| 26.04.2005 |
Reedene Kuu ja Jupiter |
cps |
Pildike reedel pilvest piilunud Kuust ja Jupiterist.
www.obs.ee/~cps/tst/kuujupp.htm
| 19.04.2005 |
Canon 350D proov |
Max |
| 19.04.2005 |
Meteoorid |
Rait |
Praegu on jah lüriidid nähtavad,ainult 10 maksimum tunnis:( Edasi enne Persiide augustis tulevad mõned väiksemad voolud veeeel.
Üks link on meteooridevoolu klaender aastaks 2005. Mudugi ka ju Iga aasta ilmuv eestikeelne kõide "Tähetorni kalender" kus ke see kalender sees ära mainitud.
www.imo.net/calendar/cal05.html
Tervist kõigile!
Selliste küsimuste osas saan ma infot põhiliselt kahelt veebisaidilt - www.spaceweather.com ning www.astronomy.com Lisaks on veel igasuguseid teadusuudiseid kajastavaid meililiste ning kodulehekülgi, võta Google appi ja hakka aga otsima:) Samuti soovitan regulaarselt jälgida ka sedasama lehte siin!
Tere,
tunneks huvi, kust leida infot 2005 aasta meteoorivoolude kohta.
et kas midagi enne sügist ka taevas näha on?
21.03.2005 "Piltidest" Helle Jaaniste
Tegelikult on see väärt mõte,et need pildid obs.ee serverisse iga kuu rubriiki "Tähistaevas" kokku koguda/lisada :) Vähemalt minu arvates...
| 16.04.2005 |
Avalik vaatlus |
Martin |
Ülevaade ja pildid 14. aprilli avalikust vaatlusest Tallinna Linnahalli promenaadil.
MTÜ Ridamus kutsub kõiki neljapäeval, 14. aprillil avalikule vaatlusele
Tallinna Linnahalli katusele alates kella 21:00. Vaatleme Saturni, Jupiteri ja Kuud.
Muidugi toimub vaatlusõhtu ainult SELGE ILMAGA.
Tartlastel on sel nädalal kahel õhtul võimalus vaadata teleskoobiga Kuud ja Saturni.
Tavaline vaatlus Tähetornis on 15. aprillil kell 21 kuni 23.
Aga 14. aprillil kell 20.30 kuni 23.00 oleme oma TAL-teleskoobiga Eedeni ülemises autoparklas. Selline minek on meil esmakordne, seega on veidi põnevust.
Eedenisse võiksid oma teleskoopidega kohale ilmuda teisedki Tartu teleskoobiomanikud. Me eeldame, et neid ikka on.
Muidugi toimuvad vaatlusõhtud ainult SELGE ILMAGA.
| 12.04.2005 |
virmalised |
Felix |
Eile öösel olid ilusad kardinakujulised virmalised, jälgida sai Türisalu pangalt
merele, kella 11-02.
Toimetuselt: Virmalisi oli näha ka Tartu kandis.
Sellised pildid tegi Jaak Jaaniste kolmveerand ühe ajal Raigastveres, Jõgevamaal. Kuupäev oli 12.04. CanonPowerShotA60
  
Õnnestus veebikaamerast ilusasti keskmoment ära näha. Pisut hämardus, aga siiski kottpimedaks ei läinud. Päike oli näha hästi peenikese rõngana.
Nüüdseks on siis rõngakujuline/täielik/rõngakujuline päikesevarjutus weebiülekannet teinud paigas läbi.
Keskmomendist edasi jäänud faasid varjasid ära pilved :( . Paistab, et pilved-ees-varjutuse-ajal häda vaevab ka teisi riike. Ka nt. Alabama ilmafännid olid pilvedega hädas nii, et kui oligi isu (osalist) varjutust vaadelda, oli ilm pilves.
Head ööd, kell on juba 2:43!
Tarmo Tanilsoo
Taevas on jah punane ainult Päikese loojumistel ja tõusudel.
muidu pole Mina tõesti eriti tähele pannud...
