Vaatleja
Lugejakirjad (2 / 2003)
29.04.2003 Merkuur internetis Arne Hannus

Euroopa Lõunaobservatoorium lubab näidata Merkuuri üleminekut Päikese kettast aadressidel: http://www.imcce.fr ja http://www.obspm.fr (Sky & Telescope).

Head vaatlemist!

Arne Hannus.

25.04.2003 Mekuur pildis Kalle

14.aprillil tehtud võte, vasakul Merkuur, paremal üleval on kaadrisse jäänud Hamal magnituudiga +2,2. Pilt asub aadressil: http://home.delfi.ee/karahh/temp6/14042003.jpg

21.04.2003 Nägin Päikest! taevatoru

Laupäeval, 19. aprillil keerasin oma TAL-100RS otse Päikesesse. Ette olin pannud Baaderi Astro Solar päikesefiltri kilest meisterdatud täisapertuuri päiksefiltri (NB! Mitte kasutada okulaaridele keeratavaid päikesefiltreid!).

Kilest päikesefiltri tegemine sujus kergelt - kui vajalikud materjalid ja tööriistad olemas, kulus u tund aega. Filtri valmistamise kogemusest on pikemalt juttu www.teleskoop.com foorumiküljel.

Vaatlemisel kasutasin veel 45-kraadist prismat , mis keeras kujutise õiget pidi, seega "üleval" ongi üleval ja "paremal" ongi paremal nagu tavaliselt näeme. Hea üldpildi sain 25 mm okulaariga (suurendus 40 x). Näha oli alguses 3 plekki - kaks üleval, kolmas all kella 5 juures. Hiljem lisandus veel üks - vertikaalsel telgjoonel u 1/5 diameetri jagu tsentri suunas.

Lähemal vaatamisel (6,3 mm okulaar - 159x) jagunes suurim plekk heledamaks alaks, mille sees oli neli tumedat piklikku ala (pilti on samas artiklis www.teleskoop.com foorumiküljel).

Pimeduse saabudes said üle vaadatud Jupiter, Saturn ja Merkuur, mis oli üsna kergelt leitav ka palja silmaga.

Selget taevast!

taevatoru

21.04.2003 Meteoorivoolud Tarmo Tanilsoo

Vabandan veel tülitamast, kuid tahaksin siiski teada, mis meteoorivoole saab tänavu hästi vaadelda ja millel on üsna suur meteooride langemistihedus tunnis. Head vaatlemist.

Toimetuselt: Kuna meil algab astronoomiline valge öö 25. aprillil, siis sel kevadel meteoorivoole me enam tegelikult ei näe. Kõnealused lüriidid ei anna meie valges taevas välja tunniarvu 20, nõrgad meteoorid jäävad ju nägemata. Nii võib tunnis heal juhul 4-5 meteoori koguda. Aga pime aeg lüheneb meil veelgi väga kiiresti, kaob ka nautiline öö.

Tuleb oodata sügist ja perseiidide meteoorivoolu augustis. Sellest teeme kindlasti juttu edaspidi.

20.04.2003 Lüriidid Tarmo Tanilsoo

Lugesin skyandtelescope.com-ist, et teisipäeval on oodata Lüriidide meteoorisadu (meteor shower; meteor- meteoor, shower- hoovihm, du¨¨, sadu) ning tahaksin sellest lähemalt teada ja PALUN ENNE TEISIPÄEVA.

Ilusat vaatlemist!

Toimetuselt:Mõistet "meteor shower" võiks tõlkida meteoorivooluna. Tähetorni veebi http://www.obs.ee/ esilehelt on kätte saadav Sven-Erik Enno tõlgitud IMO meteoorivoolude kalender aastaks 2001 (ja ka meteoorivaatluse juhend). Sealt leiab lühiinfo ka lüriidide kohta. Selle aasta kohta on kättesaadav inglisekeelne kalender. Harilikult ei paista lüriidid just erilise sajuna (paarkümmend meteoori tunnis), kuid ajaloost on teada ka tõesti "tähesaju" nimetust väärivaid voolusid. Näis, kuidas sel aastal läheb.

