Vaatleja
Lugejakirjad (1 / 2005)
25.02.2005 Veel metaanist Arne Hannus

Minu teada on kosmos metaani täis. Seal on muudki huvitavat, nagu määratu kogus etanooli. Kogu küsimus on selles, kui ühtlaselt ta peaks olema taevakeha ulatuses jaotunud.

Arne Hannus, õppinud keskkoolis astronoomiat.

21.02.2005 Pressiteade oli ebakorrektne, kuid elu Marsil endiselt päevakorras. Erik Tago

NASA tegi ametliku avalduse 16. veebruaril ilmunud pressiteate kohta elust Marsil, mille väljastas agentuur Space News ( vt. 17. veebruari lugajakirja; ka selle ridade kirjutaja eksis omistades teate NASA-le). Skeptikud võivad küll hõisata, sest teade oli ebakorrektne, kuid kui vaadata NASA selgitusi ja muid uudiseid, siis oli teade ebakorrektne vaid mõnevõrra.

NASA teatas, et tema valduses pole kindlaid tõendeid praeguse elu kohta Marsil ja meediasegadus on tekkinud probleemi ebakorrektsest käsitlusest info põhjal, mis on saadud kolmandate isikute kaudu uurijate koosviibimiselt. Selgus, et kuigi Carol Stoker on tõesti uurinud ekstreemseid tingimusi eluks Rio Tinto jõel Hispaanias selleks, et uurida sarnaseid tingimusi Marsil, oli teave elu võimalikkusest metaani sisalduse alusel pärit itaalia teadlaselt Vittorio Formisanolt. Teiste teadlaste arvates pole see aga ainuvõimalik tõlgendus, metaani võib olla Marsil ka vulkaanide tegevusest.

Loodetavasti ei kustuta see meediamüra avalikkuse huvi võimaliku elu vastu mitte ainult Marsil vaid ka veel kaugemal.

20.02.2005 Taevas muusikas Taevatoru

22. veebruaril kell 19:00 Tartu Vanemuise kontserdimajas
23. veebruaril kell 18:00 Pärnu kontserdimajas
27. veebruaril kell 15:00 Estonia kontserdisaalis
klaverimuusikat 4 klaverile, 8 pianistile, 16 käele. Kavas Brahms, Mendelssohn, Piazzolla Rääts ja URMAS SISASK uue teosega Universumi hääled.

Eesti Kontserdi kontserdikava

20.02.2005 Marss roheline mehike

Mina tean ammu, et Marsil elu. :) Uudis on muidugi põnev, loodame et ka tõestatav lähitulevikus.

19.02.2005 Mahtra Taevatoru

11.-13. veebruaril toimus Mahtras astronoomiateemaline kokkutulek Kosmos 2, piltidega ülevaade siit.

Kosmos 3 toimub 1.-3. aprillil, peaesinejaks Jaan Einasto, täpsem päevaplaan on siin.

17.02.2005 Erakorraline teade ! NASA kaks teadlast väidavad: MARSIL ON ELU ! Erik Tago

16. veebruari pressiteade NASA-lt:

NASA teadlased Carol Stoker ja Larry Lemke väidavad, et neil on kindlad tõendid elu olemsolu kohta Marsil praegu. Tõendid põhinevad metaani kõikuval sisaldusel Marsil ja uurijate arvates osutavad mikroobse ökosüsteemi elutegevusele pinna all, koobastes ja pinna-alustes veekogudes. Nad soovitavad tulevased Marsi-maandurid varustada pinnasepuuridega. Osa spetsialiste arvab, et tegemist pole siiski otsese tõendiga elutegevusest Marsil.

08.02.2005 Mahtras taevast vaatamas II Taevatoru

Veel on mõned kohad sellel nädalavahetusel Mahtras toimuvale astronoomiaalasele "matkale".

Teejuhiks seekord Jaak Jaaniste.

Täpsem teave http://www.zone.ee/mahtrarahvakool/kosmos2.htm

Eelteatena olgu öeldud, et kolmas osa on plaanis aprilli alguses ja Jaan Einastoga. Täpsemalt edaspidi.

