Minu teada on kosmos metaani täis. Seal on muudki huvitavat, nagu määratu kogus etanooli. Kogu küsimus on selles, kui ühtlaselt ta peaks olema taevakeha ulatuses jaotunud.
Arne Hannus,
õppinud keskkoolis astronoomiat.
21.02.2005 |
Pressiteade oli ebakorrektne, kuid elu Marsil endiselt päevakorras. |
Erik Tago |
NASA tegi ametliku avalduse 16. veebruaril ilmunud pressiteate kohta elust Marsil,
mille väljastas agentuur Space News ( vt. 17. veebruari lugajakirja;
ka selle ridade kirjutaja eksis
omistades teate NASA-le). Skeptikud võivad küll hõisata, sest
teade oli ebakorrektne, kuid kui vaadata NASA selgitusi ja muid uudiseid,
siis oli teade ebakorrektne vaid mõnevõrra.
NASA teatas, et tema valduses pole
kindlaid tõendeid praeguse elu kohta Marsil ja meediasegadus on tekkinud
probleemi ebakorrektsest käsitlusest info põhjal, mis on saadud kolmandate
isikute kaudu uurijate koosviibimiselt. Selgus, et kuigi Carol Stoker on tõesti
uurinud ekstreemseid tingimusi eluks Rio Tinto jõel Hispaanias selleks, et uurida
sarnaseid tingimusi Marsil, oli teave elu võimalikkusest metaani
sisalduse alusel pärit itaalia teadlaselt Vittorio Formisanolt. Teiste teadlaste
arvates pole see aga ainuvõimalik tõlgendus, metaani võib olla Marsil ka
vulkaanide tegevusest.
Loodetavasti ei kustuta see meediamüra avalikkuse huvi võimaliku elu vastu
mitte ainult Marsil vaid ka veel kaugemal.
20.02.2005 |
Taevas muusikas |
Taevatoru |
22. veebruaril kell 19:00 Tartu Vanemuise kontserdimajas
23. veebruaril kell 18:00 Pärnu kontserdimajas
27. veebruaril kell 15:00 Estonia kontserdisaalis
klaverimuusikat 4 klaverile, 8 pianistile, 16 käele. Kavas Brahms, Mendelssohn, Piazzolla
Rääts ja URMAS SISASK uue teosega Universumi hääled.
Eesti Kontserdi kontserdikava
20.02.2005 |
Marss |
roheline mehike |
Mina tean ammu, et Marsil elu.
:)
Uudis on muidugi põnev, loodame et ka tõestatav lähitulevikus.
11.-13. veebruaril toimus Mahtras astronoomiateemaline kokkutulek Kosmos 2, piltidega ülevaade siit.
Kosmos 3 toimub 1.-3. aprillil, peaesinejaks Jaan Einasto, täpsem päevaplaan on siin.
17.02.2005 |
Erakorraline teade ! NASA kaks teadlast väidavad: MARSIL ON ELU ! |
Erik Tago |
16. veebruari pressiteade NASA-lt:
NASA teadlased Carol Stoker ja Larry Lemke väidavad, et neil on
kindlad tõendid elu olemsolu kohta
Marsil praegu. Tõendid põhinevad metaani kõikuval sisaldusel Marsil
ja uurijate arvates osutavad mikroobse ökosüsteemi elutegevusele
pinna all, koobastes ja pinna-alustes veekogudes.
Nad soovitavad tulevased Marsi-maandurid
varustada pinnasepuuridega. Osa spetsialiste arvab, et tegemist pole siiski
otsese tõendiga elutegevusest Marsil.
08.02.2005 |
Mahtras taevast vaatamas II |
Taevatoru |
Veel on mõned kohad sellel nädalavahetusel Mahtras toimuvale astronoomiaalasele "matkale".
Teejuhiks seekord Jaak Jaaniste.