Ennustatud maksimumi (23 aprilli öösel kell 1) ajal ei ole Lüüra tähtkuju eriti kõrgel, kuid vaatlustingimused paranevad kiiresti. Õnneks ei sega vaatlusi Kuu, kuna tõuseb veidi enne viit hommikul - meil on sel ajal juba päris valge. Sky&Telescope andmetel on maksimum küll 22. aprillil 7-8 vahel õhtul, kahjuks on taevas sel ajal veel valge.

17.04.2003 Merkuur Sven-Erik

Merkuur on tõepoolest väga hästi vaadeldav. Oli üleeile, 15.aprilli õhtul loodetaevas enam kui tunni jooksul ideaalselt nähtav. Tegu peaks olema kahaneva faasiga, 7.mail on ta Maale lähimas seisus ja toimub Merkuuri üleminek päikese kettalt, mis ka Eestis hästi vaadeldav.

15.04.2003 Merkuur Kalle

Veel lähipäevil on ideaalsed tingimused Merkuuri vaatlemiseks. Esmaspäeva õhtul 14.märtsil leidsin ta suurema vaevata binokliga (10x50) 40 minutit peale päikese loojangut, 55 minutit peale loojangut oli ta juba palja silmaga vabalt leitav.

12.04.2003 Head kosmonautikapäeva! Tõnis Eenmäe

42 aastat tagasi, 12. aprillil 1961 lennutas Nõukogude Liit kosmoselaeval Vostok-1 kosmosesse esimese inimese - Juri Gagarini. Kosmoselaev tegi 302 km kõrgusel ühe tiiru ümber Maa ning maandus edukalt peale 108 minutilist lendu.

Vaata ka Kuidas lennata Kuuni.

09.04.2003 Merkuur üle Päikese taevatoru

Lisasin www.teleskoop.com küljele väikese ülevaate 7. mail toimuvast huvitavast hommikusest sündmusest, mida amatöörastronoomid ja muud huvilised üle maailma jälgivad - Merkuuri ülelend Päikesest!
Kui kellelgi on häid suhteid ilmameistriga, siis paluks tutvusi ära kasutada ;-)

21.03.2003 Tellime teleskoope! taevatoru

Head teleskoobihuvilised!

Selleks, et uus teleskoop enne tormilisi suvesündmusi kätte saada, peame Venemaale tellimuse aprilli esimeses pooles esitama.

Palun, et kui teil on soov endale teleskoop soetada, aga ka kõhklusi, siis räägime nendest kõhklustest ja leiame just teile sobiva teleskoobi, tasumisviisi ja võimalikud lisavidinad.

Diskussiooni saame arendada meilitsi, www.teleskoop.com foorumiküljel või ka telefoni teel.

Kehtivad Horisondis ilmunud reklaami lubadused!

Aprillist järgmise tellimuse plaanin sügisesse, et jõuluajaks koorma kohale saaks.

16.03.2003 CCD kaamera esimene katsetus Kalle

Mosaiik kuust: http://home.delfi.ee/karahh/temp6/moon15mar2003.jpg

ja 2 pilti päikeseplekist:

  • http://home.delfi.ee/karahh/temp6/sunspot16mar2003a.jpg
  • http://home.delfi.ee/karahh/temp6/sunspot16mar2003b.jpg

    Kaamerana kasutasin Philips ToUcam pro webikaamerat MTO-1000A fookuses. Päikese puhul kasutasin Baaderi filtrit, suured tänud taevatorule :)

    14.03.2003 Veel üks kommentaar Tõnis Eenmäe

    Jüri Ivaski antud link on hea lugemine. Keda huvitab, miks Planeet X on umbluu, saavad sealt päris hea ülevaate. Mõned toredad pildid on ka juures :-)

    14.03.2003 Planeet X on müstifikatsioon. Erik Tago

    Planeet X on müstifikatsioon , mida on eri aegadel toitnud Sumeri ja Baabüloni ajalooliste leidude ning müütide väär- ja vabatõlgendus, astronoomide eksitus Neptuuni ja Uraani orbiitide arvutusel, mõned "kahtlased" pildid, muidu kuulujutud ning paranähtuste-aldis kirjandus ja meedia. Planeeti X ei ole olemas.

    13.03.2003 Infot Planeet X kohta Jüri Ivask

    No vaata kasvõi järgmist linki: http://www.xs4all.nl/~mke/Planet-X.htm

    12.03.2003 x planeet Aare

    Viimasel ajal on internetis ilmunud artikleid ja kommentaare salapärasest x planeedist, ehk pruunist kääbusest või ka planeet Niburusest, mis mai lõpus pidi oma orbiidil mööduma maa lähedalt. Seoses sellega ennustatakse suuri maavärinaid, pooluste vahetumist, maa pöörlemise aeglustumist (seiskumist!) jne.