04.02.2005 ikka... Rait

ikka afokaalselt.Läbi 12x45 binokli + Barlowi lääts ja digikaamera suumid. All pool oli ka ju suurendustest pildistamsel juttu(lugejakirjdes ju).nüüd veel pilt juures...

03.02.2005 ... description

Igati kenad pildid on need teised kah. tekkis küsimus et läbi millise aparatuuri need pildid kuust tehtud on? Nagu arvata võib on need tehtud afokaalselt?

03.02.2005 c-310 Rait Tubala

Pildid on tehtud digikaameraga Olympus camedia c-310 zoom,statiivilt. Pole suurt vigagi teisel...3x optilist ja 3 digi zoomi...valgustundlikus ka hää...aga säriaega pole kahjuks :( Tänan.

http://pilt.ee/c-310 säälveel hulga pilte...kui huvitab.Lisan pidevalt uurde,alles liitusin ja ka teisi pilte tähisest taevas ka...

02.02.2005 ... description

Vägagi kenad pildid. Millise kaameraga need tehtud on?

02.02.2005 sambad... Rait

Tervist!

Õhtuti kui ilm vähe selgem on Päikese loojangul näha sambaid... Sambad tekivad nagu halod ja vikerkaaredki ju(?) Ja mõned pildid lihtsalt päikesekiirtest...

http://pilt.ee/photo/284337/5854102/

http://pilt.ee/photo/284337/6074016/

http://pilt.ee/photo/284337/6074284/

Selget taevas siis kõigile!

28.01.2005 Halo velx

Öösel (28.jan.) oli kuuümber jällegi halo. Vähemalt oli see nii Türil u.kl. 00:30. Aegajalt segasid vaatlust alumised pilvekihid kuid oli selgemaid hetki. Päeval kell 13:30 oli päikeseümber samuti näha õrna halomoodustist. Kahjuks aga polnud filtrit ,et seda pikemalt vaadelda. Kui ilm veel selge ja tingimused püsivad võib see vast korduda.

26.01.2005 velx'ile Robert Matjus

Need peaksid olema neutriinod. Nad läbivad sisuliselt kõike... Neutriinosid püütakse minutada mingisuguste nn.'veetünnide' abil (neutriinoteleskoobid).

26.01.2005 ... velx

Olen kuulnud ,et osad universumist pärit osakesed läbivad koguni maakera. On see tõsi? Missugused elementaarosakesed need on?

25.01.2005 küsija36'ele Robert Matjus

See on minuarust väga suhteline. Neid osakesi, mida Sina mõtled, need ei tohiks üldjuhul üldse Maale jõuda. Maa magnetväli takistab neid (tavaliselt). Harilikult on neid osakesi näha pooluste kohal (virmalistena) ning väga harva kusagil mujal (Nt. ekvaatori juures on neid näha vaid paar korda aastas, healjuhul.) Vabandust, kui puusse millegagi panin...

Toimetuselt: Täpsustuseks märgiksin, et ega neid Päikesetuule osakesi endid me ei näe - nood on valdavalt ikka prootonid, elektronid ja muude aatomite tuumad. Maa magnetväli juhib laetud osakesi magnetpooluste suunas, kus nad harilikult 100-80 km kõrgusel põrkavad kokku atmosfääri osakestega (valdavalt lämmastik ja hapnik). Põrkel atmosfääris olevad aatomid/molekulid ergastuvad ning kiirgavad varsti üleliigse energia nähtava (kuid mitte tingimata ainult nähtava) valgusena välja. Nii näemegi virmalisi.

Virmaliste nägemise tõenäosus sõltub väga tugevalt vaatleja laiuskraadist. Teoreetiliselt peaks Eestis neid nägema mõnel ööl aastas, 40-ndal laiuskraadil näeb virmalisi üldjuhul ainult Päikese aktiivsuse maksimumide paiku (11 aastane tsükkel) ning ka siis harva. Ma ei ole lugenud/kuulnud, et ekvaatoril oleks virmalisi nähtud.

Tõnis Eenmäe, kindlasti mitte virmaliste spetsialist :-)

23.01.2005 ? küsija36

Päikeselt tuleb valgus Maale 8,3 minutiga,aga kui kiiresti jõudis see viimane suurhulk laetudosakesi Maale?Igalpool kus on sellest juttu on eri avud ja tahaks täpsemat arvu teada,kui keegi teab ka?