Täpsem teave http://www.zone.ee/mahtrarahvakool/kosmos2.htm
Eelteatena olgu öeldud, et kolmas osa on plaanis aprilli alguses ja Jaan Einastoga. Täpsemalt edaspidi.
ikka afokaalselt.Läbi 12x45 binokli + Barlowi lääts ja digikaamera suumid. All pool oli ka ju suurendustest pildistamsel juttu(lugejakirjdes ju).nüüd veel pilt juures...
Igati kenad pildid on need teised kah. tekkis küsimus et läbi millise aparatuuri need pildid kuust tehtud on? Nagu arvata võib on need tehtud afokaalselt?
Pildid on tehtud digikaameraga Olympus camedia c-310 zoom,statiivilt. Pole suurt vigagi teisel...3x optilist ja 3 digi zoomi...valgustundlikus ka hää...aga säriaega pole kahjuks :( Tänan.
http://pilt.ee/c-310 säälveel hulga pilte...kui huvitab.Lisan pidevalt uurde,alles liitusin ja ka teisi pilte tähisest taevas ka...
Vägagi kenad pildid. Millise kaameraga need tehtud on?
02.02.2005 |
sambad... |
Rait |
Tervist!
Õhtuti kui ilm vähe selgem on Päikese loojangul näha sambaid... Sambad tekivad nagu halod ja vikerkaaredki ju(?)
Ja mõned pildid lihtsalt päikesekiirtest...
http://pilt.ee/photo/284337/5854102/
http://pilt.ee/photo/284337/6074016/
http://pilt.ee/photo/284337/6074284/
Selget taevas siis kõigile!
Öösel (28.jan.) oli kuuümber jällegi halo. Vähemalt oli see nii Türil u.kl. 00:30. Aegajalt segasid vaatlust alumised pilvekihid kuid oli selgemaid hetki. Päeval kell 13:30 oli päikeseümber samuti näha õrna halomoodustist. Kahjuks aga polnud filtrit ,et seda pikemalt vaadelda. Kui ilm veel selge ja tingimused püsivad võib see vast korduda.
Need peaksid olema neutriinod. Nad läbivad sisuliselt kõike... Neutriinosid püütakse minutada mingisuguste nn.'veetünnide' abil (neutriinoteleskoobid).
Olen kuulnud ,et osad universumist pärit osakesed läbivad koguni maakera. On see tõsi? Missugused elementaarosakesed need on?
See on minuarust väga suhteline. Neid osakesi, mida Sina mõtled, need ei tohiks üldjuhul üldse Maale jõuda. Maa magnetväli takistab neid (tavaliselt). Harilikult on neid osakesi näha pooluste kohal (virmalistena) ning väga harva kusagil mujal (Nt. ekvaatori juures on neid näha vaid paar korda aastas, healjuhul.)
Vabandust, kui puusse millegagi panin...
Toimetuselt: Täpsustuseks märgiksin, et ega neid Päikesetuule osakesi endid me ei näe - nood on valdavalt ikka prootonid, elektronid ja muude aatomite tuumad. Maa magnetväli juhib laetud osakesi magnetpooluste suunas, kus nad harilikult 100-80 km kõrgusel põrkavad kokku atmosfääri osakestega (valdavalt lämmastik ja hapnik). Põrkel atmosfääris olevad aatomid/molekulid ergastuvad ning kiirgavad varsti üleliigse energia nähtava (kuid mitte tingimata ainult nähtava) valgusena välja. Nii näemegi virmalisi.
Virmaliste nägemise tõenäosus sõltub väga tugevalt vaatleja laiuskraadist. Teoreetiliselt peaks Eestis neid nägema mõnel ööl aastas, 40-ndal laiuskraadil näeb virmalisi üldjuhul ainult Päikese aktiivsuse maksimumide paiku (11 aastane tsükkel) ning ka siis harva. Ma ei ole lugenud/kuulnud, et ekvaatoril oleks virmalisi nähtud.