    Kuivõrd tõenäoline on, et midagi sellesarnast üldse juhtuda võiks, või on tegemist täieliku blufi ja absurdiga?

    11.03.2003 teleskoop Toomas Rander

    Ära anda TAL-M teleskoop(1500 EEK). Asukoht Põltsamaal-tel.055 612 323

    06.03.2003 suurendused Martin

    Teleskoobi suurendust (M) saab arvutada lihtsalt - teleskoobi fookuskaugus (F) jagatud okulaari fookuskaugus (f).

    M=F/f

    Seega TAL-M (F=526 mm) suurendus 10-millimeetrise okulaariga on tõesti 526/10=~ 53x.

    Maksimaalne kasulik suurendus teleskoobile on umbes D x 2, kus D on objektiivi läbimõõt millimeetrites. Miitsari (D=110 mm) puhul siis 110x2=220x. TAL-M puhul 80x2=160x. Väga heade vaatlustingimuste ja korraliku optikaga võib muidugi võimu veidi juurde keerata.

    Teleskoopidele on muidki huvitavaid valemeid, kuid ülevaate nendest üritan lähiajal üles seada www.teleskoop.com küljele.

    Seniks aga selget taevast!

    Martin

    05.03.2003 TAL teleskoopide suurendused Sven

    Kunagi sai mingi tabel tehtud, asub nüüd siin : http://www.teleskoop.com/articles/zoom.php (Sorry inglise keeles, millalgi üritab maakeelde kah panna)

    Seega siis TAL-M ja 10mm okulaar teeb suurenduseks 53.

    04.03.2003 Magnettormid Tarmo Tanilsoo

    Tere taas. Teatan köigile, et skyandtelescope.com kirjutab tohutust päikeseplekist mis on nähtav. SOHO on ka seda pildistanud. Seega on meil magnettorme oodata. Ka eile "Aktuaalne Kaamera" hoiatas nende eest!

    SkyandTelescopi artikkel aadressil http://skyandtelescope.com/observing/objects/sun/article_885_1.asp

    03.03.2003 Messier maratoni katsetus Tõnis Eenmäe

    Pühapäeva öösel (2/3 märts) vastu esmaspäeva oli esimene selge öö üle pika aja. Kuigi läbipaistvus ei olnud öö hakul kõige parem (horisondil hägu) ja öö oli külm (-16), võtsin Messier' maratoni ette. Kasutasin 12x50 binoklit ja teleskoopi Mizar (TAL-1). Objektide leidmiseks oli kasutuses "Eesti taevaatlas" ja "Uranometria 2000".

    Umbes kella 7 paiku loendasin binokliga kiiresti portsu täheparvi, Andromeeda galaktika ja Orioni udu (M42). Veidi hiljem sain kätte ka galaktika M33 Kolmnurgas.

    Kui binokliga lihtsalt kättesaadavad objektid ammendusid võtsin appi Mizari ning leidsin kiiresti M32 ja M110 (Andromeda galaktika kaaslased) ning galaktika M77 Vaalas (mida on hinnatud raskeks). Tükk aega otsisin ka M74'ja, kuid selle nägemises ei olnud kindel - vahel tundus, et midagi seal väreleb.. aga 100 protsendilist kindlust ei olnud. Kiiresti vaatasin üle õhtuse Linnutee alates M39st Luiges kuni M76ni Perseuses. Madalal taevas, Siiriuse ümbruskonnas olevad täheparved leidsin ka teleskoopi ja "Taevaatlast" kasutades. Nägemata jäi Jänese tähtkujus (Orioni all) olev kerasparv M79 - oli teine liiga madalal, Elva kumas ja pilvehägus. Lõpetasin esimese sessiooni veidi enne üheksat, tulemuseks 26 Messier' objekti.