23.01.2005 aadressid Rait

Eesti Päevalehes artikkel selle nn teemandtähekohta (kes juba leidis see leidis ise),kuid aadress on siin...

http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=257978

Päike plahvatab kindlasti ja katastroof tuleb ikkagi.Nii väikselt ta ikka küll ei plahvata et see Maad (koos teiste) planeetidega minema ei pühiks või midagi. Kuid kui nii siis ilma Päikeste oleks tegelt Maal elus sellegipoolest võimatu ju?-ikkagi katastroof Maa inimkonna jaoks... :( Aga tänase SL Õhtulehe´ esikaane pealkiri on Päikese suurest plahvatusest-või siis purskest midagigi-tegelt rohkem astroloogaia vallast juttu,aga kes juba luges see teab isegi-niisama :)

ttp://www.sloleht.ee/index.aspx?d=22.01.05&r=1&id=168737

23.01.2005 Teleskoop rt

Müüa teleskoop SkyWatscher Diameeter 70mm ja fookus 900mm.Refraktor.Okulaarid 10,25 ja 3,6.Monteering EQ1 ekvatoriaalne.Kasutusel olnud aasta ja hästi hoitud.Hind 3000.- Asukoht Ida-Virumaal.

22.01.2005 Vastus Raidile Robert Matjus

Mäletan, et olen kusagil lugenud selle kohta (mitte eesti keeles). Tegu olevat tähega, mis on kristalses 'seisus' ning on sinakas-rohelise tooniga. Oleks huvitav seda EPLi artiklit lugeda :)

Mis puutub sellesse, kas Päike plahvatab, siis jah, tegelikult küll. Õnneks on ta 'peajadal' niiöelda stabiilse oleku sektoris ja lähiajal (!) pole karta katastroofi.

21.01.2005 vastus ja teemandtäht Rait Tubala

Tervitus taas!

Eks kogu aeg saab midagi huvitavat teada... 10 aastaga 500km sulanud hmm-ehk ongi. Kahjuks natuke palju jah suland-ei tea,kui suland,siis suland. Jah kindlasti põhjustab see üleujutusi,iseasi millal ja kui palju. Seda sulamist tekitab inimkonna õhu saastamine nagu vist-kliima soojenemine ju. Kui seda üleujutust seostada äsja toimunud sündmustega Eestis,siis need kaks asja ei ole vist ikka nagu seoses. See Atlandi ookeanist tulnd suur torm tõi enadaga koos ka veetaseme tõusu kaasa-või midagi. Ja kas Päike plahavtab?-ikka plahvatab.Kuid (õnneks) alles ligi 5 miljardi aasta pärast.Vanus on tal ka umbes sama palju,nii et ta on keskeas olev kollane kääbustäht. Hõlmates plahvatusega kõik planeedid enda plahvatuse sisse :( Järele jääb valge kääbus või midagi...??

No jah..Seoses vastates tekkis mul ka küsimus. Nimelt juhtusin lugema mingit vana Eesti Päevalehte ja seal oli taoline artiklike:Umbes nii,et Kentauri tähtkujus on leitud läbipõlend või surnud täht-tähisega "BPM37093". Aga miks ma sellest tähest juttu teen on selles,et see pidavat olema teemandist(?!)Teemand on 10 astmes 34 karaati. Kaugus Maast 50 ly ja nimeks pandi veel Lucy.Avastas Travis Metcalfe,Harvard-Smithsonia astrofüüsika keskus. Kas keegi on veel midagi kuulnud? Seal oli mainitud artikli lõpus et ka Päike võib teemandiks...

:)

21.01.2005 Tere!! Eiteakes

Sain teada, et Gröönimaal on jää 10 aastaga 500 km sulanud. Kas see põhjustab üleujutusi?? Kas Päike plahvatab??

21.01.2005 Täname õnnitluste eest Vaatleja toimetus

Vaatleja tänab kõiki, kes õnnitlesid meie ajakirja 5. sünnipäeva puhul. Vaatlejal enesel jäi see väike tähtpäev aastavahetuse melus kahe silma vahele.