Tõnis Eenmäe, kindlasti mitte virmaliste spetsialist :-)
Päikeselt tuleb valgus Maale 8,3 minutiga,aga kui kiiresti jõudis see viimane suurhulk laetudosakesi Maale?Igalpool kus on sellest juttu on eri avud ja tahaks täpsemat arvu teada,kui keegi teab ka?
23.01.2005 |
aadressid |
Rait |
Eesti Päevalehes artikkel selle nn teemandtähekohta (kes juba leidis see leidis ise),kuid aadress on siin...
http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=257978
Päike plahvatab kindlasti ja katastroof tuleb ikkagi.Nii väikselt ta ikka küll ei plahvata et see Maad (koos teiste) planeetidega minema ei pühiks või midagi. Kuid kui nii siis ilma Päikeste oleks tegelt Maal elus sellegipoolest võimatu ju?-ikkagi katastroof Maa inimkonna jaoks... :(
Aga tänase SL Õhtulehe´ esikaane pealkiri on Päikese suurest plahvatusest-või siis purskest
midagigi-tegelt rohkem astroloogaia vallast juttu,aga kes juba luges see teab isegi-niisama :)
ttp://www.sloleht.ee/index.aspx?d=22.01.05&r=1&id=168737
Müüa teleskoop SkyWatscher Diameeter 70mm ja fookus 900mm.Refraktor.Okulaarid 10,25 ja 3,6.Monteering EQ1 ekvatoriaalne.Kasutusel olnud aasta ja hästi hoitud.Hind 3000.- Asukoht Ida-Virumaal.
Mäletan, et olen kusagil lugenud selle kohta (mitte eesti keeles). Tegu olevat tähega, mis on kristalses 'seisus' ning on sinakas-rohelise tooniga. Oleks huvitav seda EPLi artiklit lugeda :)
Mis puutub sellesse, kas Päike plahvatab, siis jah, tegelikult küll. Õnneks on ta 'peajadal' niiöelda stabiilse oleku sektoris ja lähiajal (!) pole karta katastroofi.
Tervitus taas!
Eks kogu aeg saab midagi huvitavat teada... 10 aastaga 500km sulanud hmm-ehk ongi. Kahjuks natuke palju jah suland-ei tea,kui suland,siis suland. Jah kindlasti põhjustab see üleujutusi,iseasi millal ja kui palju.
Seda sulamist tekitab inimkonna õhu saastamine nagu vist-kliima soojenemine ju.
Kui seda üleujutust seostada äsja toimunud sündmustega Eestis,siis need kaks asja ei ole vist ikka nagu seoses. See Atlandi ookeanist tulnd suur torm tõi enadaga koos ka veetaseme tõusu kaasa-või midagi. Ja kas Päike plahavtab?-ikka plahvatab.Kuid (õnneks) alles ligi 5 miljardi aasta pärast.Vanus on tal ka umbes sama palju,nii et ta on keskeas olev kollane kääbustäht. Hõlmates plahvatusega kõik planeedid enda plahvatuse sisse :( Järele jääb valge kääbus või midagi...??
No jah..Seoses vastates tekkis mul ka küsimus. Nimelt juhtusin lugema mingit vana Eesti Päevalehte ja seal oli taoline artiklike:Umbes nii,et Kentauri tähtkujus on leitud läbipõlend või surnud täht-tähisega "BPM37093".
Aga miks ma sellest tähest juttu teen on selles,et see pidavat olema teemandist(?!)Teemand on 10 astmes 34 karaati. Kaugus Maast 50 ly ja nimeks pandi veel Lucy.Avastas Travis Metcalfe,Harvard-Smithsonia astrofüüsika keskus.
Kas keegi on veel midagi kuulnud?
Seal oli mainitud artikli lõpus et ka Päike võib teemandiks...
:)
Sain teada, et Gröönimaal on jää 10 aastaga 500 km sulanud. Kas see põhjustab üleujutusi?? Kas Päike plahvatab??
21.01.2005 |
Täname õnnitluste eest |
Vaatleja toimetus |
Vaatleja tänab kõiki, kes õnnitlesid meie ajakirja 5. sünnipäeva puhul.
