilvetriipu päris hästi fotole. Fotosid võib vaadata aadressil:

http://pilt.ee/seenno

21.05.2004 ... Madis

Kas keegi Veenuse kattumist Kuuga vaatab/vaatas? See peaks toimuma täna 21.05 (kattumise aeg 12h16m UT.).

21.05.2004 komeet faxwell

mainin tagasihoidlikult et komeet on nähtud, binokli kaasabil, erilist saba ei täheldanud, kellaaeg oli nii pool üks, enne oli liiga valge.

20.05.2004 billion Margus

Õige on miljard. PS. Jõudu selliste uudiste kogumisel ja eestindamisel.

20.05.2004 abipalve Marek Tihhonov

Tõlgin oma kodulehele ( www.hot.ee/marektihhonov) BBC uudist pealkirjaga "Cosmos 'a billion years older'". Olen pisut raskustes sõna "billion" eestindamisega. Põgus uuring veebis viis mind avastuseni, et mõnedes riikides peetakse "billion'i" all silmas miljardit ning mõnedes riikides (võõrsõnastik väidab, et Saksamaal ja Prantsusmaal) triljonit. Mõned teised allikad teevad jälle vahet USA "billioni" ja muu maailma "billioni" vahel.

Kumba varianti antud juhul võidakse silmas pidada?

Õigele teele aitab ilmselt teadjaid uudises esinev lause "A readjustment gives the Universe an age of 14.7 instead of 13.7 billion years".

19.05.2004 Täpsemalt 1186 meetrit Aimar

Barringeri kraater Arizonas on küll väga hästi säilinud, kuid pole kaugeltki suurim oma 1,186 km läbimõõduga. Eestiski on kaks sellest suuremat - 7km läbimõõduga Neugrundi kraater Osmussaarest kirdes ja Hiiumaal Kärdla külje all olev 4km läbimõõduga kraater. Laias maailmas aga leidub ka 300 km suurune. Kui aga mõelda, kui suuri kraatreid on Kuul, Marsil ja teistel taevakehadel, on üsna tõenäoline, et ka Maal on veelgi suuremaid, aga neid on setete alt väga raske avastada. Kel asja vastu huvi võib vaadata:

http://www.muinas.ee/ecp/kaali/index.html

http://www.hiiumaa.ee/~tarmisto/kaerdla/

http://www.hiiumaa.ee/~tarmisto/kaerdla/meteoriidikraatrid.html

http://www.unb.ca/passc/ImpactDatabase/CIDiameterSort.html

19.05.2004 1200km :) Max

Mitte 1200km, 1200m :).

19.05.2004 14- tonnine meteoriit Rait

Meteoorid on taevakehad, mis Maa atmosfääri sisenedes ära põlevad. Tuntud rahvakeeli "langevtäht". Meteriidid mis on vähe suuremad kui meteoorid ja ei jõua atmosfääris ära põleda ja "prantsatavad nt: Maale. Tekitades ümara auhu pinnases - meteoriidikraatri. Maailma suurim kraater on teatavasti Arizonas, läbimõõt 1200 km! Kas võib ka juhtuda et Maale sadanud tevakeha ei tekita kraatrit ja "lamab" pärast nagu tavakivi. Raamatust "Planeet Maa" on seline artiklike: Viieteisaastane Edward Hughes leidis Oregoni metsast 1902.aastal 14-tonnise meteriidi. Isa ja poeg vedasid koos hobusega kosmosekivi 1-2 km kauguselt metsast välja oma tagahoovi.(Hakasid iga vaataja käest küsima 25 senti) Üsna ustuv, muidugi koos mustvalge fotoga. Fotol on taevakeha üsnagi tõene.