    Peale rohkem kui pooletunnist puhkust läksin uuesti välja ja enne Suure Vankri piirkonna kallale asumist vaatasin ära M1 (Krabiudu), mis hetkel on Saturni lähedal (kaks kärbest ühe hoobiga). Suure Vankri piirkonnas leidsin binokliga kiiresti M81 ja M82, teiste objektide leidmiseks kasutasin jälle teleskoopi. Kõik objektid olid üsna kerged, kokku oli neid 12 tükki. Muide, galaktika M51 ("Veekeeris") pole ilma põhjuseta esimene galaktika, millel leiti spiraalharud. M102 on Messier' kataloogi "näpukas", millena soovitatakse vaadelda galaktikat NGC5866. Sama kohtib M40 kohta, mis on kena kaksiktäht, kuid mille leidmine on keeruline - "Taevaatlases" ei ole seda märgitud. Tuleb kasutada aadressilt http://www.seds.org/messier saadavaid aadresse ja mingit kaardi tekitamise programmi. Hoiatus neile, kel kasutada kahvelmonteeringus teleskoop (nagu näiteks Meade LX seeria) - mida varem Suure Vankri piirkonna juurde asuda, seda lihtsam. Nimelt on Suur Vanker paar tundi peale südaööd võrdlemisi pea kohal ning kahvelmonteeringus teleskoobi okulaar kahvli harude vahel - tuleb kasutada diagonaalpeeglit (mis tekitab peegelpildi ja muudab orienteerumise väga vaevaliseks).

    Peale pisikest soojenduspausi asusin Lõvi tähtkuju juurde. M65 ja M66 leidsin väga lihtsalt, küllap aitas üle-eelmise aasta pikk otsimine ja sellest meelde jäänud asukoht. Pisut rohkem läks aega kolme galaktika grupi (M95, M96 ja M105) leidmiseks. Taas sai kinnitust kogemus, et galaktikate leidmisel "Taevaatlasest" üldjuhul abi ei ole - orienteerumiseks pole küllalt tähti. Galaktikate nägemiseks 4" teleskoobiga tuleb teada täpset asukohta ja seejärel kasutada külgnägemist.

    Järgmisena otsustasin vaadelda madalal olevaid objekte - Kaarna tähtkuju all Hüdras on üks kerasparv (M68) ja Kaarna peal üksik Messier' galaktika (M104). Kumbagi ei leidnud - kerasparv oli liiga madalal ning galaktika leidmiseks polnud jällegi piisavalt juhttähti. Nimelt lõppeb "Uranometria" põhjataeva köide käändega -6 kraadi. Üritasin sellele vaatamata päris tükk aega galaktikat leida - tulemuseks vaid väsinud silmad. Väsimus kasvas kiiresti ja M61 jäi viimaseks leitud galaktikaks. Kella 2 paiku asju kokku pakkides noppisin veel vaevata kena kerasparve M13 Herkuleses.

    Saagiks kokku 45 objekti (ehk sama palju nagu originaalses Messier kataloogis ;-) )

    Mõned tähelepanekud - binokkel ilma kindla toeta ei sobi Maratoni läbimiseks. Sobib ka teleskoop ekvatoriaalsel monteeringul - paljude galaktikate leidmisel oli abiks heledast tähest alustades teleskoopi ühes teljes liigutades vajalikule kohale juhtimine. Enne tuleb polaartelg piisavalt täpselt paika ajada. Kriitiline on teleskoobi otsija - 30mm objektiiviga otsija on piiri peal, sest nõrku tähti on üsna vähe näha. Ilma korraliku taevaatlaseta ei ole mõtet galaktikaid jahtima minna. Kõige paremaks lahenduseks võiksid olla enda tehtud kaardid.

    Võrdluseks 2002. aasta Messier' maraton - kokku vaatlesin 16/17 märtsil Tõraveres 20 cm teleskoobiga (Meade LX200) 74 objekti. Leidmata jäi 9 Suure Vankri piirkonna ja väga suur ports hommikuse Linnutee objekte. Siiski on 74 minu hinnangul väga hea saavutus.

    Tänud ka Kerstile, kes oli mõlemal aastal seltsiks ja aitas kaartidega majandada.

    02.03.2003 küsimus raido

    Kavatsen ehitada Dobsoni tüüpi teleskoobi. Kust oleks võimalik osta peegel( D=25cm või rohkem )?