Soovime oma lugejatele ikka head vaatlusilma ja julget kaasalöömist ka ajakirja kujundamisel. Tundub, et lugejakirjade rubriik on õnnestunud ja võimaldab kõigile lugejatele operatiivset ning kohati emotsionaalset infovahetust. Aga kõigile on avatud kaastöö ka teistesse rubriikidesse.

21.01.2005 teleskoop Taevatoru

vabandust, link läks väheke valesti, proovime uuesti:

www.teleskoop.com

21.01.2005 teleskoop Taevatoru

Martin,

külasta www.teleskoop.com võrgulehte, seal näed mitmeid teleskoope ja pildistamiseks vajalikke lisavidinaid ning foorumi osas saad eesti keeles lugeda, mida ühe või teise teleskoobi kohta arvatakse.

Selget taevast!

Taevatoru

20.01.2005 teleskoop Martin

Kas keegi oskaks soovitada suhteliselt algajale tähtede harrastajale teleskoopi, millega saaks teha pilti või salvestada taevast?

19.01.2005 ... velx

Virmaliste võimalus püsib ka täna.

Õnnitlused vaatlejale!

19.01.2005 VAATLEJA 5 V

PALJU ÕNNE ESIMESE JUUBELI PUHUL!

18.01.2005 Selge ilm Tarmo Tanilsoo

Hilinenud õnnitlused ajakirjale!

Lagujas on küll hetkel ilm selge, Kuu paistab.

18.01.2005 :) Rait

Tere jälle!

No muidugi tore oleks jah kui virmalisi näeks-pilves on ju kahjuks :(

Ma unustasin eile lugejakirjas mainida et Vaatleja sai eile viie aastasek. Tahalsin seega soovida toimetusele veel tagant järgi palju õnne ja jõudu jäksu edaspidiseks! -ikkagi juubel...või midagi...tore ajakiri on :)

18.01.2005 Virmalised V

Täna öösel on oodata virmalisi.

18.01.2005 Mahtras taevast vaatamas Taevatoru

Tervist, teleskoop.com foorumisse on üles saanud ülevaade Mahtras toimunust.

Järgmine üritus on plaanis 11.-13. veebruaril.

Täpsem info Mahtra Rahvakooli kodulehelt.

18.01.2005 digikaameraga taeva pildistamine Jüri Ivask

Rait, Hea ülevaatlik materjal on ajakirjade Skywatch 04 ja 05 numbrites. Aga ka näiteks:

http://www.scopetronix.com/digicam.htm

17.01.2005 Afokaal Rait Tubala

Jah...esiteks muidugi väiksed tänukesd,kes vastasid. Aga,mis selle kaamera fookuskaugusse puutub,siis raamatus antud objektiivi 5,8-17,4 või siis veel 35-114mm-see selleks. Ma ju võin keelata selle digisuumi ära,aga suuredab ju läbi vaatlusriista rohkem...(3 asemel 10x ikkagi)-luigi mis sellesse mürasse puutub,siis nn müra ta küll ei tee,eriti kui mõne sekundilise ooteaja pääle panna... (müra?-tekib,küsimus-heli-vibratsioon?) Laiatarbelistel digikaameratel eriti 10x optilist suurendust ei ole jah,kuid mõndadel siiski on,uuematel (Canon PowerShot S1 IS)-tore kaamera...

Võiks mõne väikese artikli kokku võtteks eelnevatest lugejakirjadest digikaameratega taeva pildistamisest ajakirja kirjutada..-et,milline on nn "hea" mark,näpunäited jms-kas või mõne lingi anda :)

Kõike hääd!

17.01.2005 ... description

minu teada ainult Barlow lääts ja powermate korrutavad(kusjuures see 3x seal barlowi juures ainult näitab mitme okrra võrra ta suurendab, mitte et barlow ise suurendab 3x) . teiste kohta ma ei tea. loogiliselt võttes peaks liitma selle 10x zoomi sinna otsa veel.

17.01.2005 Komeet ja Sõel Taevatoru

Leidsin pildi Astronomy Picture of the Day 11. jaanuari pildina.

Pildi on teinud Stefan Seip Baierimaal Saksas, Tamron teleobjektiivi (2,8/300 mm @ F/4-5,6) ja filtrirattaga SBIG STL 11000M CCD-kaameraga, mis olid asetatud Astro-Physics 400 QMD monteeringule.