Vaatlejal enesel jäi see väike tähtpäev aastavahetuse melus kahe silma
vahele.
Soovime oma lugejatele ikka head vaatlusilma ja julget kaasalöömist
ka ajakirja kujundamisel. Tundub, et lugejakirjade rubriik on õnnestunud
ja võimaldab kõigile lugejatele operatiivset ning kohati
emotsionaalset infovahetust.
Aga kõigile on avatud kaastöö ka teistesse rubriikidesse.
vabandust, link läks väheke valesti, proovime uuesti:
www.teleskoop.com
Martin,
külasta www.teleskoop.com võrgulehte, seal näed mitmeid teleskoope ja pildistamiseks vajalikke lisavidinaid ning foorumi osas saad eesti keeles lugeda, mida ühe või teise teleskoobi kohta arvatakse.
Selget taevast!
Taevatoru
20.01.2005 |
teleskoop |
Martin |
Kas keegi oskaks soovitada suhteliselt algajale tähtede harrastajale teleskoopi, millega saaks teha pilti või salvestada taevast?
Virmaliste võimalus püsib ka täna.
Õnnitlused vaatlejale!
PALJU ÕNNE ESIMESE JUUBELI PUHUL!
Hilinenud õnnitlused ajakirjale!
Lagujas on küll hetkel ilm selge, Kuu paistab.
Tere jälle!
No muidugi tore oleks jah kui virmalisi näeks-pilves on ju kahjuks :(
Ma unustasin eile lugejakirjas mainida et Vaatleja sai eile viie aastasek. Tahalsin seega soovida toimetusele veel tagant järgi palju õnne ja jõudu jäksu edaspidiseks! -ikkagi juubel...või midagi...tore ajakiri on :)
Täna öösel on oodata virmalisi.
18.01.2005 |
Mahtras taevast vaatamas |
Taevatoru |
Tervist, teleskoop.com foorumisse on üles saanud
ülevaade Mahtras toimunust.
Järgmine üritus on plaanis 11.-13. veebruaril.
Täpsem info Mahtra Rahvakooli kodulehelt.
18.01.2005 |
digikaameraga taeva pildistamine |
Jüri Ivask |
Rait,
Hea ülevaatlik materjal on ajakirjade Skywatch 04 ja 05 numbrites. Aga ka näiteks:
http://www.scopetronix.com/digicam.htm
Jah...esiteks muidugi väiksed tänukesd,kes vastasid. Aga,mis selle kaamera fookuskaugusse puutub,siis raamatus antud objektiivi 5,8-17,4 või siis veel 35-114mm-see selleks. Ma ju võin keelata selle digisuumi ära,aga suuredab ju läbi vaatlusriista rohkem...(3 asemel 10x ikkagi)-luigi mis sellesse mürasse puutub,siis nn müra ta küll ei tee,eriti kui mõne sekundilise ooteaja pääle panna... (müra?-tekib,küsimus-heli-vibratsioon?) Laiatarbelistel digikaameratel eriti 10x optilist suurendust ei ole jah,kuid mõndadel siiski on,uuematel (Canon PowerShot S1 IS)-tore kaamera...
Võiks mõne väikese artikli kokku võtteks eelnevatest lugejakirjadest digikaameratega taeva pildistamisest ajakirja kirjutada..-et,milline on nn "hea" mark,näpunäited jms-kas või mõne lingi anda :)
Kõike hääd!
minu teada ainult Barlow lääts ja powermate korrutavad(kusjuures see 3x seal barlowi juures ainult näitab mitme okrra võrra ta suurendab, mitte et barlow ise suurendab 3x) . teiste kohta ma ei tea. loogiliselt võttes peaks liitma selle 10x zoomi sinna otsa veel.
17.01.2005 |
Komeet ja Sõel |
Taevatoru |
Leidsin pildi Astronomy Picture of the Day 11. jaanuari pildina.
