Nüüd on Päike end parasjagu sedasi keeranud, et ongi näha kaks plekki - üks juba tuntud 375 paremas ääres ja teine 380 vasakus ääres.
Tõesti-tõesti, vaatasin läbi päikeseprillide (mõtlen siin ikka neid Baaderi spetskilest tehtud päikeseprille) ja ilma suurenduseta suur plekk paista. Vast ongi see 375. Paistab, et 380 on ka suur lootus palja silmaga (no ikka läbi filtri, aga ilma suurenduseta) vaadeldavaks saada, kui see oma näo rohkem meie poole pöörab.
Vaatasin ka läbi binokli 12x50, näha oli ka see servapealne 380.
Päris vahva on neid päikseplekke jälgida, saab veidigi aimu Päikese pöörlemisest. Füüsikaõpetajad võiksid selle ülesande oma õpilastega ette võtta :-) Kui veel juurde öelda, et see pisike plekike on tegelikult oma läbimõõdult viis korda suurem kui Maakera, siis jätkub imestamist kauemakski.
Häid vaatlusi!
PS
Seda Baaderi kilet on Eestis ka saada.
Tere köik vaatlejad!. Spaceweather.com teatab, et uus pirakas päikeseplekk nr. 375 on nähtav. Ning on jätkuvalt virmalisi oodata!
Sain spaceweather.com-ist teada, et šotimaal oli see varjutus röngakujulisena nähtav. Ise aga valasin laupäeva öhtul krokodillipisaraid, sest ilm rikkus Lagujas selle ära ja järgmine tuleb ju alles 854 päeva pärast.
02.06.2003 |
Päikesevarjutus Ööbikuorus |
Taevatoru |
Raporti koos piltidega päikesevarjutusest Rõuge lähedalt Ööbikuorust leiate teleskoop.com avaküljel uudiste alt.
02.06.2003 |
Valik varjutuse pilte Tallinna lähistelt |
Jan |
http://www.album.ee/?o=300036253&uilang=1
Pildid tehtud 300mm objektiivi 2x konverteri ning flopikettast filtri abil.
31.mai hommik oli Türil masendavalt pilves. Päikse tõus oli hästi näha, sest põhja- ja kirdetaevas oli selge kuni paari kraadi kõrgusel horisondist, muu osa taevast katsid ühtlased kihtrünkpilved.
Varjutuse algusest kuni kella 6.10-ni polnud midagi imelikku märgata, läks vaikselt valgemaks, sedamööda kuidas kirdepoolne selge taeva riba laienes. Kella 6.20 paiku muutus valgus taas tumedamaks ja veidi hägusemaks, siseruumides hämardus märgatavalt. Paksu pilveosa äär ja hõredad pilved madalal kirdes polnud enam valkjad, vaid pigem tumedamad, hallid. Peakohal sulas pilvisus üheks häguseks massiks, kihtpilvede iseloomulikku struktuuri polnud enam näha.
Päikse ümbrus oli nii keskmomendil kui pärast seda lootusetult pilves. 6.45 paiku muutus ilm taas heledamaks. Siin-seal ilmusid äkki pilvevahed, mis olid kas järsku tekkinud või polnud nad varasemas hämaruses lihtsalt märgatavad. Need vahed liikusid vaikselt ida suunas ja jäi ainult küsimus, kas need jõuavad enne varjutuse lõppu ka päikseni.
Aga kella 7 paiku sai juba teist tundi Türi Gümnaasiumi juures külmetajate vaev lõpuks tasutud ning pilvede vahelt ilmus välja päike, mille vasakust servast oli "ära hammustatud" tubli kolmandik. Seda pilti võis väikste vahedega jälgida umbes 10 minuti jooksul. Edasi oli taas pilvisem, kell 7.32 tuli päike taas välja ja võis veel märgata väikest väljalõiget päikseketta vasakus servas.
Kokkuvõttes oleks võinud minna palju paremini, kui ainult selge taevas oleks kirdest tund aega varem kohale jõudnud. Samas pole midagi kuulda varjutuse vaatlustest Tartus, seega oli seal ilmselt veel halvem ilm.
02.06.2003 |
31.05.03 pildikesi päikesevarjutusest |
Tarmo |
Koht Saue.
Taevas oli küll tiba sombune, aga õnneks jäi päike siiski pilvefrondist välja ja nägi asja korralikult ära.
Kõik pildid on tehtud digifotokaga Olympus C720UZ. Esimene pilt on pildistatud läbi flopiketta ja teised läbi CD tooriku kirjadeta osa.
Lisasin ka paar pilti, kus on näha, et tõesti läks maksimumfaasi ajal ka natuke hämaramaks.
Pildid ise asuvad siin:
http://www.hot.ee/toke/varjutus
31.05.2003 |
Rõngakujuline päikesevarjutus 31. mail Tallinnas |
Maksim |
Rõngakujuline päikesevarjutus 31. mail Tallinnas
http://www.telescope-baltic.com/Gallery/2003-05-31/May_31_2003.html
Päikeselaikude rühm 27. mai õhtul, pildistatuna Tartu Tähetornist.
Laikude suurust iseloomustab vasakpoolne pilt, millel on näha ka
päikeseketta äär. Hindamisel on abiks sellised numbrid - Päikese näiv läbimõõt on 32 kaareminutit, tegelik läbimõõt poolteist miljonit kilomeetrit.
Pildistatud on digikaameraga HP Photosmart 618, läbi teleskoobi TAL-150P8 okulaari.
Tegemist on ikka sellesama laiguga number 365.
28. mail toimus seal järjekordne tugev aine väljapurskamine, mis seekord riivab ka Maad. Järelikult on meil neil päevil oodata magnettormide ja virmaliste esinemist.