Pilt on komposiit mitmetest võtetest - tähed on eraldi võetud (16x60 s), komeet omaette (6x60 s). Järeltöötlus MaxIm ja Photoshop.

Ilus...

17.01.2005 kas keegi aitaks?? ragne

kas keegi äkki teab, kust saaks näha astronoomiahuviliste 2004.a. kokkutuleku pilte näha??

Toimetuselt: üks kokkutuleku pilt suures ja väikeses versioonis asub: http://www.telescope-baltic.com/Gallery/Events/Krabi2004/krabi2004.html http://www.telescope-baltic.com/Gallery/Events/Krabi2004/IMG_2532_.jpg

17.01.2005 komeet Max Anderson

Kes ja kus pildistas? Mis oli kaamera ja säriaeg?

6-8 jaanuaril oli Eestis pilves taevas.

http://www.aai.ee/komeet/machholzPleiades.jpg

17.01.2005 ...veel üks pilt... luheja

kas keegi on juhtunud aai.ee´śse siis sääl on ka üks pilt komeedist,kui ei siis:

http://www.aai.ee/komeet/machholzPleiades.jpg

17.01.2005 36x10=360!?... Rait Tubala

Tervist!

Mina jälle siin, selle suurendustega...,et binolki okular suurendab 12x ja Barlow 3x. Aga kui pildistada digikaameraga sealt läbi Barlowi,siis läbi binokli (fotoka suumiga 10 x) siis on maksimum suurendus korrutades natuke liiga suur arv... kas nii lihtsalt ikka käibki...? 12x3x10=360x?!-nii palju kui mina oskan arvutada... kas see natuke paljuks ei lähe? Juba (nt) 7600 kroonine teleskoop TAL-100R suurendab 155x. Või on digikaamera suumiga teised lood...? tekkis küsimus vastu. Aga kui pildistada läbi (samadel tingimustel) ainult,et aparaadi suurendus on 32x-see kogu/maksimum nr suurendus läheb juba natsi üle mõistuse suureks...(vähemalt koorutafes,ju ikka sellejaoks on midagi muud peale korrutamise-ehk siiski liitmine :) ok...

Toimetuselt: Sinu kirjeldatud fotoaparaadi teleskoobiga ühendamise viisi nimetatakse afokaalseks. Teleskoobil on okulaar küljes, selles "näha olevat" kujutist pildistatakse fotokaga, millel on objektiiv küljes. Niisuguse optilise süsteemi efektiivne fookuskaugus on:

teleskoobi suurendus X fotoka objektiivi fookuskaugus

Sinu kirjeldatud juhul siis näiteks: (12x3) x 50mm = 1800 mm. 50mm asemel kasuta neid väärtusi, mida sinu fotokaga kaasas tulnud raamat ütleb.

NB! Kui sa taevast pildistad, siis proovi kindlasti digitaalne suum ära keelata - see ei anna mitte midagi (peale müra) juurde. Enamus laiatarbe digiseebikatel ei ole optiline suum 10x.

Tõnis Eenmäe

17.01.2005 Nüüd on tagasi Tarmo Tanilsoo

Nüüd on pilt tagasi, mullegi arusaamatul põhjusel olid serveris pildile jalad alla kasvanud ja sealt ära kadunud...

17.01.2005 Pilt description

Kahjuks ei näe pilti.

16.01.2005 Päikeseplekk 720 Tarmo Tanilsoo

Eile juhtus olema selge ilm ja otsustasin, teha projektsioonimeetodi abiga pildi päikeseplekist 720. Aega võttis(oma tund, vahetult enne päikeseloojangut sain valmis), aga hakkama sain.

Parim, mis mul välja tuli.

16.01.2005 Raidile description

Kui okulaar suurendab 12x ja lisada 3x Barlow lääts siis peaks tekkima suurenduseks 36x ehk siis 12x3=36.

16.01.2005 Komeet Machholz 2004 Q2 15.01.2005 Max Anderson

Komeet Machholz 2004 Q2 15.01.2005

16.01.2005 vastus Martinile margus

Ilmselt operatiivseim info Maad ohustada võivatest teadaolevatest objektidest on leitav: http://neo.jpl.nasa.gov/risk/

16.01.2005 Päikese laigud ja suum Rait Tubala

Õhtust!