Loojangud on reeglina eriti värvirikkad ja ilusamad.
Tänane loojang oli sellina "puhas" -Päike on ilus punane ketas.(?)
http://pilt.ee/i/p/5/88/077228857f792e.jpg
Täna öösel on Vaiksel ookeanil ja Kesk-Ameerikas vaadata hübriid-päikesevarjutust. Alguses on varjutus täisvarjuvööndis rõngakujuline, siis täielik ning taas rõngakujuline.
Kellel huvi, võib vaadata otseülekandeid aadressilt http://www.live-eclipse.org/en/live.html.en. Ülekanne algab kell 23:00.
Mismõttes taevas kogu aeg punane on? Minumeelest pole ju! Taevas on vahest siis punane, kui Päike on madalal (loojumas näiteks) ning siis, tänu Päiksele ja õhus oleva tolmule paistab taevas horisondi juures punasena. Loodan, et ei valeta...
Kas keegi räägiks mulle, miks taevas koguaeg nii punane on ja miks päike nii aktiivne on? Ma sooviksin seda panna oma portaalile ülesse. http://kosmos10.daweb.org/
| 30.03.2005 |
Natuke ekstreemsporti |
cps |
Proovisin, kui suur võiks olla ühe 5 Mpix digifotoka lahutusvõime. Pildid on:
http://www.obs.ee/~cps/tst/xtreme.htm
Sai jällegi natuke taevast pildistatud...seekord Jupiteri. Eelmise korraga võrreldes on tulemused paranenud silmnähtavalt
Mõlemad pildid tehtud Tal-1 ja ToUCam II Proga fookuskaugusel 2415mm
Piltide suurus on 15kb, mis ei tohiks eriti muuta rubriigi avamise kiirust.
Tsitaat Tähetorni kalendrist (2005):
"Järgmine, kümnes kokkutulek saab teoks Saaremaal Kaalis - seal, kus meie kokkutulekud kunagi algasid." Kokkutulekut korraldab astronoomiaühing Ridamus.
Tere!
Kus ja millal on Astronoomiahuviliste X üle-Eesti kokkutulek?
| 21.03.2005 |
Piltidest |
Helle Jaaniste |
Suur aitähh ilusate piltide eest!
Aga lugejakirjadesse piltide panemisel on mõned probleemid:
- suure pildi avamisel läheb kogu rubriigi avamine vahel väga aeglaseks,
- häirib eriti, kui endal ühendus niigi halb
- häirib kindlasti neid, kel pole püsiühendust
- läheb eriti aeglaseks, kui server, kus pilt asub, on maas
- mõni server ei luba oma pilti üldse linkida, näiteks Raidi albumi-sait on selline
- mõni server hoiab pilte ainult kindla aja, siis kustutab
- unustate, et panite pildile lingi ja kustutate kunagi tulevikus pildi ära
Viimased punktid häirivad just 'Vaatleja' arhiivi.
Seepärast oleks väga hea, kui te lubaksite oma pildid kopeerida 'Vaatleja' koju. Tihti me olemegi nii teinud, aga hea oleks, kui koos pildiga tuleks kohe ka luba kopeerida.
Ja kui teil pole serverit, kust pilte kopeerida saaks, võite saata ka e-mailiga, vaatlejaättobs.ee
Meil on plaanis koguda pildid iga kuu artiklisse, rubriiki 'Tähistaevas'. On ju vahel mõnel päris palju taevapilte, sinna saaks nad kõik üles panna.