Ka mina nägin seda plekki. Joonistasin sellest arvutiga pildi, sest mul pole digifotokat. Milline ta välja nägi, näete pildil. Avaldasin ka selle oma välja antavas ajalehes Lepiku Teataja. Ilma suurenduseta oli töesti päikese peal üks täpp näha. Pildi täpsus on üsna suur, mitte mõni algaja joonistus.
Selle aadress on http://www.hot.ee/tarmotanilsoo/lepikuteataja/paikesuur.jpg
Head Vaatlemist!
Tere taas, vaatasin hiljem binokliga järgi ja vend kinnitas peale teleskoobiga vaatlust, et Päikesel on tõepoolest suur plekikobar, mis palja silmaga (ikka läbi filtri!) suure laiguna paistab.
Toimetuselt Praegu on Päikesel tõesti palja silmaga nähtav plekk, selle nägemine/mittenägemine sõltub muidugi nägemisteravusest ja vaatluskogemustest. Tema number on 365, plekk on kiiresti kasvanud ja on praegu (27.05) läbimõõdult suurem kui viiekordne Maa diameeter, st umbes 64000 km. Muidugi toimuvad seal tugevad aine väljapursked, seni ei ole nad olnud suunatud otse Maa suunas. See tähendab, et tugevaid virmalisi pole praegu oodata.
Infot päikeseplekkide kohta saab
kosmoseilma leheküljelt. Sealt on ka juuresolev pilt -- Päike 27. mail.
Aga... Ärge kunagi uurige Päikest kaitsmata silmaga!
Tänapäeval on vist kõige kättesaadavamad filtrid flopiketaste sisemised plaadid, kõlbavad ka CD-kettad.
26.05.2003 |
päikeseplekk |
Martin |
Kas mulle tundub või ongi nii, et praegu on ka Päikesel ilma suurenduseta läbi filtri vaadates plekk näha?
24.05.2003 |
Mõned pildid teleskoobist |
Margus |
http://www.hot.ee/yxmargus/TAL100R või http://www.album.ee/TAL100R
Eritellimusel tehtud transpordikast teleskoobile TAL-100R
Kui kõik hästi läheb, siis avaneb ka teistel huvilistel varsti võimalus tellida selliseid (ja ka teistsugustele teleskoopidele sobivaid)kaste ja kohvreid.
läbi www.teleskoop.com kaupluse
Hiiglaslik päikeseplekk vöis ta küll olla. Ka sel talvel juhtus see kord pärast ühte suurt plahvatust päikesel. Ma ise ei näinud, kuid lugesin sellest skyandtelescope.com-ist et päikese peal oli plekk mida oli ilma suurenduseta näha.
Edu vaatlemisel.
P.S. Tegelikult ootan ka teateid läheneva päikesevarjutuse teemal. See on ju juba 10 päeva pärast.
Kommentaar: Küllap see oligi päikeseplekk, palja silmaga nähtavad plekid Päikesel polegi väga haruldased. Aga 31. mai päikesevarjutusest saime valmis artikli.
20.05.2003 |
veelkord Merkuurist ja teistest |
Mihkel |
Aitäh Woldemar, aga ei Merkuur ega Veenus ei sobi. Eelmine kord, meie koordinaatidelt nähtavalt Merkuur üle Päikese ketta läks, ei olnud ma veel sündinud.:)
Sel juhul, kas võib olla nii suuri Päikese plekke, mis silmaga näha on? Kiiresti liikuv objekt see igatahes ei saanud olla, kuna nägin seda terve päeva jooksul.
20.05.2003 |
Mihklile: Merkuurist ja teistest |
Woldemar |
Vaata linki http://sunearth.gsfc.nasa.gov/eclipse/transit/transit.html
Seega polnud see Veenus, Merkuur võis olla aga palja silmaga küll see eristatav polnud ...
16.05.2003 |
Merkuurist ja teistest |
Mihkel |
Tere
Küsimus: Kas umbes 10-15 aastat tagasi võis minna Veenus üle Päikese ketta sarnaselt selle aasta Merkuuriga. Nimelt mäletan, et panin mingil suvepäeval tähele, et Päikese kettal on palja silmaga nähtav must täpp. Näitasin seda oma õele ja oma sõbrale ja nemadki nägid. Kuna olin siis u. 10 aastane, ei osanud sellele erilist tähelepanu pöörata.
Mihkel
10.05.2003 |
Merkuuri vaatlus Tallinnas |
taevatoru |
Tallinnas ilm nii soodne polnud. Hommik oli küll selge, aga lõuna seda pilvisem.
Aga nägime!
Piltidega ülevaade siin.
08.05.2003 |
Merkuuri vaatlus Tartus |
Helle Jaaniste |
Ilm Tartus oli soodne - hommikul täiesti selge, lõuna ajal vahelduv pilvitus.
Vaatlus piltides.
07.05.2003 |
Möödunud varjutus Tallinnas |
Kalle |
Algus vähemalt oli päikeseline, valiku pilte panin aadressile: http://home.delfi.ee/karahh/7may2003/
Pildid tehtud MTO1000A objektiivi ja Philips ToUcamPro modifitseeritud webikaameraga.
Tere,
sai kokku lepitud, et Tallinna Tehnikaülikooli parklas lubatakse meil teleskoobid üles seada.
Algus: kolmapäeval kella 8 hommikul (ilmaprognoos on hetkel kahtlane, et võibolla on hommik pilvine, aga selginemist on oodata).
Kommentaar: Kuidas Taevatorul vaatlus läks, sellest loe artiklist.
Tere,
kus Tallinnas võiks korraldada avalikku vaatlust Merkuurist ja Päikesest 7. mail?
Vastused ja ettepanekud on oodatud
teleskoop.com foorumiküljel.
|