Pildi on teinud Stefan Seip Baierimaal Saksas, Tamron teleobjektiivi (2,8/300 mm @ F/4-5,6) ja filtrirattaga SBIG STL 11000M CCD-kaameraga, mis olid asetatud Astro-Physics 400 QMD monteeringule.
Pilt on komposiit mitmetest võtetest - tähed on eraldi võetud (16x60 s), komeet omaette (6x60 s). Järeltöötlus MaxIm ja Photoshop.
Ilus...
17.01.2005 |
kas keegi aitaks?? |
ragne |
kas keegi äkki teab, kust saaks näha astronoomiahuviliste 2004.a. kokkutuleku pilte näha??
Toimetuselt: üks kokkutuleku pilt suures ja väikeses versioonis
asub:
http://www.telescope-baltic.com/Gallery/Events/Krabi2004/krabi2004.html
http://www.telescope-baltic.com/Gallery/Events/Krabi2004/IMG_2532_.jpg
Kes ja kus pildistas? Mis oli kaamera ja säriaeg?
6-8 jaanuaril oli Eestis pilves taevas.
http://www.aai.ee/komeet/machholzPleiades.jpg
17.01.2005 |
...veel üks pilt... |
luheja |
kas keegi on juhtunud aai.ee´śse siis sääl on ka üks pilt komeedist,kui ei siis:
http://www.aai.ee/komeet/machholzPleiades.jpg
Tervist!
Mina jälle siin, selle suurendustega...,et binolki okular suurendab 12x ja Barlow 3x.
Aga kui pildistada digikaameraga sealt läbi Barlowi,siis läbi binokli (fotoka suumiga 10 x) siis on maksimum suurendus korrutades natuke liiga suur arv... kas nii lihtsalt ikka käibki...?
12x3x10=360x?!-nii palju kui mina oskan arvutada... kas see natuke paljuks ei lähe? Juba (nt) 7600 kroonine teleskoop TAL-100R suurendab 155x. Või on digikaamera suumiga teised lood...?
tekkis küsimus vastu. Aga kui pildistada läbi (samadel tingimustel) ainult,et aparaadi suurendus on 32x-see kogu/maksimum nr suurendus läheb juba natsi üle mõistuse suureks...(vähemalt koorutafes,ju ikka sellejaoks on midagi muud peale korrutamise-ehk siiski liitmine :)
ok...
Toimetuselt: Sinu kirjeldatud fotoaparaadi teleskoobiga ühendamise viisi nimetatakse afokaalseks. Teleskoobil on okulaar küljes, selles "näha olevat" kujutist pildistatakse fotokaga, millel on objektiiv küljes. Niisuguse optilise süsteemi efektiivne fookuskaugus on:
teleskoobi suurendus X fotoka objektiivi fookuskaugus
Sinu kirjeldatud juhul siis näiteks: (12x3) x 50mm = 1800 mm. 50mm asemel kasuta neid väärtusi, mida sinu fotokaga kaasas tulnud raamat ütleb.
NB! Kui sa taevast pildistad, siis proovi kindlasti digitaalne suum ära keelata - see ei anna mitte midagi (peale müra) juurde. Enamus laiatarbe digiseebikatel ei ole optiline suum 10x.
Tõnis Eenmäe
Nüüd on pilt tagasi, mullegi arusaamatul põhjusel olid serveris pildile jalad alla kasvanud ja sealt ära kadunud...
Kahjuks ei näe pilti.
Eile juhtus olema selge ilm ja otsustasin, teha projektsioonimeetodi abiga pildi päikeseplekist 720. Aega võttis(oma tund, vahetult enne päikeseloojangut sain valmis), aga hakkama sain. Parim, mis mul välja tuli.
16.01.2005 |
Raidile |
description |
Kui okulaar suurendab 12x ja lisada 3x Barlow lääts siis peaks tekkima suurenduseks 36x ehk siis 12x3=36.
Komeet Machholz 2004 Q2 15.01.2005
16.01.2005 |
vastus Martinile |
margus |
Ilmselt operatiivseim info Maad ohustada võivatest teadaolevatest objektidest on leitav:
http://neo.jpl.nasa.gov/risk/
Õhtust!