Jõudu ja selget taevast!
| 19.03.2005 |
ToUCam Pro |
Tõnis Eenmäe |
Minul on see Klaabut meenutav versioon ToUCamist, ehk siis tavaline ToUCam Pro. Peale väljanägemise ja tarkvara on see põhimõtteliselt seesama asi, mis ToUCam II Pro. Ostsin selle Eestist - hommikul tellisin, õhtuks toodi Cargobus'iga kohale ja maksta tuli 990 krooni. Adapteri M42 (nn. Zeniidi) keerme jaoks lasin teha tuttaval töömehel, kes küsis selle eest 100 krooni. Tolle adapteri abil saab ühendada ToUCami erinevate Zeniti objektiividega, Tähetorni Zeissi teleskoobiga ning osade TAL teleskoopidega.
Kui teleskoobil ei ole M42 keermega fotokate ühendamise võimalust, tuleb teha/osta adapter, mis käib standardsesse okulaaripesasse. Kõige lihtsam ja isetehtav versioon kasutab filmitopsi, millel põhi ära lõigatud ning saadud toru ToUCami külge kinnitatud.
Loomulikult võib lasta teha spetsiaalse treitud adapteri või see Interneti kaudu tellida. Eks see sõltub igaühe võimalustest - minul oleks ilmselt võimalik ka selline adapter 100 krooni eest saada, mõni metallitööd tegev firma tahaks ehk 1000.- saada..
Treitud adapteri plussiks pean seda, et valgustundlik CCD-element ei ole teleskoobi optilise telje suhtes kaldu (filmitopsist adapterit tehes tuleb seda kalduolekut hoolega jälgida!). Kui CCD on kiirtekimbu suhtes kaldu, siis ei ole kujutis üle terve kaadri ühtlaselt terav.
Rait, kui sa pidasid silmas minu pilte, siis need ei ole tehtud afokaalselt. Need on tehtud ToUCam II Pro-ga peafookuses. Kui on tõsisemat soovi hakata tegelema Kuu ja planeetide pildistamisega siis soovitan seda asja soojalt. Hind koos adaptoriga jääb umbes 1800EEK kanti.
| 18.03.2005 |
Ma ka prooviks ... |
Rait |
Jah,tere!
16.märts ja mudu on mul küll pilves olnd :( Aga tore kui nii hää tulemuse saab Kuust-afokaalselt. Mul proovides läbi okulaari pilti tehes käsi ikka väriseb nii et oi oi :((eriti veel 2s automaat säriga).. sest mul pole võimalust aparaadi kinnitust okulaarile. Aga see selleks. Ma prooviks ka siis selle "otse klikkimise võimaluse" ära.
Ma lisaks veel ühe 15.märtsil tehtud pildi Merkuurist, kell 19:32, kaamera Olypus c-310:)
Kokku on pandud siis 7 pilti, mis koosnevad 100-150 kaadrist. Teleskoobiks on siis Tal-1 ja kaameraks ToUCam II Pro
| 17.03.2005 |
Taevapildid |
velx |
Sattusin peale väga korralikule lehele.
http://www.spacew.com/
Galerii all väga palju ja väga korralikke pilte taevast.
http://www.spacew.com/gallery/themes.html
kuidas on siia võimalik lisada pilte otse, nii et kõik kohe näeksid, või saaksid sellele vähemalt peale klikata?
Toimetuselt:
Paar kirja allpool on Helle postitatud artikkel Jaagu tehtud pildiga. Selle tekitamiseks kasutati sellist konstruktsiooni:
[A HREF="http://www.mingi.aadress/pilt.jpg"][IMG SRC="http://www.mingi.aadress/pisipilt.jpg" BORDER=1][/A]
Kandiliste sulgude asemel tuleb kasutada ikka nurksulge < ja >!
16. märtsil oli enamvähem selge ilm ja sai pidlistatud Kuud ja jupiteri. Tulemused on üleval järgmisetel adressidel
http://www.hot.ee/rideflatland/moon1.jpg
http://www.hot.ee/rideflatland/moon2.jpg
http://www.hot.ee/rideflatland/moon3.jpg
http://www.hot.ee/rideflatland/moon4.jpg
http://www.hot.ee/rideflatland/moon5.jpg
http://www.hot.ee/rideflatland/moon6.jpg
http://www.hot.ee/rideflatland/moon7.jpg
http://www.hot.ee/rideflatland/3xmoon1.jpg
http://www.hot.ee/rideflatland/jupiter1.jpg
Veel mõni pilt Kuust, Merkuurist ja lihtsalt õhtusest taevast mere kohal :-)
| 13.03.2005 |
Merkuur ja Kuu Tartu Tähetornist ... |
helle |
Merkuuri ja pisi-Kuud püüdis 11. märtsil Tartu Tähetornis Andres Kuperjanov.
