Vaatleja
Päikesesüsteem (2/2006): Artikkel
10.03.2006 Uudiseid plekkideta Päikese süsteemist
Erik Tago

Kosmosejaam Cassini avastas, et Saturni kaaslasel Enceladusel võib olla pinna lähedal vesi, mis geisritena välja purskab. See on esmakordselt, kus peale Maa on leitud pinnal vett vedelal kujul, mis viitab kohe ka primitiivse elu võimalusele. Meenutame, et jaam Galileo arvatavasti avastas vett ka Jupiteri kaaslase Europa pinna all ning, et Saturni suurima kaaslase Titaani pinnal avastas sond Huygens mõni aeg tagasi samuti vedelikku, sedapuhku metaani.

Huvitavaid asju juhtub veelgi: nimelt kipub Jupiter Päikesele plekkide osas ära tegema. Kuhu küll kõik plekid jäid, küsivad vaatlejad? Päikesel on nii sügav miinimum, et pole näha ühtegi plekki. Seevastu Jupiteril on tekkinud uus punane laik, küll poole väiksem Suurest Punasest laigust. Juba aastat viis tagasi vaadeldi uue suurema laigu kujunemist Jupiteril, siis veel valget värvi. Mõni nädal tagasi muutis laik aga värvi ja nüüd on värvilt üsna sarnane suure punase laiguga. Pole veel selge, miks värv äkki muutub ja miks just punaseks. On aga selge, et laigud on tormid Jupiteril.

Päikest hästi tundvad uurijad hoiatavad, et ka plekivaba Päike on vaikus enne tormi. Mõne aasta pärast ennustatakse viimase 50 aasta tormiliseimat Päikest, mis jääb alla vaid 1958. aktiivse Päikese aastale.

Avaleht | Arhiiv
© Tartu Tähetorni Astronoomiaring 2000-2001

W3-mSQL 2.0.11 by Hughes Technologies