|
Tere.
Olen teaduse saadetest kuulnud, et mustade aukudeta poleks Üldse saand tekkida galaktikaid--selgitage pisut lisaks?
Eelmisel nädalavahetusel viibisin ma juhuslikult Ungaris ja õnnestus ka taevasse vaadata. Minu restost koju minnes oli madalal kagutaevas üle-taeva hele täht ja igavene punane. "Vau," mõtlesin ma, "õnnestus Antaares ära näha." Nüüd aga tuleb välja, et oli Marss hoopis... Olin vist liiga palju õlut joonud. Ei leidnud isegi põhjanaela kohe üles. Ja Antaarest pean nüüd ikka Eestimaa taevast otsima.
Jaaniöö tähe artiklis on veel kirjas, et Marss on Päiksele kõige lähemal augustis ja Päiksest kõige kaugemal veebruaris. See on üks suur jama. Marss tiirleb poole aeglasemalt kui Maa. Siis ta oleks augustis Päiksele lähedal, veerand tiiru pärast maksimaalselt kaugel, veel veerand tiiru pärast jälle lähedal jne. No misuke planeet see niimoodi käib! Mõeldud oli ilmselt hoopis sedasi, et Marss on Päiksele kõige lähemal siis, kui ta asub Päiksest selles suunas, milles Maa asub augustis, ja Marss on Päiksest kõige kaugemal siis, kui ta asub Päiksest selles suunas, milles Maa asub veebruaris.
Toimetuselt
Maa ja Marsi omavahelistest suhetest saate lugeda Tõnu Tuvikese artiklist Marsi kanalite ajalugu ajakirjas "Mäetagused" nr 6.
Praegu on veel õhtuti Merkuuri näha.
Ise nägingi Merkuuri sel aastal üldse esimest korda. Palja silmaga ma Merkuuri väga hästi ei näinud aga binokliga (8*30) oli ilusti näha. Eile (24.05) oli Merkuuuri läheduses ka Kuu sirp. Merkuur oli binoklis eristatav juba "kettana".(teleskoobiga oli ka faas näha)
|