    01.03.2003 uusi teleskoope proovimas Martin

    1. märstil vedasin kaks äsja Venemaalt saabunud teleskoopi linnalähedale maale, et lõpuks ka ise proovida, milleks need võimelised on. Valgel ajal sättisime füüsikaõpetajast vend Kristjaniga torud postidele ja proovisime maapealseid objekte tabada. Seegi oli juba üsna lõbus - lugesime mitme kilomeetri kaugusel oleva maja tuulelipu kuke sabasulgesid, raudteeäärsete raudrohtude oksaraage jne. Teravust jätkus vaatamata sellele, et vaatasime toast õue läbi aknaklaasi. Pealelõuna oli selge, mis andis lootust, et ehk on pimeduse saabudes selge ka tähistaevas. Veidi hirmutas, et päikeseloojangu ajal tõusis udu ja teade, et Tartu olla terve päeva pilvealune olnud. Toas vaatasime ka kõike kaasapandut -okulaarid, otsijad, filtrid, niitrist okulaarile jne.

    Mis riistad meil siis proovida olid?

  • Esiteks paljudele tuntud legendaarne TAL-1 Miitsar, 110 mm apertuur, fookuskaugus 805 mm, suhteline ava 7,3. Kaasas olid 25 mm ja 10 mm okulaarid ning 2x Barlow-lääts (suurendused 32x, 64x, 80x, 161x). Muid vidinaid oli ka veel küllaga, aga eesmärk oli pigem taeva alla saada kui kõike võimalikku proovida.
  • Teine on refraktor TAL-100RSM, 100 mm akromaatilise kaksikläätsega ja kahetollise fokuseerijaga, fookuskaugus 1000 mm, okulaarid 25 mm ja 6,3 mm (suurendused 40x, 159x). Sellel on elektriajamiga monteering, kuid seda praegu käima ei pannud. Kogu kupatus toetus puidust kolmjalale. Ühtlasi selgus, et monteeringuid saab omavahel ilma probleemideta vahetada. Mõlemal 6x30 otsija, mida igal pool õigustatult kiidetakse - kristallselge pilt, abiks on sisseehitatud niitrist. Otsija ning teleskoobi joondamine on omaette lugu, antud olukorras me sellele väga suurt tähelepanu ei pööranud. Asjata :-(

    Õues vaatasime esmalt loomulikult Jupiteri ja Saturni. Madalamal oli ikkagi udune, aga kõrgemad vaated olid päris head. Vaatlustingimused olid tegelikult üsna nirud, kui arvestada Tallinna lähedust, ligidalolevat suurt tööstuskompleksi, autoteed ja kahte elumaja oma tuledega. Külma u -10 kraadi.

    Miitsar käitus täiesti ootuspäraselt suurepäraselt. Algul oli veidi hirm, et äkki on vaja kollimeerida vms, aga korralikult maha jahtudes muutus pilt aina selgemaks. Jupiteril olid ootuspäraselt näha neli kaaslast, Io hakkas just peidust välja tulema või sinna kaduma - oli selline palju väiksem täpike otse Jupiteri kõrval. Kuude asendid on igal õhtul erinevad, seega võiks iga päev vaadata, kuidas nad seal on. Abi saab ka Sky and Telescopes olevatest tabelitest ja joonistest kuude asendite ja Punase laigu kohta. Nägime ära ka kaks triipu planeedil. Saturn on praegusel ajal väga ilusasti näitamas oma uhket rõngast! Miitsariga fikseerisime Cassini lõhe, rõnga varju planeedil ja ühe kaaslase. Suurte kogemustega vaatleja oleks vast muudki märganud.

    TAL-100RSM näeb välja nagu terroristi raketilaskeseadeldis, seega lennujaama lähedale seda praegusel ajal üles panna ei soovita. Selle puhul tajusime selgelt, kui oluline on otsija õige joondamine. Selle riista lahutusvõime on legendaarne, aga suurte suurenduste korral on vaateväli na kitsuke ja kuna me polnud seda sugugi Põhjanaela järgi ka üles seadnud, siis sõitsid me planeedid üsna kiiresti vaateväljast ära ja järgi keerata oli ikka vaev küll. Vaatamata sellele saime suurepäraseid, teravaid vaateid, kusjuures ei meenu, et mingisugustki värviaberratsiooni oleks kusagilt silma jäänud! Jupiter oma heledusega ja vaatevälja serv võiksid ju värvilisusele kaasa aidata, aga ei miskit. Päris lõpuni me suurendust ei pannud (6,3 mm ja 2x Barlow teeksid 317x) just seepärast, et ülesseadmine ja joondamine olid kiiruga tehtud. Selle riista puhul on muidki nüansse, mida peab kindlasti silmas pidama - korralik tasakaalustamine näiteks. Algul oli taas üks hirm, et kas ta hakkabki sedasi pidevalt värisema. Siis aga selguski tõsiasi, et kõigepealt tuleb toru oma rõngastes sedasi sättida, et enamvähem keskel oleks ja monteeringul vastukaaludega mängida. Sealjuures puidust kolmjalg ei äratanud mingit kahtlust.