Et minu aparaadist-kaamera komeedini ei jõua (jäädvustamiseks),siis sai täna mõni pilt päikese suurest plekist tehtud. Täna oli väst nagu üle pika aja üks selgem ilm.Kas keegi on veel nagu mõned pildid (kunagi) nii muuseas teind? Vaatkas huviga... See nr 720 pole just eri suur plekk,aga selle aasta suurim väst. 2003 aastal olid suuremad plekid (või laigud kuidas keegi ütleb) novembri kuus keskpaiku. 2004 aastal...hmm, ei meenugi nii suuremaid plekke (kuupäevi).Kui keegi juhuslikult oskab mainida oleks tore :)

http://pilt.ee/photo/284334/5731284/

Ah ja. Tahtsin veel küsida et kui vaatlusriista suurendus on 12x ja okularile näiteks lisada 3x suurendusega Barlow,siis kas kogu maksimaalne suurendus on 12+3=15x? tuleb liita? Või see ei ole üldse nii lihtne... :) selles asjas olen natsi võhik või kuidas seda õelda :( Digikaameral on küll et 3x optiline ja 3x digi suum korrutatakse omavahel kokku ja saadakse ~ 10x zuum........ et kui keegi viitsib midagi nii muuseas vastu klõbistada-oleks tore :)

Selgeid öid kõigile siis!

16.01.2005 Asteroid Martin

Veebruari lõpus pidi tabama maad üks asteroid. Kas keegi teab sellest midagi või saaksin ma viiteid?

12.01.2005 ilus Taevatoru

Väga ilus pilt! Super!!

Paistab, et üks tehiskaaslane on ka oma jälje jätnud.

11.01.2005 komeet Machholz 2004Q2 by Max Max Anderson

Tere,

värske tänane pilt :)

07.01.2005 Röntgen, raadio, infrapuna Marek Tihhonov

Silveri küsimus (Röntgen, raadio, infrapuna) on ka mu kodulehel www.hot.ee/marektihhonov üleva. Kas Taevatoru nimel all küsimusele siinkohas vastanu lubab mul ehk oma vastuse ka mu kodulehele üles panna?

07.01.2005 mida näeme - 2 Taevatoru

Hommikust,

unustasin oma eelmisest traktaadist selle asjaolu, et inimsilma värviretseptorid ei hakka madalatel valgusnivoodel tööle. Seepärast ongi öösel kõik kassid hallid ja on vähe taevakehi, mille värvust me palja silmaga või läbi teleskoobi näeme. Aga neid õnneks on ja siin aitab kaasa teleskoobi suuuuur apertuur.

Profi-CCD-d on monokroomsed (must-valged), värvilisus saadakse sedasi, et samast objektist tehakse 3-4 võtet läbi erivärviliste filtrite ja kombineeritakse arvutis kokku värvipildiks.

Nüüdsel aal on muidugi ka värvilised CCD-kaamerad, mis saavad värvipildi kätte ühe võttega.

06.01.2005 ...värvus... Rait

No mis sellesse värvusesse (lk 45) siis oleneb muidugi oma arvuti monitori värvide seadistusest ka. Kui palju on värve peale keeratud-või kudas seda ka öeldakse... [Et täna on veel viimane päev see aasta kui soovitakse:"Head uut aastat!" ja muidugi jah selgeid öid!)]

Aga kas keegi on meie uueaasta komeedile kah pilgu peale heitnud? ...no ikka on, ma usun...-siuke hele udu... pilti ei ole keegi teind või midagi...Minu aparatuur ei võimalda... :(

aga mis sellesse värvusse puutub,siis kui näiteks ikka seda komeeti vaadata ja M45 värvust mis on ju heledadkollased-valged. Kuid näiteks veel pilt (all aadressil) on komeet ometigi rohekas nagu peab ja Plejaadid koos teiste tähtedega sinakad? miks nii? Kas see oleneb aparaadist või suure suurendusega vaatlusriistast. jah või mis filtrit on nagu siis kasutatud-filter? Loodetavasti ma väga lollisti ei küsi... :)

http://www.spaceweather.com/swpod2005/06jan05/lawrence.jpg

pildist rohkem artiklis.
Toimetuselt: Vana-aasta õhtul nägime komeedi täitsa ära. Oli teine pisut Hüaadidest ja Aldebaranist allpool. Palja silmaga näha nagu udune tähekene. Tähistaeva rubriigis on komeedist ka pikem jutt, seal on näha ka paari väga hea digifotokaga (Canon EOS 20D) tehtud pilti.

