NB!palun vastused aü

1.kui kaugel asub ta praegu? 2.mis on ta keskmine kaugus? 3.mis on ta periheel? 4.mis on ta afeel?

selget taevast!harri

Seesuguse süsteemi efektiivse fookuskauguseks on teleskoobi suurenduse ja fotoaparaadi objektiivi fookuskauguse korrutis. Näiteks - teleskoobi suurenduse 100x ja fotoaparaadi fookuskauguse 35mm korral saame efektiivseks fookuskauguseks 100x35mm=3500mm (3.5 meetrit).

Jämedaks skaala hindamiseks on väga hea Kuu või Päikese läbimõõt, 30 kaareminutit - 1 meetrise fookuskaugusega teleskoobi fookuses on Kuu kujutise läbimõõt 9 millimeetrit. 3.5 meetrise fookusega teleskoobil siis ~31mm. Veenuse läbimõõt on maksimaalselt 1 kaareminut, seega saame 3.5 meetrise efektiivse fookuskauguse korral Kuust 30x väiksema kujutise (~1mm). Marsi läbimõõt oli eelmise aasta vastasseisus 25 kaaresekundit (kujutis siis ~0.5 mm). See on siis filmilindi peal. Kui palju seda laboris suurendada, on iseasi. Kokkuvõte: suurema kujutise saamiseks oleks vaja võimalikult suurt teleskoobi suurendust ja võimalikult suurt fotoaparaadi objektiivi fookuskaugust.

Siin on siiski paar konksu:

• Süsteemi suhteline ava on: teleskoobi objektiivi läbimõõt jagatud efektiivne fookuskaugus. Kui 100 mm objektiiviga teleskoobi + fotoaparaadi efektiivne fookuskaugus on 2000 millimeetrit, siis on suhteline ava 2000/100 = 20. Seda pole just palju (säriajad lähevad väga pikaks).
• Suurema suurenduse saamiseks tuleb üldjuhul kasutada lühema fookuskaugusega okulaari, kuid neile tuleb kogu vaatevälja nägemiseks silm harilikult väga lähedale panna (inglise keeles on vastava parameetri nimetus eye relief, mida suurem see on, seda kaugemalt võib okulaari sisse vaadates näha tervet vaatevälja). Pildistamisel on teleskoobi kujutist päris raske fotoaparaati juhtida ning kujutis tekib ainult negatiivi keskosas (Kuu puhul pisike ümmargune tükk Kuu pinda ümbritsetuna pimedusega). Lahenduseks võiks olla pika fookusega okulaari ja Barlow läätse kasutamine.

Digifotokaga on asi muidugi märksa lihtsam, vältida tuleks vaid heledate kohtade "üle kõrbemist". Kui kasutada on ekvatoriaalses monteeringus teleskoop, siis võib proovida fotoaparaadi kinnitamist teleskoobile ning pildi tegemist maksimaalse säriajaga. Samal ajal katsuda läbi teleskoobi vaadates mõnda tähte jälgida, kruvides peenliikumise kruvisid (kui okulaaris on niitrist, saab tähte selle keskel hoida). Niimoodi satub tähe valgus kogu säriaja jooksul digifotoka samadele pikslitele ning tähtede kujutised tulevad heledamad ja punktikujulised. Samuti tulevad pildile nõrgemad tähed.

Head katsetamist!