| 17.12.2002 |
Taas «Kloostri Aidas» |
Mario Kivistik |
Tallinna ulmeinimeste tänavune viimane kokkusaamine toimub -- seekord erandilikult -- kuu kolmandal reedel 20. detsembril pubis «Kloostri Ait», kus seltskonnale eelmisel korral meeldima hakkas. Alumises ruumis on meie jaoks reserveeritud kolm lauda, kohale võib tulla kella 17ks või veidi varemgi. Lisaks vabakavale saab lehitseda -- ja soovi korral klubihinnaga osta -- Salasõna värskeimat üllitist, Lev Veršinini lühiromaani «Kuninga tagasitulek».
| 13.12.2002 |
Matt Barkeri uue raamatu esitlus |
Raul Sulbi |
Reedel, 13. detsembril algusega kell 18.15 toimub Tartu Kirjanduse Majas (Vanemuise 19) Matt Barkeri uue jutukogu «Waanenburgi tapatalgud» (EYS Veljesto Kirjastus) esitlus.
Kirjanikust ja tema uuest düstoopilisi SF-jutte sisaldavast raamatust räägivad Jüri Kallas, Janek Kraavi ja Raul Sulbi.
Kõik huvilised on oodatud!
| 12.12.2002 |
Avanes LoheVärav |
Kristjan Sander |
Avati eesti imeulme portaal LoheVärav (http://www.dragon.ee/), mis on aga ilmselt veel kaugel valmissaamisest.
| 12.12.2002 |
Aasta viimane «Labürint» |
Jüri Kallas |
Tartu ulmehuviliste 2002. aasta viimane kokkusaamine toimub reedel, 13. detsembril. Aeg ja koht on traditsioonilised: kell 19.00 ja trahter «Labürint».
Tähelepanu! Seekordne kokkusaamine toimub esimeses, st. baariruumis!
| 11.12.2002 |
Ulmeraamatute soodusmüük |
Mario Kivistik |
Teisipäeval 10. detsembril Eesti Rahvusraamatukogus alanud raamatute jõulumüügil on esindatud ka kirjastused Fantaasia ja Salasõna. Ühises müügilauas on kokku 45 nimetust, neist enamik ulmeraamatud. Hinnad on eriti soodsad – algavad 10 kroonist, valdavalt vahemikus 20-50 krooni ja vaid ühe raamatu hind ulatub 100 kroonini! Alates kolmapäeva lõunast müügil ka värskeim üllitis – Lev Veršinini lühiromaan «Kuninga tagasitulek» (sari «Arcturus»).
Raamatute jõulumüük kestab kuni laupäevani (K, N, R kell 10-20, laupäeval kell 11-18). Kasutage juhust, ulmesõbrad!
| 09.12.2002 |
Ulme – kosmos, seks ja robotid? |
Kristjan Sander |
Lisaks sellele UFO-d, X-Files, hullud geeniused ja rauast mehed?
Või hoopis inimmõistuse piire otsiv, ennast igritsevast reaalsuse lahti kiskunud vaba mõttelend, millele kuulub tulevik tähtedevahelistes kõrgustes?
Ulme ei ole UFO-teooriad ja muu esoteerika, kuid on palju ulmeteoseid, kus põhiteemaks kohtumine võõra mõistuse või tumedate vägedega. Ulme ei ole «X-Files», ometi mahub suur osa ulmest «kohtumine tundmatuga» teema alla. Ulme ei ole «teadlaste anekdoodid», ometi on oluline osa teaduslikust fantastikast pühendatud teaduse uutele horisontidele...
Ulmekirjandust on koos detektiivromaanidega peetud ajaviitekirjanduseks per se, ometi on ulmekirjandusel «ette näidata» Stanislaw Lemi looming ning detektiivkirjandusel Umberto Eco «Roosi nimi». Miks on aga just ulme saanud nn. «žanrikirjanduse» parimaks näiteks, mis tõuseb peavoolu taustal esile palju teravamalt, kui kriminaal- või ajalooline kirjandus?
Kas Eestis kirjutatakse ulmet? Kas Eestis kirjutatakse ka head ulmet?
Loengusarja «Kultuur ei kopita» järjekordsel üritusel 11. detsembril 2002. a. kell 18.00 Keemia Ringis lahkavad ulmekirjandust ülaltoodu valguses tõlkija ja literaat Jüri Kallas ning õppejõud, kriitik ja kirjanik Berk Vaher.
Loengusarja korraldab Tartu Ülikooli Üliõpilasesinduse Kultuuritoimkond.
[ Uudised: november 2002 ]
|