Tulemusi näete aadressil http://www.obs.ee/~cps/kuumkuur/
Raigastveres tegi pilte Jaak Jaaniste, esimene neist on siin.
11. märts kell 19.35, CanonPowerShotA60
| 12.03.2005 |
Merkuur ja kuusirp... |
Rait |
Õnneks selgitas taeva ära ja sai ka pilgu pääle visata,sai ka mõned pildid ka tehtud mis ei tuln just eriti hästi välja.Esimene pilt sai tehtud 19:23 ja Merkuur jäi küllaltki tuhmina peale
:(
http://pilt.ee/photo/284334/6983580/
http://pilt.ee/photo/284334/6984058/
http://pilt.ee/photo/284334/6983328/
| 11.03.2005 |
Peenike Kuu ja Merkuur |
Martin |
Õhtust!
Kuu ja Merkuur pildile püütud :-)
Tallinn Kakumäe, 11. märts kell 19:18.
Canon PowerShot G5; ISO 200; 0,5 s; F=25,1 mm; F/3,2; 480x480 px, originaal
2592x1944 px; veidi Photoshoppi - crop, Unsharp mask.
| 11.03.2005 |
Merkuur II |
Helle |
Merkuur on tõesti näha, seejuures väga kergest leitav. On vaja vaid tund pärast päikeseloojangut läänekaarde vaadata ja te näete teda. Siis on ta veel hämmastavalt kõrgel.
9.03 2005, kell 19.13
Raigastveres, Jõgevamaal
Jaak Jaaniste foto,
Canon PoverShot A60
Andku see pilt siin innustust fofohuvilistele --- püüame Merkuuri ja ühepäevase Kuu täna õhtul pildile.
Hm, eelis on Lõuna-Eestis, Tallinnas paistavad nad veidi madalamal...
| 08.03.2005 |
Mahtra rahvaülikool |
Helle Jaaniste |
Mahtra rahvaülikoolis toimuvad jälle vaatlused ja astronoomiaõpetus.
1.-3. aprill 2005
Astronoomiakursus
Universumi sünd ja struktuur
ehk kosmos III
Kolmest astronoomiaalasest kokkutulekust kolmandal kohtume professor Jaan Einasto, Urmas Sisaski ja Martin Vällikuga.
Eelregistreerimine telefonil 48 44 202 või GSM 50 76 214, e-maili aadressil mahtra.rahvakool -at- mail.ee.
Lisainfo aadressil http://www.zone.ee/mahtrarahvakool/kosmos3.htm
| 08.03.2005 |
Merkuur |
Helle Jaaniste |
Ilmateade lubab meile veel selgeid õhtuid. Ärge siis unustage, et sel ja järgmisel nädalal on võimalik näha Merkuuri. Päikesest kõige kaugemal on ta 12. märtsil.
Kui kiiresti pärast päikeseloojangut me Merkuuri üles leiame, sõltub eelkõige sellest, kui selge on loojangutaevas. Planeet on hele, aga taevas ju ka.
Otsida tuleb teda muidugi madalalt läänetaevast, Päikese kohalt.
11. märtsil on Merkuuri juures ühepäevane kuusirp. Kel taevas väga puhas ja nägemine hea, võiks proovida seda näha. Või õnnestub kellelgi isegi pilt teha.