Et minu aparaadist-kaamera komeedini ei jõua (jäädvustamiseks),siis sai täna mõni pilt päikese suurest plekist tehtud. Täna oli väst nagu üle pika aja üks selgem ilm.Kas keegi on veel nagu mõned pildid (kunagi) nii muuseas teind? Vaatkas huviga... See nr 720 pole just eri suur plekk,aga selle aasta suurim väst. 2003 aastal olid suuremad plekid (või laigud kuidas keegi ütleb) novembri kuus keskpaiku. 2004 aastal...hmm, ei meenugi nii suuremaid plekke (kuupäevi).Kui keegi juhuslikult oskab mainida oleks tore :)
http://pilt.ee/photo/284334/5731284/
Ah ja. Tahtsin veel küsida et kui vaatlusriista suurendus on 12x ja okularile näiteks lisada 3x suurendusega Barlow,siis kas kogu maksimaalne suurendus on 12+3=15x?
tuleb liita? Või see ei ole üldse nii lihtne... :) selles asjas olen natsi võhik või kuidas seda õelda :(
Digikaameral on küll et 3x optiline ja 3x digi suum korrutatakse omavahel kokku ja saadakse ~ 10x zuum........
et kui keegi viitsib midagi nii muuseas vastu klõbistada-oleks tore :)
Selgeid öid kõigile siis!
Veebruari lõpus pidi tabama maad üks asteroid. Kas keegi teab sellest midagi või saaksin ma viiteid?
12.01.2005 |
ilus |
Taevatoru |
Väga ilus pilt! Super!!
Paistab, et üks tehiskaaslane on ka oma jälje jätnud.
Tere,
värske tänane pilt :)
Silveri küsimus (Röntgen, raadio, infrapuna) on ka mu kodulehel www.hot.ee/marektihhonov üleva. Kas Taevatoru nimel all küsimusele siinkohas vastanu lubab mul ehk oma vastuse ka mu kodulehele üles panna?
07.01.2005 |
mida näeme - 2 |
Taevatoru |
Hommikust,
unustasin oma eelmisest traktaadist selle asjaolu, et inimsilma värviretseptorid ei hakka madalatel valgusnivoodel tööle. Seepärast ongi öösel kõik kassid hallid ja on vähe taevakehi, mille värvust me palja silmaga või läbi teleskoobi näeme. Aga neid õnneks on ja siin aitab kaasa teleskoobi suuuuur apertuur.
Profi-CCD-d on monokroomsed (must-valged), värvilisus saadakse sedasi, et samast objektist tehakse 3-4 võtet läbi erivärviliste filtrite ja kombineeritakse arvutis kokku värvipildiks.
Nüüdsel aal on muidugi ka värvilised CCD-kaamerad, mis saavad värvipildi kätte ühe võttega.
06.01.2005 |
...värvus... |
Rait |
No mis sellesse värvusesse (lk 45) siis oleneb muidugi oma arvuti monitori värvide seadistusest ka. Kui palju on värve peale keeratud-või kudas seda ka öeldakse... [Et täna on veel viimane päev see aasta kui soovitakse:"Head uut aastat!" ja muidugi jah selgeid öid!)]
Aga kas keegi on meie uueaasta komeedile kah pilgu peale heitnud?
...no ikka on, ma usun...-siuke hele udu... pilti ei ole keegi teind või midagi...Minu aparatuur ei võimalda... :(
aga mis sellesse värvusse puutub,siis kui näiteks ikka seda komeeti vaadata ja M45 värvust mis on ju heledadkollased-valged. Kuid näiteks veel pilt (all aadressil) on komeet ometigi rohekas nagu peab ja Plejaadid koos teiste tähtedega sinakad? miks nii? Kas see oleneb aparaadist või suure suurendusega vaatlusriistast. jah või mis filtrit on nagu siis kasutatud-filter?