    Meeste rõõmudest said osa ka meie lapsed - palju neid lapsi ikka on, kes oma ihusilmaga kuulsat Saturni rõngast on näinud? Isegi mu naine ütles Saturni rõngaste peale "ohhoo!"!

    Seega täitsa vahva esimene valgus me tublidele teleskoopidele enne kui keegi teist need endale ostab.

    Martin www.teleskoop.com

    01.03.2003 Teleskoopi proovimas Tarmo

    Tänu hr. Martin Vällik'ule oli mul võimalus mõni aeg kasutada teleskoopi TAL-M.

    Õnneks juhtus peale pikka ootamist ka üks selge õhtu olema - 27.02.03 nimelt. Monteerisin seadme kokku ja viisin ta õue jahtuma ning umbes poole tunni pärast kellla 19.30 paiku hakkasin taevast uurima ja tuttavaid objekte otsima. Olgu siinkohal mainitud, et läbi teleskoobi toru tegin seda esimest korda. Eelnevad vaatluskogemused piirduvad vaid 7x50 binokliga.

    Millist suurendust ma kasutasin, täpselt ei teagi, sest dokumentatsioonis ja veebis (www.teleskoop.com) ei olnud sellist okulaari kirjas, mis komplektis teglikult kaasas oli. Kasutasin nimelt 10 mm okulaari (dokum. mainitakse vaid 25 ja 15 mm'st).

    Kõigepealt sain üllatavalt kiiresti pihta Jupiterile, mis minu imestuseks ka üllatavalt kiiresti eest ära nihkus, pidevalt pidin nuppe kruttima, aga see selleks. Kuna eeltöö oli kahjuks tegemata, siis oskasin näha vaid kolme Jupiteri kuud, oleks aga tulnud tunduvalt kaugemalt ka teisi otsida. Kahte tumedamat triipu eristas ka planeedi pinnal, aga punane laik jäi kahjuks nägemata, kuna ajastus oli jällegi natuke vale, oleks pidanud paar tundi hiljem Jupiteri vaatama.

    Järgmiseks Saturn. Binokliga ja teleskoobi otsijaga üles leitud, sain ta ka lõpuks fookusesse ja pilt, mis avanes, oli fantastiline. Rõngad olid paraja nurga all näha. Kahjuks jäi aga suurendus natuke väheseks ja seega Cassini lõhet ei eristanud. Proovisin ka Barlow läätse, aga kuna see annab juurde tublisti suurema suurenduse, siis minu oskused ei olnud vist piisavad, et Saturni korralikult fookuses hoida. Kogemata jälle käega vastu teleskoopi ja siis tükk otsimist, et planeet uuesti üles leida. Tagtipuks oskasin veel enne okulaari paigaldamist läätse peale hingata ja oligi pilt läinud.

    Heitsin ka pilgu minu lemmiktähele Siirius. Ta on mulle ammusest ajast meelde jäänud sellega, et ta viskab nii toredasti selget punast värvi vilku sisse. Teleskoobiga on see veel eriti hästi näha.

    Otsisin üles ka Orioni udu, aga kahjuks sellega mu vaatlused piirdusidki, kuna äkitselt ilmus taevasse pilveräbalaid, mis hakkasid segama ning ka külm hakkas naha vahele pugema, sest eneselegi märkamatult olin juba üle tunni 10 kraadise külmaga õues olnud.

    Igal juhul pisiku sain külge ja veel paar vahvat ideed, mis tulevikus realiseerin ning ka kindel otsus endale taevatoru muretseda sai vastu võetud.

    Selget taevast kõigile!

    Tarmo

  • Avaleht | Arhiiv
    © Tartu Tähetorni Astronoomiaring 2000-2001

    W3-mSQL 2.0.11 by Hughes Technologies