Plejaadid on sinised seetõttu, et tegu on noore täheparvega ning kõik heledamad tähed on ka hästi kuumad, B spektriklassist (nood paistavad meile sinistena). Eestpool viidatud pildil on ilmselt Plejaadide tähti ümbritseva udu ja komeedi sinakasrohelise tooni väljatoomiseks sinist "võimendatud" - pildil on kõik tähed kas sinised või valged (tegelikult on seal ka kollaseid ja punakaid tähti). Kuid "kruttimata värvide" korral on Plejaadide heledad tähed ikkagi sinised.

Tõnis Eenmäe

06.01.2005 Ritchey-Chrétien teleskoobid Taevatoru

Õhtust,

MEADE teatas om edasimüüjatele, et pärast pikka ja põhjalikku arendustööd on valmis saadud millegi erakordsega - Ritchey-Chretien optilise skeemiga teleskoobid, peapeegliga 10'', 12'', 14'', 16''. Seeria nimi on RCX-400.

RC teleskoopidel on hüperboloidne peapeegel. Samasugust kasutavad näiteks Hubble kosmoseteleskoop, Kecki 10-meetrine ja ESA 8-meetrised Very Large Telescope. Kooma ja sfääriline aberratsioon puudub, samuti on täpsema terava kujutise ala laiem kui näiteks klassikalistel Cassegrainidel.

Meade RCX-400 teleskoopidel on veel hulk tehnoloogilisi täiustusi, mida siinkohal kõike ei ütle, aga võib ise lugeda Meade RC-400 kodulehel.

Mõni asi - GPS, Level-North joondamine, jahutusventilaator, kastepeletussüsteem, elektrooniline kollimatsioon...

Hind, mnjah... kui vajadus ikka suur, siis kes see hinda küsib! Aga võrreldes mõne teise tootjaga on Meade RC teleskoobid ligi kaks korda odavamad.

05.01.2005 mida näeme Taevatoru

On mõned erinevused silma ja tehniliste salvestite vahel, mille tõttu me näeme pilti ümbritsevast erinevalt.

Inimese silm uuendab kujutist sagedusega 40-80 Hz, ehk kujutis uueneb 40-80 korda sekundis. Tehnilised salvestid võivad kujutisi salvestada tundide kaupa.

Teine oluline tegur on apertuur, ehk sisendava läbimõõt. Kui inimsilm on pimedusega harjunud, siis on pupilli läbimõõt 7 mm. Kui nüüd tähistaevast vaadata kasvõi tavalise 50 mm binokliga, siis koguneb meie silma (50/7)ruudus --> 51x rohkem valgust. Kujuta nüüd ette olukorda ja arvuta, kui mitu korda inimsilmast rohkem valgust kogub 8-meetrise peapeegliga teleskoop.

Kolmas asi on silma tundlikkus eri lainepikkustele. Teada on, et punane valgus ei riku silma pimeduskohandumust, tähele on pandud sedagi, et rohelises valguses on silm tundlikum ja kujutis kontrastsem. Seepärast on öövaatlusseadmete kujutis roheline. Ulravioletti me ei näe ja punasest edasi läheb lainepikkus liiga pikaks, et meie looduslik kiirgusvastuvõtja samuti neid ei registreeri.

Siia juurde veel asjaolu, et Maa atmosfäär ei lase kõike tähtedelt tulevat kiirgust läbi. Enamus UV-kiirgust takerdub osoonikihti, infrapunakiirgus neeldub vee molekulides ja vaid kõrgmägedes pealpool pilvi saab rahuldaval moel IR-vaatlusi teha.