Loodetavasti ma väga lollisti ei küsi... :)
http://www.spaceweather.com/swpod2005/06jan05/lawrence.jpg
Toimetuselt: Vana-aasta õhtul nägime komeedi täitsa ära. Oli teine pisut Hüaadidest ja Aldebaranist allpool. Palja silmaga näha nagu udune tähekene. Tähistaeva rubriigis on komeedist ka pikem jutt, seal on näha ka paari väga hea digifotokaga (Canon EOS 20D) tehtud pilti.
Plejaadid on sinised seetõttu, et tegu on noore täheparvega ning kõik heledamad tähed on ka hästi kuumad, B spektriklassist (nood paistavad meile sinistena). Eestpool viidatud pildil on ilmselt Plejaadide tähti ümbritseva udu ja komeedi sinakasrohelise tooni väljatoomiseks sinist "võimendatud" - pildil on kõik tähed kas sinised või valged (tegelikult on seal ka kollaseid ja punakaid tähti). Kuid "kruttimata värvide" korral on Plejaadide heledad tähed ikkagi sinised.
Tõnis Eenmäe
06.01.2005 |
Ritchey-Chrétien teleskoobid |
Taevatoru |
Õhtust,
MEADE teatas om edasimüüjatele, et pärast pikka ja põhjalikku arendustööd on valmis saadud millegi erakordsega - Ritchey-Chretien optilise skeemiga teleskoobid, peapeegliga 10'', 12'', 14'', 16''. Seeria nimi on RCX-400.
RC teleskoopidel on hüperboloidne peapeegel. Samasugust kasutavad näiteks Hubble kosmoseteleskoop, Kecki 10-meetrine ja ESA 8-meetrised Very Large Telescope. Kooma ja sfääriline aberratsioon puudub, samuti on täpsema terava kujutise ala laiem kui näiteks klassikalistel Cassegrainidel.
Meade RCX-400 teleskoopidel on veel hulk tehnoloogilisi täiustusi, mida siinkohal kõike ei ütle, aga võib ise lugeda Meade RC-400 kodulehel.
Mõni asi - GPS, Level-North joondamine, jahutusventilaator, kastepeletussüsteem, elektrooniline kollimatsioon...
Hind, mnjah... kui vajadus ikka suur, siis kes see hinda küsib! Aga võrreldes mõne teise tootjaga on Meade RC teleskoobid ligi kaks korda odavamad.
05.01.2005 |
mida näeme |
Taevatoru |
On mõned erinevused silma ja tehniliste salvestite vahel, mille tõttu me näeme pilti ümbritsevast erinevalt.
Inimese silm uuendab kujutist sagedusega 40-80 Hz, ehk kujutis uueneb 40-80 korda sekundis. Tehnilised salvestid võivad kujutisi salvestada tundide kaupa.
Teine oluline tegur on apertuur, ehk sisendava läbimõõt. Kui inimsilm on pimedusega harjunud, siis on pupilli läbimõõt 7 mm. Kui nüüd tähistaevast vaadata kasvõi tavalise 50 mm binokliga, siis koguneb meie silma (50/7)ruudus --> 51x rohkem valgust. Kujuta nüüd ette olukorda ja arvuta, kui mitu korda inimsilmast rohkem valgust kogub 8-meetrise peapeegliga teleskoop.
Kolmas asi on silma tundlikkus eri lainepikkustele. Teada on, et punane valgus ei riku silma pimeduskohandumust, tähele on pandud sedagi, et rohelises valguses on silm tundlikum ja kujutis kontrastsem. Seepärast on öövaatlusseadmete kujutis roheline. Ulravioletti me ei näe ja punasest edasi läheb lainepikkus liiga pikaks, et meie looduslik kiirgusvastuvõtja samuti neid ei registreeri.
Siia juurde veel asjaolu, et Maa atmosfäär ei lase kõike tähtedelt tulevat kiirgust läbi. Enamus UV-kiirgust takerdub osoonikihti, infrapunakiirgus neeldub vee molekulides ja vaid kõrgmägedes pealpool pilvi saab rahuldaval moel IR-vaatlusi teha.