Kuupildistajatel on ka lehekülg, kuhu pannakse üles päeva parimad pildid:
http://www.lpod.org/
| 05.03.2005 |
Meteoorid/meteoriidid |
Seenno |
Eks need aeglased meteoorid mida te näete ole vist sealt kevadiste Leoniidide ja Virginiidide kompleksist enamik. Need veebruarist maini kuskil aktiivsed ja kuigi neid vähe, siis mitme voolu peale kokku ikka mingi 5-10 tunnis võivad anda. Minu meelest nende kiirus Maa suhtes oligi väike, nii 30 km/s. Ja vist 2000 või 2001 sai ka yhel märtsiõhtul vahitud ja 1 oli valge ja nagu pisikese komeedi kujuga läks kohe mitu sekundid, hele ja ilus.
Meteoriitidest niipalju, et 1996.a 3.oktoobri hommikul oli Türil 1 suurem boliid näha, seda kuskil 7.35. Vaatamata vist juba tõusnud päiksele ja kergele kiudpilvisusele jälgisin seda kuskil 6-7 sekundit. Kagutaevas kõrgel, suunaga vasakult paremale. Kollakas ja väikse sabaga ja pildus sädemeid ka. Ja siis lõpuks mingi suure udulaama taga lagunes tükkideks, sekundi murdosa oli näha nagu tükkidepuruna ja siis oli kadunud. Mingit heli küll ei kuuld.
Meteoori ja meteoriidi teema jätkub. Ka mina nägin (4.märtsil) eile täpselt südaööl,kell lõi just täistundi kui ma aknas välja vaatasin. Idataevas (Lõvist Neitsi tähtkujju kuskil) Jupiteri ja Arctuuruse vahelt oli mõne sekundiline hele-oranzikas väga aeglane sähvatus (kahtlaselt aeglane ja nagu allpool juba kirjeldatud-punakas-valge), nagu oleks tõesõna keegi selle külma ilmaga pimedas raketti lasknud. Kuid ilma sabata või järele jäänud jutti polnd. Kadus puulatvade ja horisondi taha ära. Heledus oli kuskil 2x Jupiteri heledus (siis kuskil üle nelja magnitudi) Nii eredet meteoori polegi ma veel näind. Olenemata meteoorivooludest on küll ka üksikuid sähvatusi taevas näha ja...
Aga sellise külmaga plaksuvad väljas ka puud ja muud esemed küllaltki tugeva pauguga. (Üsnagi)
No jah, ju see siis ikka meteoor oli, vaevalt et meteoriit. Aga kuskilt ma lugesin et ööpäevas pidi keskmiselt maapinnale kukkuma teatud kogus nn kivisademeid,aga ma ei mäleta täpselt kahjuks ühikut/nr(?) :(
Aga sambaid ei juhtunud teisipäeval nägema jah :( Pilt on küll ilus ...
Selline kümalainega ehk on veelgi mõningaid atmosfäärinähtusi kindlasti näha :)
Nii et silmad lahti ...
Toimetuselt: See hele sähvatus sarnaneb küll kõige rohkem iriidiumiga. Kui on selged õhtud, soovitame vaadata lehelt http://www.heavens-above.com järgi, mida on taevas näha. Iriidiumisähvatused on väga kenad vaadata.
Pole täielikult välistatud ,et see meteoriit polnud. Kui meteoriit maad tabab võib see ju plaksu teha küll, juhul kui see kukkus lähedale. Selliseid juhuseid on olnud küll ja isegi Eestis.
Minu vend nägi kunagi (u.5a tagasi)Türi lähedal samuti väidetavalt meteoriiti. Tema olevat kuulnud samuti selle langemisel praginat ja plaksu. Ilmselt võis praginat tekitada meteoriidi lagunemine õhus, sest see olevat tekitanud langemisel sädemeid ja plaks võis olla tekitatud maa tabamisest.
