|
Kallis toimetus ! Minu arvamus nn.virmalistest
on teistsugune.... Kas ei olnud tegemist suure
õhulaevaga mis tuli kaema meie olusid ???
Kas julgete öelda , et need olid kindlalt
virmalised??
| 19.04.2000 |
Jälle mina. |
Toke |
Mul tekkis selline küsimus. Teie esimeses numbris oli kommenteeritud ühte delfi artiklit mustade aukude kohta. Seal oli ka ära toodud mingi seos galaktika keskme massi ja musta augu vahel. Selle loogika järgi peaks igas korralikus galaktikas must auk olema - seega ka meie omas. Äkki ongi teine varjatud kujul ligemal kui keegi aimata oskab.
Kas on üldse teaduslikult tõestatud või siis on olemas mingi üldtunnustatud teooria musta augu olemusest ja tekkimisest?
Ma olen ise ka selle ala suur fänn ja igasugu kirjandust uurinud, aga sellel teemal võetakse päris vähe sõna. Kas see ei ole äkki tingitud sellest, et ei teata täpselt mis asi see must auk õieti on või kas teda üldse on st mismoodi selle peale tuldi, et sellised asjad üldse eksisteerivad?
Ootan kommentaare!
Toimetuselt: Artikli mustadest aukudest avaldame meie ajakirja järgmises numbris, st juba järgmisel nädalal.
24.04
| 19.04.2000 |
Tubli leht |
Toke |
Jah, väga tore leht teil, aga võiks olla tõesti rohkem üldist infi universumi ja kõige sellega kaasneva kohta.
Eraldi võiks ka olla ära toodud ette teada olevad tähtsamad (varjutused, tähesajud jms) sündmused jooksva aasta kohta.
| 07.04.2000 |
Virmalised |
Aino |
Tervitused Võrtsjärve kaldalt!
Nautisin eile öösel kaunist virmaliste mängu. Märkasime neid alles
pärast südaööd. Minu taevasse vaatamise ajal oli taevalaotus kõige
kaunim ja värvikam (punased-kollased kiirtevihud eresinisel taustal)
kella ühe ja kahe vahel öösel. Rahval on limjaamas täna kõigil
kaelad kanged, sest tavakodanik vaatab ikka oma jalgadel seistes,
mis taevas toimub.
Oleks tore, kui leiaks rohkem infot SETI viimase aja saavutuste kohta.
et selline ajakiri nyyd on, loodan et kauaks...
Aga promot on vähe olnud, kui juhuslikult Delfist poleks linki avastanud, poleks teadnudki.
Aadress on tylikas, võiks ju lihtsal moel virtuaalserveri teha ntx vaatleja.ee, või lingi www.obs.ee/vaatleja.
Ja kindlasti tuleksid ajakirjale kasuks pikemad (astro-)fyysikaalased populaarteaduslikud ylevaated nagu olid Horisontides kaheksakymnendatel ja vanades Tähetorni kalendrites.
Vaatasin Päikese tabeleid ja avastasin,
et tänavune kalendriaasta on tõepoolest ikka väga eriline lisapäevade suhtes.
Mitte ainult et sel aastal esines 29. veebruar, vaid 29. veebruare oli koguni kaks tükki järgemööda. Seejuures pidi üks neist olema nädalapäevata, kuna nädal algas 27. veebruariga ja lõppes 4. märtsiga. Kokku oli nädalas 8 päeva ja tolle nädala tabel oli järgmiste
omadest selgelt laiem. Kesse niisuguse kalendrireformi nüüd tegi? Ei oleks vaja, ei oleks vaja. Ameerika läänerannikul algab kevad niigi juba sel aastal 19. märtsil, poole sajandi pärast ka meil... :)
Toimetuselt: Mis teha, see 29. veebruar on ikka müstiline kuupäev küll. Võibolla ta kartis, et teda muidu tähele ei panda, kui ta kahekordselt ei esine. No meil õnnestus lõpuks liigne liigpäev siiski tabelist välja saada.
|