Mõningaid pilte, kus on kombineeritud raadio-, IR-, UV-, Röntgen-, ja/või gammakiirgus on vist tehtud.
Kui Teil on raamat olemas, siis võite alt nurgast lugeda, et tegu on jah, fotomontaa˛iga. Aga midagi taolist peaks näha olema tundliku silma puhul, kuna esiteks ilmub meie vaatevälja sadu tuhandeid tähti rohkem kui tavalise silma puhul. Tõepoolest, raske on midagi üldse väita või selgitada, kui reaalset olukorda tajunud pole...
See lk 45 ei paku midagi huvitavat ega mingil juhul tõest infot. Tundub, et taevassevaataja taustale lihtsalt üks meeletult suurendatud (võimalik, et valevärvides) pilt monteeritud.
Kui juhuslikult pole lk käepärast ...
http://www.album.ee/?action=img&pic=88425261&mode=orig
http://www.album.ee/?o=288425261
Parema ettekujutuse saaksid Sa ehk siis, kui vaataksid raamatud "Astronoomia & Kosmos" lehekülge 45 :)
Vaade oleks vast sama, mis läbi tundliku teleskoobi vaadates...
Istun augustiöös lillepeenra kõrvale maha, vaatan üles ja mida ma näen: must taevas, valgeid täppe täis. Huvitav. Hmm, siiski mitte eriti, sest silm veidi lahja instrument.
Nüüd siis küsimus.
Kuidas näeks taevas välja siis, kui augustikuus lillepeenra kõrvalt üles vaadata silmadega, mis oleks äärmiselt tundlikud ja näeksid hoopis teistsuguse lainepikkusega kiirgusi? Röntgen, raadio, infrapuna... Korraga saaks vaadata loomulikult ainult ühes vahemikus. Oletame, et korraga nähtav vahemik oleks siis nö valevärvidesse teisendatud nagu enamus ilusaid taevalaotuse pilte, mida NASA ja teiste abil võrgust leida võib. Kas sellisel juhul oleks taevas ikka must pisikeste värviliste täpikestega või oleks taevas näha suured erivärvilised laigud jms (u nagu virmalised)?
Pikk ja segane sai, aga äkki on keegi teine veel uurinud või lihtsalt huvitatud.
03.01.2005 |
Astronoomiaalane kokkutulek Mahtras |
Taevatoru |
ASTRONOOMIA, KOSMOS I
14.-16. jaanuar 2005
Kolmest astronoomiaalasest kokkutulekust esimesel on teejuhtideks Urmas Sisask ja Martin Vällik.
:: Kava ::
Teoreetiline kursus
Taevakehade vaatlused teleskoopidega TAL ja MEADE
Urmas Sisaski autoriõhtu
Hommikune matk talvises rabas
:: Eesmärk ::
Tundma õppida Eestimaa kohal tähistaevast, kui looduse lahutamatut osa, propageerida vaatlusi teleskoobi abil ning arutleda koos väljapaistvate astronoomide ja filosoofidega.
Osalustasu ööbimisega 875.-, (ööbimiseta 475.-.)
Hind sisaldab kahepäevast Kosmos I kursust, Urmas Sisaski autoriõhtut, 2 ööbimist, 2 hommikusööki, 1 lõunasööki, 2 õhtusööki. Võimalus kasutada sauna.
Vaatlused toimuvad Mahtras.
Vaatlused tähistaeva all toimuvad ainult selge ilmaga. Pilves ilmaga teeme kuiva trenni :-)
Koolituse korraldaja Martin Vällik - www.teleskoop.com
Vajalik eelregistreerimine!
Tel: 48 44 202
GSM 50 76 214
E-post: mahtra.rahvakool@mail.ee
01.01.2005 |
head uut aastat |
lugeja |
soovin siis kõigile head uut aastat ja palju selgeid öid
|