Lapsena leidsin minagi raudteeäärest kummalise kivitüki mida siis oma sõbraga meteoriidiks pidasime. Seda kivikest vaadanud vanemad inimesed aga kaldusid arvama ,et see on siiski mingisugune metallimaagi tükk ,mis ilmselt rongivagunist sinna võis sattuda. Sellel kivil oli pind auklik nagu oleks olnud see sula olekus mullitanud. See tükk sisaldas metalli kuna reageeris magnetile. Kuigi sisaldas metalli ei olnud see tükk roostetanud. See tükk oli väga kõva kuna rauasaega saagides nüritas see üsna kergelt sae. Kuigi see võimalus ,et leitud tükk meteoriit oli on väga väike, pole see täielikult välistatud.
On ju olnud maailmas ka selliseid juhtumeid kus meteoriit majakatust läbistades elutuppa langenud või maja ees seisva auto tagaosa purustanud. Veidraid asju juhtub :)
Mina küll seda kahjuks ei näinud, kuid tahaksin ühte asja öelda. See on suur vahe, kas tegu on meteooriga või meteoriidiga :) Mõlemad on küll kivid, mis "kukuvad taevast", aga meteoor kärssab enne maale jõudmist ära, meteoriit aga ei kärssa ära...kukub näiteks kellegi auto pagasnikusse. Huvitav on ka see, et Sa plaksu kuulsid. Tavaliselt meteooride "häälitsused" meieni ei kostu... Seega ma usun samuti, et see oli mingi muu, kõrvaline heli ehk. Igaljuhul, kui on pime öö on ning hajunud valgust ka pole, siis meteoorid pole just kõige haruldasemad. Küllap Sa seda siis nägidki...
Toimetuselt: Heledad (ehk üldjuhul ka suhteliselt suure massiga) meteoorid võivad atmosfääri läbimisel puruneda - siis näebki kas "sädemeid" või ühe meteoori jagunemist suisa mitmeks tükiks. Vahel kuuldavat ka praginat või plahvatusesarnaseid helisid. Olen isegi korra meteoori langemisel praginasarnase heli tunnistajaks olnud. Tookord oli tegu ühe varajase (juuli lõpp 1992) ja hästi heleda Perseiidiga, mille jälg taevas püsis mitu minutit.
Tõnis Eenmäe
Kas keegi nägi täna (03.03.3005) Tallinnas (umbest Tallinn-Väikse kandis, kui Lilleküla staadioni poolt vaadata, aga kaugus ja asukoht võib olla petlik) meteoori (või meteoriiti, kuidas on parem) lagemas, kell 23:45 umbes. Tundus liiga kõrgel, et oleks ilutulestiku rakett ja tuli otse alla ja kiiresti (ilutulestik langeb aeglaselt). Pikk saba taga. Punakas-valge. Sel hetkel, kui kustus käis kohe väike plaks, aga see võis olla kokkulangevus mõne muu asjaga seoses.
Igatahes sellist elukat pole langemas veel näinud, kuigi terve elu käinud pea kuklas.
| 02.03.2005 |
... |
Halo vaatlus |
Ja lisaksin veel ,et halo vaatlemiseks kasutage ikka ka päikeseprille. Päikeseprillidega ei pimesta te oma silmasid ja halo tuleb paremini esile.
| 02.03.2005 |
Jälle halo |
velx |
Türil on momendil (02.03.05 kl.11:35) näha jällegi päikese ümber korralik halo ja tunnike aega tagasi sadas sätendavaid jääkristalle.
Viimased nädalad on olnud soodsad tingimused igasugusteks optilisteks atmosfäärinähtusteks seoses vastavate jääkristallide sisaldusele õhus. Üleeile oli näha valgussambaid, eelmise nädala reedel kuuhalo ja vikerkaarevärvustes pilvi.
Toimetuselt: Lisame valgussambaid.
Andres Kuperjanovi foto rubriiki optilised nähtused atmosfääris.
Heledad linna tuled,
mis neid poste tekitavad on mitu km eemal ja neid ei näe.
Võetud umbes pühapäeva keskööl Ihastes.
|