Mõningaid pilte, kus on kombineeritud raadio-, IR-, UV-, Röntgen-, ja/või gammakiirgus on vist tehtud.

05.01.2005 JFK'le Robert Matjus

Kui Teil on raamat olemas, siis võite alt nurgast lugeda, et tegu on jah, fotomontaa˛iga. Aga midagi taolist peaks näha olema tundliku silma puhul, kuna esiteks ilmub meie vaatevälja sadu tuhandeid tähti rohkem kui tavalise silma puhul. Tõepoolest, raske on midagi üldse väita või selgitada, kui reaalset olukorda tajunud pole...

05.01.2005 ... JFK

See lk 45 ei paku midagi huvitavat ega mingil juhul tõest infot. Tundub, et taevassevaataja taustale lihtsalt üks meeletult suurendatud (võimalik, et valevärvides) pilt monteeritud.

04.01.2005 Lk 45 :) Astronoomia&Kosmos

Kui juhuslikult pole lk käepärast ... http://www.album.ee/?action=img&pic=88425261&mode=orig

http://www.album.ee/?o=288425261

04.01.2005 Silverile Robert Matjus

Parema ettekujutuse saaksid Sa ehk siis, kui vaataksid raamatud "Astronoomia & Kosmos" lehekülge 45 :)

Vaade oleks vast sama, mis läbi tundliku teleskoobi vaadates...

04.01.2005 valevärv Silver Rebenits

Istun augustiöös lillepeenra kõrvale maha, vaatan üles ja mida ma näen: must taevas, valgeid täppe täis. Huvitav. Hmm, siiski mitte eriti, sest silm veidi lahja instrument.

Nüüd siis küsimus.

Kuidas näeks taevas välja siis, kui augustikuus lillepeenra kõrvalt üles vaadata silmadega, mis oleks äärmiselt tundlikud ja näeksid hoopis teistsuguse lainepikkusega kiirgusi? Röntgen, raadio, infrapuna... Korraga saaks vaadata loomulikult ainult ühes vahemikus. Oletame, et korraga nähtav vahemik oleks siis nö valevärvidesse teisendatud nagu enamus ilusaid taevalaotuse pilte, mida NASA ja teiste abil võrgust leida võib. Kas sellisel juhul oleks taevas ikka must pisikeste värviliste täpikestega või oleks taevas näha suured erivärvilised laigud jms (u nagu virmalised)?

Pikk ja segane sai, aga äkki on keegi teine veel uurinud või lihtsalt huvitatud.

03.01.2005 Astronoomiaalane kokkutulek Mahtras Taevatoru

ASTRONOOMIA, KOSMOS I
14.-16. jaanuar 2005

Kolmest astronoomiaalasest kokkutulekust esimesel on teejuhtideks Urmas Sisask ja Martin Vällik.

:: Kava ::

  • Teoreetiline kursus
  • Taevakehade vaatlused teleskoopidega TAL ja MEADE
  • Urmas Sisaski autoriõhtu
  • Hommikune matk talvises rabas

    :: Eesmärk ::

    Tundma õppida Eestimaa kohal tähistaevast, kui looduse lahutamatut osa, propageerida vaatlusi teleskoobi abil ning arutleda koos väljapaistvate astronoomide ja filosoofidega.

    Osalustasu ööbimisega 875.-, (ööbimiseta 475.-.)
    Hind sisaldab kahepäevast Kosmos I kursust, Urmas Sisaski autoriõhtut, 2 ööbimist, 2 hommikusööki, 1 lõunasööki, 2 õhtusööki. Võimalus kasutada sauna.

    Vaatlused toimuvad Mahtras.

    Vaatlused tähistaeva all toimuvad ainult selge ilmaga. Pilves ilmaga teeme kuiva trenni :-)


    Koolituse korraldaja Martin Vällik - www.teleskoop.com

    Vajalik eelregistreerimine!
    Tel: 48 44 202
    GSM 50 76 214
    E-post: mahtra.rahvakool@mail.ee

    01.01.2005 head uut aastat lugeja

    soovin siis kõigile head uut aastat ja palju selgeid öid

  • Avaleht | Arhiiv
    © Tartu Tähetorni Astronoomiaring 2000-2001

    W3-mSQL 2.0.11 by Hughes Technologies